November 2016

Pühapäev on tore päev

/ elu koos kassi(de)ga, kodumajandus, rõõm / 1 Comment

Eile rõõmustasin, et kuna täna hommikul külla ei lähe, saab koristamisega varakult pihta hakata. Reaalsus oli muidugi selline, et magasime 11-ni, siis kulgesime niisama, 12-13 olid Plikal külalised, Abikaasa käis Poisiga poes, seejärel sõime “hommikust” ja kulgesime veel natuke niisama, pool kolm jõudsime lõpuks koristama 😀

Aga täitsa edukas päev oli jälle. Mina toimetasin seekord teisel pool vähem – peamiselt võtsin tolmu, minu asjad olid eile juba sorteeritud. Võtsin siis lisaks õhtusöögi valmistamise enda hooleks, sest Abikaasal läks asjade sorteerimisega õhtuni välja. Prügimäele viimist ootavaid asju on nüüd tunduvalt rohkem kui enne ja hunnik remondikraami (värvi- ja tapeedilõpud ning muud nipet-näpet) ootab üles pildistamist ja gruppi üles panemist. Eks ma katsun uuel nädalal tegeleda. See nõuab veidi rohkem aega kui “tavalise” kraami üles panek 🙂 Paar asja leidsin ja panin juba täna õhtul ka üles.

Päeval käis mul tunni aja jooksul eile õhtul üles pandud asjade järel viis inimest. Skoorisin omajagu šokolaadi 😀 See on suisa hämmastav, KUI palju šokolaadi ma olen suurpuhastuse jooksul selle grupi kaudu saanud 😀 Ja ausõna, ma ei oota kelleltki mitte midagi, ma olen lihtsalt rõõmus, et asjadest lahti saan. Aga noh, magusavarud on ju alati teretulnud.

Õige, kuues inimene käis ka veel veidi hiljem, kellele ma blogi kaudu kolm raamatut anda sain. Ja nüüd mul on tänu temale lastele sussi sisse panemiseks ka esimesed šokolaadid olemas 🙂 Lastel ei tulnud küll täna pähe susse aknale panna, sest me ei tähistanud adventi mitte kuidagi ega isegi rääkinud sellest (no ei tulnud lihtsalt pähe, olime koristamise lainel, mitte jõulumeeleolus :D), aga olen kindel, et kui teised homme lasteaias ja koolis räägivad, mis päkapikud tõid, siis homme õhtul nad ei unusta 😛

Jõudsin õhtul veel ühe kotitäie kraami läbi sorteerida, mida ma mälestuseks hoian. Ja torkas pähe, et teine sarnane kaust on mul ühes teises kohas… Nii et võtsin ilusa karbi ja panin kõik sinna kokku – mõned asjad viskasin ära ka, sest ei tundnud enam nende järele vajadust.

Enamik liimimist ootavaid asju sai ka kinni liimitud. Nüüd on mul magamistuba täis erinevad pisemaid ja suuremaid asju, mis on kas klambritega kokku surutud või mingi muu raskuse all. Mõnda asja tuleb kahes osas teha, nii et eks ma siis homme lõpetan.

Ahjaa, ja siis on muidugi veel köögitoolid, mis ka kõik logisevad, aga vot nende liimimise jätan Abikaasa hooleks, sest nii suurte asjade surve all hoidmiseks on vaja… Ma ei tea isegi mida. Las mehed teevad 😛

Segadus on hetkel ära andmist ootavate ja äsja parandatud asjade tõttu küll veidi suurem kui eelmistel päevadel, aga see kõik on hea eesmärgi nimel. Küll varsti jälle korda saab!

Üks kassipilt kah lõpetuseks 🙂

img_5172

Head asjad #27 – internetioksjonid

/ head asjad, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Ma armastan eBay ja osta.ee lehti. Sealt leiab kõike, seal saab müüa kõike 🙂

Londonis elades sain eBayst imeodavalt peamiselt igasugu lastekraami ja raamatuid. Aga ka näiteks aurutaja ja e-lugeri olen sealt ostnud ning kindlasti veel nii mõndagi kasulikku – kuna aega on möödas üksjagu, ega täpselt enam ei mäleta. Toona pigem ostsin, müüa polnud suurt miskit.

Eestis olen olnud aga just pigem müüja rollis. Tuleb meelde täpselt üks asi, mis ma oksjonilt ostsin – puuvillane kaelussall, ei tahtnud palju maksta ja leidsin sealt sobiva 😀 Aga üldiselt teen osta.ee lehe lahti pigem siis, kui on mingeid asju, mille puhul tundub, et võiks nende eest tibake raha saada.

Olen müünud paari euroga diivanilaua ja beebi söögitooli, samas pannud ka müüki 10 sendiga hunniku tuhaplokke ja saanud nende eest suure üllatusena enam kui €100. Ühine oli kõigil neil juhtudel lihtsalt soov, et keegi tuleks ja need asjad jalust ära viiks 🙂 Annan ära Pärnus FB gruppi toona mu meelest veel polnud…

Praeguse suurpuhastuse käigus olen 99,9% asjadest lihtsalt ära andnud, sest nii on kõige kergem. Aga mõned üksikud asjad on olnud, mille puhul on tunne, et vot need tuleks pigem müüki panna. Üks oksjon lõppes just hiljuti vägagi edukalt, kaks on praegu aktiivsed ja nende puhul on tõesti tegu lihtsalt täiesti uute asjadega, mida ei tahtnud päris niisama ära anda – vaatame, mis need teiste arvates väärt on.

Olen ühtviisi tänulik nii selle eest, kui õnnestub mõne oksjoniga soodsalt vajalik asi soetada, kui ka selle eest, et mul on võimalik ebavajalike asjade müügiga veidi raha teenida 🙂

Lõppematu ring

/ kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Ma kogu aeg muudkui sorteerin ja kraamin ja korrastan ja annan / viskan asju ära. Tulemus on silmaga näha ja kogu aeg on tunne, et kohe-kohe ongi kõik tehtud.

No ma ei tea, millal see kohe küll lõpuks kätte jõuab. Õigemini tean küll – enne jõule! Sest lubasin, et enne jõule on kõik korras!

Kodule olin enda meelest ringi peale teinud, KÕIK ära sorteerinud ja ära andmiseks üles pannud. Täna utsitasin siis Abikaasat, et läheme sorteerime teisel pool ka asju. Seal sai viimati põhjalikumalt koristatud oktoobri esimeses pooles enne korstnapühkija tulekut – siis ma ju “kodu jõuluks korda” projekti algatasingi. Mitte kunagi varem pole see projekt nii edukas olnud, ma ütlen!

Igatahes, kui teise poolega oli ka selline tunne, et ega seal ju õieti midagi teha polegi, sest kraamisime suvel väga põhjalikult ja nüüd sügisel ka… Siis fenomenaalne, KUI PALJU seal tegelikult ikka teha on.

Abikaasa sorteeris eelmisel nädalavahetusel pooleli jäänud tehnikahunnikut. Vist sai sellega enam-vähem hakkama, isegi mingid kaablid jõudsin gruppi üles panna ja soovija leida, kes need homme ära viib. Aga teatud segadus seal ikka veel jäi, lisaks vajab ka remondi- ja autokraam nüüdseks teistkordset üle vaatamist ning paremat ära paigutamist.

Mina olin mingid nädalad varem teise poole riidekapi ära koristanud ja titeriided magamistoa riidekapist teisele poole ära viinud, aga nüüd mõtlesin, et peaks seda kappi puhastama ka, jubedalt tolmune igalt poolt… Nii ma siis küürisin ja tolmutasin seal üksjagu.

Ja otse loomulikult leidsin veel asju, mida ära visata ja ära anda 😀 Näiteks neli paari Abikaasa vanu jalatseid rändas prügisse. Samuti otsustasin, et meil pole vaja mõningaid vanemaid tekke, mis on mitu aastat kasutuseta seisnud, ja et isegi potentsiaalseid külalisi arvestades on patju veidi liiga palju… Nii et kaks tekki, kaks patja ja üks voodipesu komplekt läksid ära andmiseks. Selle tulemusena jäid tühjaks lukuga läbipaistvad kotid, mille sees neid varem hoidsin ja paigutasin ümber titeriided, mis siiani tavalistes kilekottides olid. Nüüd on kõik kindlalt tolmu eest kaitstud ja samas kohe näha, mis on kus. No ja selle ümber tõstmise käigus leidsin kotitäie lasteasju, mida enam ei tahtnud, need sai ka ära andmiseks kõrvale tõstetud.

Ühesõnaga edukalt sai terve päev teisel pool ära kulutatud ja homme peab jätkama, sest seal on veelgi sättimist, isegi minul 😀

Tegin pildid kõigist uutest ära andmist vajavatest asjadest ja panin õhtul gruppi üles – viiele on soovijad juba olemas ja tulevad kõik homme järele, ainult kolm asja jäigi alles. Varasematest asjadest on ka ainult kolm alles… Ja viis raamatut.

Jõudsin vahepeal ühe köögikapi ka asjadest tühjaks tõsta, seest lapiga üle käia ja asjad tagasi panna.

Ja nüüd õhtul nõelusin veel mõned asjad ära, sai kummutipealse jälle veidi tühjemaks.

Hunnik katkiseid asju ootab veel liimimist. Mõnele neist on vaja superliimi, enamikule aga hoopis puiduliimi, mille ma isegi ema käest sain. Ehk jõuab selle ka homme ära teha… Aga teise poole korda saamine on kõige olulisem. Täna käisime hommikul Abikaasa vanaemal külas, mis tähendab, et koristama saime hakata alles miski kahe paiku äkki. Homme saame kohe hommikul pihta hakata, siis jõuab rohkem tehtud ka.

Ühesõnaga jah… Tegemist veel jagub. Aga tehtud see kõik saab, ma luban!

Et see hoog mul ikka püsiks võiduka lõpuni. Senini on küll nii, et mida rohkem tehtud saan, seda enam see innustab. Kohe TUNNE on, et ma olen millegi erilisega hakkama saanud 😀

Head asjad #26 – Gilmore Girls

/ head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, TV/sarjad / 4 Comments

Alustasin Gilmore Girlsi vaatamist kunagi keskkoolis käies, kui ETV seda näitama hakkas. Kuna ajastu oli toona ju täpselt sama ja olin ka Roryga ühes vanuses, oli see algusest peale äärmiselt nauditav.

Praegu üle vaadates on esimesed hooajad üsna veidrad. No see tolle aja mood ja… Rory on nii nooruke ja… Mida edasi, seda paremaks läheb. Visuaalse poole pealt vähemalt 🙂 Sisu jooksis viimasel hooajal veidike vasakule, aga mis teha, eks, kui kirjutajad muutusid.

Ja ma ei oskagi täpselt seletada, MIKS see sari mulle nii väga meeldib. Lihtsalt äge on! Karakterid, suhted, naljad, võluv väikelinnaelu…

gilmore-girls

Netflixi filme ootasin umbes sama palju nagu väike laps jõule. Ja tõepoolest vaatasin eile õhtul/öösel kõik neli tükki järjest ära. Vahepeal jäin tukkuma, siis kerisin tagasi, vaatasin üle… Jõin kohvi, mis ei aidanud absoluutselt… Mõtlesin alla anda ja poolteist filmi tänaseks jätta, aga pärast hammaste pesemist läks uni üle, nii et vaatasin siiski lõpuni. Magama sain pool neli 😛 Abikaasa jäi magama umbes esimese filmi poole pealt ja ärkas üles ning vaatas minuga ära viimase filmi viimased pool tundi 😀

Ma pean need filmid kindlasti veel üle vaatama. Eile olin väsinud, aga ablas, ahmisin kõik sisse – nii jäävad aga detailid märkamata.

Emotsioonid pärast esimest vaatamist? Nii mitmegi olulise tegelaskuju areng ja lõpplahendus olid minu jaoks äärmiselt rahulduspakkuvad. Aga ühe puhul olen kohe suisa nördinud. Sellepärast ongi nüüd vaja rahulikult ja värskema peaga üle vaadata – äkki nördimus siis väheneb. Äkki ikka ei jää nii nadi tunne sisse 😀

Sari tervikuna on super igatahes. Ja ma olen äärmiselt tänulik nende filmide eest.

PS. Kuna ma kahtlustan, et kommentaaridesse VÕIVAD tekkida spoilerid, kui keegi, kes filmid ära vaadanud, peaks tahtma oma muljeid jagada, siis soovitan mitte lugeda, kui endal veel vaatamata ja ei taha liiga palju teada saada 🙂

Scroll to Top