2015

Kodune multivitamiin

Leidsin mĂ”ni aeg tagasi kapist kingiks saadud purgikese mett Ă”ietolmu ja taruvaiguga, millel oli peal kirjas “…ja oled tugev kui karu!” Sellest ajast saadik on meie peres kĂ”igi meesegude koondnimetus karumesi ja lapsed nĂ”uavad seda igal hommikul.

Meie mĂŒĂŒme ka igasugu lisanditega mett, lisaks Ă”ietolmu, suira ja taruvaiku. Seda teavad vast kĂ”ik, milleks taruvaiku kasutatakse, Ă”ietolmu ja suira kohta teadsin ĂŒldiselt, et immuunsusele kasuks. Aga seoses tolle meepurgi leidmisega tekkis sĂŒgavam huvi ja soov saada tĂ€psemalt teada, mis kĂ”igil meesaadustel tĂ€pselt vahet on ja milleks kĂ”igeks need head on. Nii ma siis googeldasin ja lugesin hoolega. Ümber siia kirjutama ei hakka, kel on huvi, vĂ”ib ise uurida.

Igal juhul ma vaimustusin ja tĂ”desin, et meesaaduste puhul ongi ju tegu tĂ€itsa kohaliku ja loodusliku multivitamiiniga. Mett oleme me kogu aeg söönud, nĂŒĂŒd aga on jĂ€rgmine tasand ehk katsetan eriliste meesegudega.

Mett tellisime, nagu suviti ikka, terve aasta varuks 10+ kilo (tĂ€pselt ei mĂ€letagi). Seega oli ainult kĂŒsimus, mida ja kui palju sisse segada. PĂ€rast uurimist otsustasin, et segan kokku mee, jahvatatud suira ja taruvaigu vahekorras 10:2:0,5, sest nii pidavat kĂ”ige efektiivsem olema.

Poes anti meile millalgi proovimiseks kaks purki mett – ĂŒks jĂ”hvika-, teine mustikajahuga. MĂ”lemad olid imehead, aga erilisse vaimustusse sattusin just esimesest, kuna see oli nii mĂ”nusalt hapukas. Seega otsustasin, et lisan ka oma meesegule mĂ”nd marjajahu – nii magususe vĂ€hendamiseks kui ekstra vitamiinilaksuks.

Esimesena osutus valituks astelpajujahu, sest seda me mĂŒĂŒme ja ma ei viitsinud mujalt jĂ”hvikajahu otsima minna 😛 See jahu on jahvatatud marjakestadest, mis mahla pressimisest ĂŒle jÀÀvad. Oli vĂ€ga maitsev, aga ĂŒldsegi mitte nii hapu, kui eeldasin. Seega otsin jĂ€rgmise laari jaoks ikkagi ilmselt kuskilt jĂ”hvikajahu, see meeldis mulle vĂ€ga. Aga praegu on mĂ”nus astelpaju mekiga mesi, mis meeldib ka vĂ€ga meile kĂ”igile.

Suira ja taruvaigu jahvatasin kohviveskis, segasin need koos astelpajujahuga mee sisse ja valmis ta ongi – meie pere karumesi. Vitamiinipomm, tĂ€iesti kohalik ja looduslik. Isegi temaatilise purgi leidsin 😀 Pildil on vasakul valmissegu, paremal algsed komponendid.

2015-11-11 20.02.29

Tarbides regulaarselt sellist mee-marjasegu ja D-vitamiini ning toitudes vĂ”imalikult mitmekĂŒlgselt, peaks kĂŒlma perioodi kenasti haigusteta ĂŒle elama. Selline on siis teooria, nĂŒĂŒd on vaja katsetada – kas tĂ”estada vĂ”i ĂŒmber lĂŒkata.

“Karumett” on lapsed juba mĂ”nda aega igal hommikul söönud (siiani Ă”ietolmuga, edaspidi tĂ€na valmistatud segu), D-vitamiini hakkasime novembri alguses lisaks vĂ”tma. Plika oli ĂŒksvahe nĂ€dalakese köha-nohuga kodus, aga see oli ĂŒsna kergekujuline. Poiss pole pĂ€evagi lasteaiast puudunud. Senimaani igal juhul pĂ€ris hea tulemus.

Mina olin viimati haige kevadel, pĂ€rast seda pole vist isegi nohu olnud. Abikaasa on kĂŒll aeg-ajalt veidi tĂ”bine, tal on ĂŒldse tervisega kehvemad lood kui mul. Aga mett sĂ”id siiani ainult lapsed, nĂŒĂŒd sööme meie ka. JĂ€tkan eksperimenti pĂ”nevusega!

Olukorrast vitamiinirindel

Seoses tööga olen viimase aasta jooksul puutunud aktiivselt kokku toidulisandite teemaga. Kuna neid mĂŒĂŒme, peame oskama ka soovitada. Ma kĂŒll letis tihti pole ja mĂŒĂŒjad on mul sel teemal kindlasti targemad, kui ma ise 🙂 Aga ma muidugi kogun ka teadmisi igal vĂ”imalikul puhul. Meil on see eelis, et maaletoojad kĂ€ivad aeg-ajalt koolitamas, saab igasugu asju teada ja kĂŒsida. HĂ€da on kĂŒll selles, et need teadmised kipuvad vĂ€hemalt minul ajaga kĂ”ik segi minema ja ununema, aga noh, vaikselt ja tasapisi ikka kinnistub ka miskit. Kui ĂŒkskord ununeb, kĂŒsin jĂ€rgmine kord jĂ€lle ĂŒle ja nii edasi 😀

Neli ja pool aastat tagasi arvasin ma vitamiinidest nii. D-vitamiinist kirjutasin aasta hiljem veel nii. Ja ega mu arvamus polegi ajaga oluliselt muutunud. Usun endiselt, et kena oleks saada enamik vitamiine kĂ€tte toidust ja et meie kliimas on ÀÀretult oluline vĂ”tta kĂŒlmal ajal juurde D-vitamiini. Muid vitamiine vĂ”tta pigem siis, kui on tĂ”esti reaalne vajadus (st vereanalĂŒĂŒsi vĂ”i mingite kindlate sĂŒmptomitega tĂ”estatud puudus) ning panna ostes tĂ€hele, et tegu oleks hĂ€sti imenduva vormiga, samuti tuleks vaadata, et toode ei sisaldaks kahjulikke lisaaineid (vĂ€ga imelikku krĂ€ppi lisatakse vahel). Raseduse teema pole minu jaoks hetkel eriti aktuaalne, aga mĂ”tlen, et vĂ”taks vist kĂŒll foolhapet ja/vĂ”i kompleksvitamiine ja kaltsiumi ja vajadusel rauda lisaks… Õnneks ei ole rase ja ei tunne ĂŒhegi eelmainitu jĂ€rele vajadust.

Aga ostsin nĂ€iteks just magneesiumi. Jalakrampidest kirjutasin juba tolles nelja aasta taguses postituses – ma absoluutselt ei mĂ€leta, kas toona aitas ka, igal juhul on viimased paar aastat krambid jĂ€lle tĂ€itsa tihedad kĂŒlalised. Kogu aeg on olnud teada, et magneesiumipuudus, tuleks juurde vĂ”tta, aga kunagi pole meeles osta. NĂŒĂŒd siis lĂ”puks sai see tehtud. Kusjuures krampe pole sugugi igal Ă”htul, aga piisava sagedusega. MĂŒĂŒme ka mageneesiumiĂ”li, -geeli ja -helbeid, mis on ÀÀrmiselt populaarsed tooted, aga ise eelistan vĂ”tta seespidiselt, sest ma ei viitsi vĂ€ga jalavanne teha ja minu jaoks on mugavam vĂ”tta kord pĂ€evas annus magneesiumit sisse, kui Ă”li jalgadele mÀÀrida. Pakil soovitab kĂŒll 3x pĂ€evas vĂ€iksemaid annuseid, aga ma otsustasin pĂ€rast pisukest googeldamist, et vĂ”tan pĂ€eva koguse korraga Ă”htuti. Pidavat lÔÔgastama ja hea une tooma, lisaks on tegu pulbriga, mida ma Ă”unamahlas lahustan (maitse poolest mĂ”nusam kui vees) – seega on seda mugav teha just kodus. Lugesin ka, et magneesiumtsitraat vĂ”ib kĂ”hu lahti lĂŒĂŒa, aga minul pole seda juhtunud. Seedimine on mul ĂŒldseÂ ĂŒsna eeskujulik.

Veel on mul kodus olemas tsink C-vitamiiniga, tilkadena. Selle tĂ”i mulle eelmisel talvel ema, pĂ€rast mingisuguse loengu kuulamist. Mulle ka just hiljuti soovitati, et kui on haigeks jÀÀmise tunne, vĂ”iks vĂ”tta 40-50mg tsinki ja 1000mg C-vitamiini. Ja siis veel suuremas koguses D-vitamiini kah, nii umbes kuni 10 000 ĂŒhikut. Ma huvi pĂ€rast googeldasin seda kĂ”ike – tsingi, C-vitamiini, D-vitamiini ja haiguste lĂŒhendamise/ennetamise teemat. No vĂ€ga vastakaid arvamusi on – ĂŒhed ĂŒtlevad, et absoluutselt toimib, teised, et mĂ”ttetu ning et liigne tsingi tarbimine on ohtlik.

Noh, kuni neid tilku jĂ€tkub, seni kasutame. Mitte regulaarselt, vaid just siis, kui on tunne, et hakkab miski tĂ”bi kallale tulema. Pudelil on pĂ€evane soovituslik annus 10 tilka, mis sisaldab 100mg C-vitamiini ja 7,5mg tsinki. PĂ€rast erineva info lugemist tundub, et haiguse peletamisel vĂ”iks nĂ€iteks vĂ”tta vĂ€iksemaid koguseid iga paari-kolme tunni tagant, nii et pĂ€evas tuleks kokku 40mg tsinki… C-vitamiini saaks siis pool soovituslikust kogusest, ĂŒle 500mg. No seda saab muudest allikatest ka 🙂 Lastele annaks nende kaalu arvestades ilmselt umbes kolmandiku tĂ€iskasvanute normist. Kui need tilgad peaks kunagi otsa lĂ”ppema, eks siis otsustan, kas peaks midagi samalaadset juurde muretsema vĂ”i mitte.

D-vitamiini kohta lugesin ka igasugu asju. PĂ€evane soovituslik annus tĂ”steti meil 400 ĂŒhikult 1000 ĂŒhikule, aga minu meelest on see naeruvÀÀrselt vĂ€ike. Mulle endale tundub hetkel kĂ”ige asjakohasem see teooria, et iga 25 naela ehk ca 11kg kohta vĂ”iks vĂ”tta 1000 ĂŒhikut pĂ€evas – seega lastele 2000, mulle 5000, Abikaasale 7000. Ma leidsin paar nĂ€dalat tagasi kapist mingi pooliku D-vitamiini purgi, need realiseerisime kiirelt, nĂŒĂŒd ostsin tilgad, kus on ĂŒks tilk 1000 ĂŒhikut. Arvan, et vĂ”tame pigem igapĂ€evaselt vĂ€lja arvutatud koguse tilku ja tĂ”bise tunde puhul seda ei suurenda.

Vastuolulisi arvamusi on ka selles suhtes, kas peaks vĂ”tma D-vitamiini hommikul vĂ”i Ă”htul. Ühes kohas öeldakse, et pole olulist vahet, kas vĂ”tta hommikul vĂ”i Ă”htul, kas söögiga vĂ”i mitte, imendub ikka. Teises kohas, et kuna D-vitamiin pole mitte vitamiin, vaid rasvlahustuv hormoon, mis imendub kĂ”ige paremini öösiti, siis vĂ”iks seda vĂ”tta Ă”htusöögi ajal. Kolmandas kohas, et D-vitamiin takistab melatoniini tootmist ja vĂ”ib tekitada unehĂ€ireid, seega tuleks kindlasti vĂ”tta hommikul 😀

VĂ”ta siis kinni, mis kĂ”ige Ă”igem on. Me vist ikka vĂ”tame edaspidigi harjumuspĂ€raselt hommikul. Ja suve jĂ€tame vahele, sest noh, siis on pĂ€ike. Aga nii oktoobrist-novembrist kuni mĂ€rtsi-aprillini on D-vitamiin mu meelest vĂ€gagi omal kohal. Et jaguks ainult pĂŒsivust seda regulaarselt vĂ”tta!

Siis on meil veel B-grupi vitamiinid. Mingil pĂ”hjusel lasin emal need Norrasse tuua, aga vĂ”tsime siis vaid veerand purki ja ĂŒlejÀÀnud jĂ€id alles. Kuna need nĂŒĂŒd avastasin ja sĂŒgisel just aegusid, tuleb Ă€ra vĂ”tta. Vot nende puhul on kĂŒll see koht, et vĂ”tame ainult sellepĂ€rast, kuna on juhtumisi olemas. Poleks olnud, poleks kindlasti ostnud. Aga mĂ”tlen, et halba vast ikka teha ei saa 😀 Lastele neid ei anna, vĂ”tame Abikaasaga.

ÜhesĂ”naga – D-vitamiin regulaarselt kĂ”igile, tsink + C-vitamiin haigustunde puhul kĂ”igile, B-vitamiin mulle ja Abikaasale, magneesium mulle.

2015-11-11 20.03.58

Ahjaa, Boulardii on ka, see jĂ€i pildilt vĂ€lja. On kĂŒll efektiivne, aga hinda arvestades on mul eesmĂ€rk edaspidi nohu muude odavamate vahenditega eemal hoida, et seda ĂŒldse kasutama ei peakski 😀

Multivitamiini tableti vĂ”i kapslina ma enam vĂ”tta ei soovi. NĂŒĂŒd on mul selle asemel midagi Ă€gedamat. Aga sellest kirjutan ma kohe eraldi postituse, sest praegune on niigi liiga pikaks veninud. No ei oska ma kuidagi lĂŒhidalt kirjutada 🙂

Kodused hamburgerid

Vahepeal oli sihuke taimetoitluse kihk peal, sai igasugu retsepte uuritud ja paljud asjad tundusid potentsiaalselt maitsvad ning katsetamist vÀÀrt. Aga siis tuli vahele Plika sĂŒnnipĂ€ev, kus pakkusime muuhulgas nĂ€iteks kilode kaupa pisikesi lihapirukaid. Ja eile tuli mul kohutav peekoni isu, nii et Ă”htusöögiks sai pasta carbonara.

TĂ€na uitasime Abikaasaga sihitult Rimis ringi ja mĂ”tlesime, mida sĂŒĂŒa teha. Mulle meeldib vahel kiigata -50% nurgakesse – sealt leiab aeg-ajalt midagi pĂ”nevat. Siis ongi nagu kahekordne kasu – esiteks hea meel, et aeguma hakkav toit ei lĂ€he raisku, teiseks jĂ€llegi hea meel sellepĂ€rast, et ma saan selle poole odavamalt ja proovin ehk nii midagi uut, mida muidu ei ostaks.

Nii lĂ”ppeski tĂ€nane poeskĂ€ik sellega, et peale advendikalendrite (kui Frozenit nĂ€gin, ei saanud ju ostmata jĂ€tta, Poiss sai mingi poisteka, Avengers vms) rĂ€ndasid meiega koju kaasa veise vĂ€lisfilee lĂ”igud jĂ”hvikatega – asi, mida ma poleks never ever tĂ€ishinnaga ostnud, nĂŒĂŒd aga maksis 540g pakk €2.25. Abikaasa oli algul tĂ”rges, aga mina ajasin peale, et proovime ikka, lĂ”puks jĂ€i ta nĂ”usse. Siis tekkis veel idee, et teeks kodus hamburgereid – ostsime ka vĂ€rsket kraami ja kukleid, tĂ€isvĂ€rk.

Etteruttavavalt vĂ”ib öelda, et lapsed lĂ”puks liha eriti ei söönud, Abikaasa see-eest tĂ€nas mind, et ma ikka sundisin proovima. Sest maitses vĂ€ga hĂ€sti – hoolimata jĂ”hvikatest, mis andsid kummalise meki. ÜhesĂ”naga jah… JĂ”hvikad lihaga ei ole minu teema 😀 Aga tore oli proovida.

Abikaasa tegi ka friikartuleid, mis olid tegelikkuses muidugi lihtsalt ahjukartulid oliiviĂ”liga. Ja praadis sibulaid. Ja tegi majoneesi-kĂŒĂŒslaugukastet. ÜhesĂ”naga ĂŒks igati mĂ”nus Ă”htusöök oli. Ainult et jĂ€rgmine kord vĂ”iks burgeri vahele mĂ”ne taimse pihvi leiutada, Sandra Vungi kokaraamatus on neid retsepte igasuguseid 🙂

2015-11-11 20.10.37

2015-11-11 20.22.28

2015-11-11 20.24.02

Muideks, mina ei saa aru, kuist tuleb nii suur teema laste toidu sisse spinati peitmisega. VĂ”i ajan ma seda millegagi sassi? Spinat pole ju ĂŒldse halva maitsega… VĂ€ga mĂ”nus on. Meie lapsed söövad kĂŒll ĂŒsna hea meelega. KĂ”ige meelsamini söövad nad muidugi idandatud mungube… Peabki uue laari hakkama panema 🙂

Aga jah… KĂŒll mulle meeldiks, kui oleks mĂ”ni mĂ”nus lihalaadne toode, mis pole liha. Soja ma pĂ”himĂ”tteliselt ei tarbi, seega on tsipa keeruline. Lugesin just tĂ€na MrsB vĂ€ga pĂ”nevast toitumisteemalisest postitusest (mulle nii meeldib lugeda tervislikuma toitumisega eesmĂ€rgiga igasugu tavainimesele veidrate asjade katsetamisest, inspiratsioon ja nii edasi) Quorn nimeliste toodete kohta, mis tundusid pĂ”nevad… Nende kodulehel on ilus jutt, samas see artikkel on ĂŒsna kriitiline. No ma vist eelistaks igal juhul seda sojale 🙂 Samas Eestist sihukest kraami nagunii ei saa. Ja ĂŒleĂŒldises plaanis ma nĂ”ustun eelkĂ”ige just selle vaatenurgaga, et sĂŒĂŒa vĂ”iks pigem vĂ€he töödeldud toitu, st olles taimetoitlane, peaks armastama eelkĂ”ige juurikaid, mitte asendama toitudes liha lihalaadse tootega. Ja kui vĂ€rske kraam mulle vĂ€ga meeldib, siis hautatud vm viisil töödeldud juurikatega ei ole ma ĂŒldse sina peal, seega pole sugugi kindel, kas minust kunagi taimetoitlast saab. Aga jah… VĂ€gagi tahaks olla, just eetilistel pĂ”hjustel.

Selline mĂ”ttelĂ”ng siis hamburgeripostituse lĂ”ppu 🙂

Kaua oodatud pakk

Me oleme siin juba mitu nĂ€dalat pikisilmi ĂŒht pakki oodanud. Plika sellest esialgu midagi ei teadnud, kui ta aga pĂ€rast sĂŒnnipĂ€eva mĂ€rkis (ĂŒldsegi mitte kurvalt, vaid lihtsalt fakti nentides), et nĂ€e, Elsa kostĂŒĂŒmi ei kingitudki, siis ĂŒtlesin talle, et tegelikult on ĂŒks meie poole teel. Ebaharilikult kaua jĂ”udis seekord pakikese kohale jĂ”udmine aega, aga siseinfo kohaselt on Tallinnas kiired ajad, seega tĂ€itsa vĂ”imalik, et seisis seal pĂ€evi ja ootas sorteerimist.

Igal juhul oli tĂ€na rÔÔm suur, kui pakiteade lĂ”puks ometi postkasti potsatas. Ja lastel olid otsekui varajased jĂ”ulud. Mis siis, et Plika sĂŒnnipĂ€ev, hea haldjas oli Poisile ka meelehead saatnud.

KĂ”igepealt tuli suurest pakist vĂ€lja hulk vĂ€iksemaid – rohkem, kui oleks oodata osanud:

2015-11-10 17.31.33

Selle ajaga, kui me jĂ”udsime Plika omad lahti pakkida, oli Poiss enda omadega juba tuppa kadunud 😛

2015-11-10 17.40.50

Sest noh, SPIDERMANI LEGO!!!

2015-11-10 17.38.46

2015-11-10 17.45.27

Ja Plika sai lÔpuks ometi oma kaua igatsetud kleidi:

2015-11-10 17.44.27

Teine Poisi projekt jĂ€i hetkel poolikuks, sest tal katkes kannatus 😀 Eks mĂ”ni pĂ€ev jĂ€tkame.

2015-11-10 19.35.15

Suur-suur aitĂ€h selle imelise kingituse eest meie kĂ”igi poolt 🙂

PS. Plika oli oma kommentaar pakkimise kohta – tema meelest oleks pidanud olema kas lepatriinuga kampsun vĂ”i kĂŒĂŒlikutega pakkepaber 😀

Scroll to Top