2012
Tallinnas sai ju ka käidud
Tüüpiline – kui emotsioone kohe kirja ei saa, siis tulevad uued nii kiirelt peale, et vanemad sündmused lihtsalt ununevad. Pärast reise on alati väsimus ja nii see läheb.
Ega ma ei oska miskit pikalt kirjutadagi – nagu tavaliselt, oli nädalavahetus täis äärmiselt mõnusaid kohtumisi ja toredaid hetki. Kõigepealt hängisime veidike Daki pool ja imetlesime tema uut Nõmme kodu, siis käisime külas Kratil ja imetlesime tema kodu, öösel olime õe juures, no tema kodu me oleme juba nii palju imetlenud, et nüüdseks juba harjunud 😀 Ja pühapäeval käisime Kertu juures, kus kohe kahtlemata nende uut kodu imetlesime.
Ega keegi pole märganud, et ma olen kodupede? 😛 Mulle lihtsalt nii kohutavalt meeldib näha, kuidas inimesed elavad. Endale võime küll teatud stiilis kodu tahta, aga ka teistsuguste kodude juures on alati nii palju asju, mida imetleda. No näiteks meie lemmikud on nummid viilkatusega puitmajad, mis ei takistanud meil nautimast uusi, “kandilisi” (Krati väljend :D), puhtaid, ruumikaid ja valgusküllaseid kodusid. Igalt poolt saab inspiratsiooni! Ja ehkki näiteks Kertu kodu ehitusele olin kõik see aeg fotosid vaadates kaasa elanud, siis no päriselt oli ikka palju ägedam.
Oleks, oleks, et saaks juba ise ka renoveerida 😛 Aga ühel heal päeval!
Ehtne naine
Et toa segi keeramisele efektne punkt panna, suutis Plika lahti tõmmata ka nood mõlemad hiiglama laiad sahtlid, kus ma laste kingi hoian. Kõike, mis jalga mahtus, sai ilmselt ka proovitud 😀
Lastetuba taas avatud!
Umbes poolteist kuud tagasi panime lastetoa ajutiselt kinni, sest ilmad läksid külmaks ja elektriarve oleks veel röögatumaks paisunud, kui viimased kuud olnud oli.
Juba pikemat aega olen mõelnud, kuidas tahaks lapsed juba oma tuppa tagasi kolida, aga aega selleks õieti polnud, ilmad kõikusid ka üles-alla. No nüüd kauplesin emalt välja päevase lastehoiu, et siis kodus suurpuhastust teha. Mis reaalsuses tähendas seda, et me jõudsimegi kogu külmaperioodi jooksul ladustatud kraami toast välja vedada, kõik ära puhastada ja mänguasjad-riided-voodid taas lastetuppa sättida.
Oh, kui hea on! Meil on jälle rohkem ruumi elada, lastel on oma tuba!
Lapsed olid vaimustuses ja ei teadnud, millega kõigepealt mängida. Plika käis mööda tuba ringi ja kilkas: oi, näe, SEE on KA siin! Poiss jooksis lihtsalt ühest kohast teise ja näppis kõike. Kui ma nad mõneks ajaks kahekesi jätsin ja hiljem tagasi tulin, oli kõik muidugi juba pea peale keeratud. No peaasi, et lapsed rahul on, eks õhtul enne magamaminekut koristame koos ära 🙂
Näpud mullas, lapsed poris, aiahooaeg avatud
Õue- ja liivakastihooaeg sai meil teatavasti juba mõnda aega tagasi avatud, aga seoses kevade jõulise pealetungiga sain ka mina täna käe valgeks näpud mullaseks.
Ja et ennast ikka postitusest postitusse korrata, siis ma absoluutselt JUMALDAN kevadet, mu teotahe ja ind kasvavad võrdeliselt päikesepaistega, ma tahan jälle õues olla, ma tahan jälle pildistada… Võrratu tunne!
Alustuseks tuli uuesti pildistada rõõmustavalt kiiresti vähenevat lund:
Siis uusi märke tärkavast elust:
Siis oli vaja natuke kuivanud kraami kokku korjata:
Ja lõpetuseks porised lapsed üle vaadata:
