2014 – Page 14 – Tikri blogi

Selveri areng

11/09/2014 / kööginurk, toitumine / 2 Comments

Kuna töö tõttu on minu teine kodupood nüüd Rimi ning me sööme suurtes kogustes puuvilju, mille valik ning hinna ja kvaliteedi suhe on parim Maximas, siis tegelikesse kodupoodidesse Selverisse ja Konsumisse me eriti tihti ei satu (Konsumis, olgem ausad, käisime ennegi harva).

Igal juhul läks Abikaasa hiljuti üle pika aja Selverisse ning mul tekkis pasteedi isu (Selveri pasteet on mu lemmik), seega palusin tal endale ühe karbi tuua.

Täna jäin silmitsema karbi kaant. Ma tean küll, et see muutus on juba ammusest, umbes aasta-paari tagusest ajast, aga igal juhul kirjutasin ma Selverile oktoobris 2010 ja kurtsin, et nende pasteet on jube hea, aga E621 seal sees küll mitte. Vastuses öeldi (sain selle muideks samal päeval, kui käisime notaris kodu ostmas), et ise nad seda sinna sisse ei pane – see sisaldub maitseaines, mida nad kasutavad.

Eks nad said lõpuks isegi aru, et maitseaineid on ka ilma naatriumglutamaadita 😛 Nüüd on koostises ainus küsitav asi “lõhna- ja maitseaine”, mis teatavasti võib tähendada ükskõik mida. Noh, vähemalt pole E621. Suhkur muidugi ka, jah, ma ju eelistan valget suhkrut vältida… Ja ega rafineeritud soolgi minu teema pole. Aga me ostame seda pasteeti pigem harva, nii et pole suurt vahet.

Ise proovisime mingil hetkel ka korra pasteeti teha, aga see harjumus ei jäänud külge 😛 Ja tegelikult on eesmärk ju liha tarbimist vähendada, nii et mingeid ulatuslikke kokkamisi lihaga (või nojah, pigem siis maksa ja pekiga, irw) nagunii läbi viia ei viitsigi.

Nostalgia

11/09/2014 / plika, rasedus / Leave a Comment

Eriti tihti mul blogi kallal nokitsemise aega pole, aga vahel tuleb meelde ja siis avalikustan jälle mõned postitused. Nii juhtus ka täna õhtul ja just sain ühele poole 2008. aasta novembriga ehk Plika sünnikuuga. Appike, kui naljakas oli lugeda oma raseduse viimaste päevade mõtteid ning esimesi kogemusi vastsündinuga.

Alles ta ju sündis ning varsti saab juba kuueseks. Pärast viit aastat lastega kodus olemist ongi nüüd käes see mõnus eluperiood, kus lapsed on juba iseseisvad ja asjalikud, mina naudin tööl käimist ja… Imeline.

Kuigi ma lähiaastate jooksul kolmandat last ei taha, siis olen üsna kindel, et ükskord see titeisu ikka tuleb. Loodetavasti mitte enne, kui kodu on korras ja rahaline seis normaalne. Stabiilsust tahaks – sellist rasedust, mille ajal ei peaks (teise riiki kolima) ega remonti tegema. Kus saaks lihtsalt elada oma mõnusas kodus ja kasvatada kõhtu ja…

Kunagi hiljem ühesõnaga 🙂 Bioloogiline kell õnneks ka veel ei tiksu. Kolme kuni viie aasta pärast on nii kodu seisukord kui pere sissetulek loodetavasti piisavalt stabiilsed, siis võib uuesti mõtlema hakata. Ega praegu pole seda titeisu ka kõige vähematki, pigem tekitab mõte rasedusest hetkel judinaid. Oma elu elada on nii mõnus!

Aga kolmanda titega tegelemine saab küll mõnus olema – kogemusi on nüüd ju küllaga ja sisetunnet võib usaldada.

Töölt tulles

10/09/2014 / rõõm, töö / Leave a Comment

Kas kellelgi on veel nii, et tööpäeva lõpus tuleb kõige suurem tööhoog ja ei mõista õigel ajal koju minna? Ilmselt mitte neil, kes kellast kellani tööl käivad, aga kuna minu tööaeg pole kindlate kellaaegadega määratletud, on mul sellevõrra kergem ennast “tööle unustada” (ja vaiksematel päevadel, kui töötegemise tuju ega midagi kiireloomulist ees pole, selle eest soovi korral varem lahkuda). Eelmisel nädalal oli üks suurem asjade ümber tõstmise projekt käsil, mis tähendas, et olin kolmapäeval tööl kella kaheksani, neljapäeval suisa poole kümneni – ja seda suurima rõõmuga. Sel esmaspäeval aga ei olnud pärast iganädalaste tellimuste esitamist rohkem töötuju ja läksin kella kahe paiku hoopis Humanasse. No ja täna plaanisin küll viiest ära minna, aga lõpuks venis ikka üle kuue, sest leidsin järjest mitu asja, mis oli vaja kohe ära teha – seda kõike otse loomulikult meelsasti ning suurima rõõmuga. See on lihtsalt super, kui töö tegemine pakub sellist naudingut!

Abikaasa tuli lastega mulle tööle vastu. Teele jäi mänguväljak, mille ääres memmeke lilli müüs. Valisid siis emmele lilli, kuni Abikaasal tuli meelde, et ta oli jaki ühes rahakotiga koju jätnud. Memm olevat aga potentsiaalse müügi luhtumise tõttu kurvana tundunud, nii sõitsime koduteel uuesti tema juurest läbi ja ostsin ise need lilled ära. Romantika meie pere moodi 😛

Suvel soojemate ilmadega käisid nad mul tihti ratastega tööl vastas. Nii tore oli näha rõõmust säravaid nägusid ja pärast koos koju sõita – näiteks ringiga, mööda jõeäärset kergliiklusteed. Aga siis läksid ilmad jahedaks ja see komme kuidagi kadus… Nüüd üle pika aja jälle. Mulle nii meeldib kõik koos ratastega sõitmas käia, aga pärast tööpäeva lõppu koju jõudes enamasti enam välja minna ei viitsi. Peaks Abikaasale soovitama, et ta iga päev kõigepealt auto koju viiks ja siis rattaga lasteaeda läheks, et nad saaks mulle kogu aeg vastu tulla. See oleks küll mõnus!

Seekord äkki tõesti?

10/09/2014 / plika, poiss, rõõm / 7 Comments

Kirjutasin peaaegu aasta aega tagasi, et saime Plika lõpuks ometi mähkmevabaks. Eriti pikalt see ei kestnud – õnnetusi hakkas jälle liiga tihti juhtuma ja kuna ma tõesti ei jõudnud iga päev pesu pesta, siis läksid mähkmed taas käiku.

Nüüd suvel täheldasime, et Plika mähe oli hommikuti tihti kuiv. Eks Abikaasa käis ikka aeg-ajalt õhtuti lapsi pissitamas ka – mina ei viitsinud. Ühelt poolt puhas laiskus, teiselt poolt nad ju räägivad, et läbi une pole hea, peaks lapse üles ajama, et ta ise WC-sse läheks – polnud mingit tahtmist teda niiviisi solgutada.

Viimased nädalad on Plika aga täitsa iseseisvalt pissihäda peale üles ärganud ja kenasti vannituppa läinud. Kuna mähe oli mitu nädalat järjest kuiv, siis ei näinud enam põhjust seda kasutada ja senini on ööd kenasti kuivad olnud. Te ei oska ette kujutada seda kirjeldamatut rõõmu, kui ma kuulen hilisõhtul, kuidas lastetoa uks läheb lahti ja Plika paterdab vannituppa – täitsa ise!

Nii et jah. Seekord ehk lõplikult. Vanuseks pea kuus aastat 🙂

Poiss magab endiselt mähkmega. Lõunaune ajal jääb see õnneks enamik ajast kuivaks, aga mitte alati – ja hiljuti, kui mähkmed olid juhtumisi lasteaias kapist otsa saanud, oli Poiss õpetaja sõnul terve lõunaune aja üleval, sest kartis, et äkki juhtub õnnetus. Aga öösiti ei ole ta praktiliselt kunagi kuiv (kord kuu või kahe jooksul tuleb ehk sellist asja ette) ja üpris tihti laseb mähe ka läbi, nii et hommikuks on voodi ikkagi märg. Kontrollin küll alati, et mähe oleks korralikult jalas ja suund ikka allapoole 😉 Nii et selles ka asi pole. Lihtsalt liiga suur toodang vist…

Riidemähkmetest kasvasid nad mõlemad ju juba ammu välja, sellest ajast on meil kasutuses Libero püksmähkmed. Kunagi ammu proovisime mingeid muid ka, aga Huggies kinnitused ei meeldinud, Muumi lasi samamoodi läbi, Natyt Pärnus ei müüda… Nii oleme Libero juurde pidama jäänud. Kasutame nr 6. suurust (13-20 kg) – katsetasime korra ka nr. 7 (16-26 kg), aga see lasi samuti läbi. Poiss kaalub hetkel vist 19 kg. Või oli 18? Nojah, igatahes toodame ikka veel prügi ja see ei ole üldse tore. Õnneks pole viimane nädal vähemalt lekkeid olnud – sellest eelmine nädal oli see-eest konkreetselt iga päev.

Oi, kuidas ma kadestan neid, kelle lapsed paariaastaselt mähkmevabaks saavad. Oi, kui rõõmus ma saan olema, kui Poiss ka öösiti pissihäda peale üles ärkama hakkab! Aga seniks rõõmustan vähemalt selle üle, et Plikaga asjad korras on. Loodetavasti ei sõnunud nüüd ära 😛

Nädalavahetus

08/09/2014 / igapäevaelu, pusled, rõõm / Leave a Comment

Pesin kolm masinatäit pesu, koristasin minimaalselt, lugesin läbi viimase Digi, lõpetasin poolelioleva Mary Higgins Clarki, sain peaaegu ühele poole Minu Californiaga, panin kokku ühe 1000-tükise pusle ja põhikohaga olin lihtsalt seltskondlik. Krissu tuli reede õhtupoolikul ning lahkus päev hiljem. Pärast tema bussijaama saatmist tuulasime natuke Kaidiga poodides (ei ostnud suurt midagi, aga oli vaja ju värske H&M üle vaadata), misjärel ta mul külas käis ja pool tänast päeva ka siin veetis (üksi ma poleks seda puslet ilmselt valmis jõudnud). Juttu voolas ojadena ja kodu on kah täitsa talutavas korras. Kolm päeva puhkust igati asja ette läinud 🙂

Sel ajal, kui mina seltskondlik olin, oli Abikaasa oli usin:

Muuhulgas pani ta veel mu läpakale uuesti Windowsi peale ja arvuti on südantsoojendavalt kiire, varasem seisukord oli juba üsna halb. Isegi Skype, mis enne iga liigutuse peale kokku jooksis, töötab nüüd tõrgeteta. Imeline!