November 2016

Head asjad #25 – rahulikud hommikud

/ elu koos kassi(de)ga, head asjad, igapäevaelu, kodumajandus, positiivsusprojekt, rõõm / 5 Comments

Ma olen seda kindlasti kirjutanud vähemalt kümme korda, aga kordamine on tarkuse ema 🙂 Ma jumaldan tööpäeva hommikuid, kui ma olen pere tööle-kooli-lasteaeda saatnud ning võin seejärel ise enne tööle minekut rahulikult kodus kulgeda ja toimetada.

Hommikurutiin on sarnane – mõned korrad äratuse edasi lükkamist, hambapesu, laste jälgimine, et kõik saaks tehtud ning kodust lahkumine oleks rahulik ja õigeaegne, nõude restilt kappi tõstmine, vajadusel ka muu kergem koristamine ning duši all käimine või lihtsalt pea pesemine. Samuti on mul selline kiiks, et kui pere on läinud, pean vahepeal köögilaua täiesti korda tegema ja kõik nõud ära pesema, enne kui hakkan endale hommikusööki valmistama. Mis siis, et ma söön suure osa ajast sama, mis nemad, seega võiks pasteedi- ja sibulakarbid ju nii kaua laual oodata… Aga ei – panen külmkappi, pesen nõud. Kui kõik korras, teen endale süüa.

Kui hommikusöök toimub seltskonnas, olgu siis nädalavahetusel perega või külalistega, paneme kõik vajaliku lauale valmis, valmistame võileibu jooksvalt ja vastavalt isule, samal ajal jutustades. Kui ma olen üksi, teen endale täpselt ühe tassi kohvi ja neil võileiba valmis, siis naudin neid koos hommikuse meili-blogi-FB ringiga.

Praegusel perioodil kuulub mu hommikute juurde reeglina küünlavalgus ja jõulujazz:

img_5004

Kassi on nüüdseks hommikuti kerge leida – ta on oma päevaseks magamiskohaks valinud Plika voodi – nari ülemise korruse. Eks üleval on soojem, ma arvan, sellepärast 🙂

img_5012

Ja lõpetuseks üks pildike argielust. Ma küll üritan kogu aeg lapsi õpetada, et üks mäng korraga ja enne uue alustamist vanad asjad ära panna, aga… Ma ei jõua kogu aeg silma peal hoida. Ja kui on külalised, ei ole sugugi ebatavaline, et tuba on hiljem selline (käiguraja lükkasin mina lapsi magama pannes jalaga sisse, et keegi öösel legojuppide peale ei astuks):

img_5014

Olen korduvalt üritanud juurutada reeglit, et õhtujuttu loen vaid siis, kui tuba on korras. Aga tihti olen selleks ajaks liiga väsinud ja lihtsalt unustan 🙂 Või kui tulebki meelde, olen juba lubanud lugeda ja pole jaksu hakata koristamist nõudma.

Aga küll me saame selle asja ka paremaks. Kui lapsed oma toad saavad, siis jääb vähemaks ka vaidlusi, kes millise asjaga mängis ja kes kui palju koristama peaks 🙂

Mõni päev on lihtsalt eriliselt produktiivne

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Nädalavahetusel koristasin kodus usinalt ja esmaspäeva õhtulgi päris mitu tundi.

Teisipäeval tegime sarnase suurpuhastuse töö juures. Seal oli täpselt nagu kodus – tundub, et kõik on kogu aeg võrdlemisi korras, aga kui põhjalikumalt tuulama hakata, leiab õige palju asju, mis saab ära anda / visata / paremini ära panna. Meie pisikese laoruumi kõik riiulid käisime maast laeni läbi, ladu on nüüd eelnevaga võrreldes imeliselt tühi ja korras. Tagaruumis sorteerisime ka enamik asju ära, nüüd on mul veel veidi enda paberimajandust vaja läbi vaadata, milleni lihtsalt ei jõudnud.

Kuna tööl sai terve päeva koristatud, siis teisipäeva õhtul kodus enam ei viitsinud. Kolmapäeva õhtul ka mitte. Olin üsna väsinud ja kulgesin niisama.

Aga vaat täna on jälle olnud täiesti imeline päev igal rindel. Juba hommikul oli tuju laes, kirjutasin sellest homme hommikuks ajastatud postituse, eks siis õige pea loete 🙂 Tööl oli megakiire päev, tuli palju uut kaupa, millele oli vaja koht leida ja välja panna, põhimõtteliselt töötasin ühes jutis 10-19. No lõunat vahepeal ikka sõin.

Koju jõudsin pool kaheksa, Abikaasal oli pitsapõhi ootel, tõin poest kraami, mida sinna peale panna, söömiseni jõudsime küll alles veidi peale kaheksat, aga maitses väga hästi.

Ja ma ei tea, oli see siis tass kohvi, mille pitsa kõrvale jõime või lihtsalt loomulik jätk seni nii tegusale päevale, aga kui lapsed magama pandud, hakkasin taas koristama. Täpsemini siis likvideerima kummuti pealt järjekordset tegelemist vajavate asjade hunnikut, mis oli sinna tekkinud esmaspäevaõhtuse hiigelkasti sorteerimise käigus. Vaatasin läbi viimased kolm kausta ja hunniku suvalisi pabereid. Leidsin üles Plika tervisekaardi, mida koolis ammu küsiti. Win! Samuti läks veel üks päris kena patakas nüüdseks ebavajalikke pabereid kas vanapaberisse või pliidi alla.

Pildistasin üles kõige uuemad ära andmist ootavad asjad ja panin need gruppi üles ühes vanadega, mis ikka veel alles. Olen täiesti kindel, et homme hommikul, kui postitus heaks kiidetakse, leiavad õige mitu asja kohe soovijad.

Nii et täiega edeneb, taas. Kummutipealne on jälle meeldivalt tühi. Kummuti kohal asetseva riiuli pealne on muidugi ära andmist ootavaid asju kuhjaga täis, aga kõik on nö “töös”. Ja küllap saan sealt ka varsti tühjaks. Kummutile jäi veel paar asja ootele, eks nendega tegelen edaspidi.

Igatahes, suur töö jälle tehtud!

Üks tüli oli õhtul ka, tõrvatilk meepotis. Aga praeguseks olen juba rahunenud ja jälle positiivne. Ma usun, et kõik saab korda! Järelikult saab ka 🙂

Ning lõpetuseks muidugi kohustuslikud kassipildid, eile vist jäigi täitsa vahele. Ma ainult ühe pildi tegin ja ei viitsinud sellepärast blogima hakata…

img_4988

Täna õhtul tuli kass sülle enne, kui ma jõudsin sinna läpaka tõsta. Eks ma siis toimetasin üle tema, ei saanud ju härrat segada 😛

img_5047

Ja nii ta siis magas mu süles üha uskumatumates poosides, me Abikaasaga lihtsalt vaatasime ja irvitasime:

img_5050

img_5051

Miski hetk said mul arvutis asjad tehtud ja hakkasin mujal toimetama, nii et kass pidi endale uue magamiskoha leidma 😀

img_5054

Ja kui enam magada ei tahtnud, läks õige ülemeelikuks 😛

img_5065

Saaks nüüd homme tööl paberimajanduse sorteeritud ja nädalavahetusel kodus viimased tegelemist ootavad asjad eest ära, oleks superluks. Ja Abikaasa pean teisele poole asju sorteerima puksima, tal jäi seal ju kõik pooleli.

Arvutis oleks vaja ka suurpuhastust teha – vaadata üle ja korrastada bookmarkid ning failid…

Raamatuid kellelegi?

/ raamatud, rõõm / 2 Comments

Mõtlesin, et pakun veel korra mõnel pool, enne kui uuskasutusse viin… Panin raamatuvahetusse üles, viskan pildi korra siia ka. No ÄKKI leiab keegi midagi, mis tundub põnev?

Pilt avaneb suuremalt kah. Aga vot lisainfo linke ma siia tõesti panna ei viitsi – kui kaas tundub huvitav, googeldage ise 🙂

Jee, ja “Life Stripped Bare” telliti raamatuvahetuse kaudu juba ära! Nii et see läheb homme posti. Ja Morme broneeris karjäärinõustamise tekstid. Ja kolm lastekasvatuse teemalist raamatut on ka ära lubatud… Need viis veel alles:

raamatud2

Head asjad #24 – Ülle. Jaanika.

/ blogimine, head asjad, positiivsusprojekt, rõõm / 5 Comments

Täna saan kirjutada suisa kahest toredast inimesest. Nad mõlemad on mu elus tänu blogile. Nende mõlema olemasolust sain teadlikuks umbes siis, kui Plika sündis ehk ligi kaheksa aastat tagasi.

KAHEKSA AASTAT. Kui sellele nii mõelda, siis tundub see kuidagi uskumatu. Nii pikk aeg!

Ülle ei ole kunagi bloginud, aga blogisabast on ta mulle tuttav… No ma ütlen, kaheksa aastat 🙂 Ma ei suuda kõiki kommenteerijaid alati meeles pidada ja eristada, aga tema jäi kohe meelde.

Üllega oleme viimased kuus aastat pidanud ka kirjavahetust. See pole kunagi olnud väga tihe – vahel kuu-paari tagant, vahel jääb pool aastat pausi… Aga kui juba kirjutame, siis tavaliselt pikalt-pikalt. Ta on minust vanem, seega ka tunduvalt kogenum ja tal on tihti igasugu asjade kohta head nõu jagada 🙂 No ja lihtsalt on tore tema eluga ka kursis olla.

Kohtunud me kusjuures ei ole. Usun, et kunagi see juhtub 😀

—

Jaanika on minu blogi lugenud kaheksa aastat, mina tema oma umbes neli. Noh, ma muidugi lugesin kõik algusest peale läbi, nagu ma seda alati teen.

Jaanika blogi on kinnine. Kinnised blogid on mõnusad. Seal saab palju vabamalt kirjutada 🙂 Nii et olen tema elule virtuaalselt kõik see aeg hoolega kaasa elanud. See on ikka täiesti imetlusväärne, kui mõnusalt rahulik ta on ja kui hästi oma eluga hakkama saab. Ja ta teeb teadust, teadust tegevad inimesed tekitavad minus aukartust 😛

Kohtunud oleme paar korda ja pigem põgusalt. FB chatis oleme see-eest jutustanud omajagu. Pikem veiniklaasi taga lobamine on veel tegemata. Küll jõuab! Võib ka ilma veinita 😀

Ma olen väga-väga tänulik selle eest, et blogi on toonud mu ellu kaks nii mõnusat inimest.

Head asjad #23 – jalgratas

/ head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm, trenn / 1 Comment

Kui ma kunagi õndsalt noor olin ja keskkoolis käisin, käisime Kaidiga kogu aeg sõitmas – tema jalgrattaga, mina rulluiskudega. Toona jättis jalgratas kui selline mind täiesti ükskõikseks – polnud vastumeelne, aga ei tahtnud endale, ei tundnud vajadust sõita.

Rullitada ma nüüd enam üldse ei oska (sai ju mitte väga ammu endale ja Plikale rulluisud muretsetud, aga korralikult sõitma pole kumbki õppinud), jalgratas on see-eest suur lemmik ja teeb elu NII palju lihtsamaks.

Ma ei mäletagi, mis ajast minust rattafänn sai. Millalgi pärast Pärnusse kolimist. No 2012, kui Abikaasa välismaal töötas, ma igatahes juba sõitsin rattaga igale poole. Nii et millalgi enne seda.

Rattad tulid meie perre mõlemad üsna juhuslikult. Ühe saime Abikaasa õelt, teise tema vanaema keldrist – oli olnud mingi kolmanda sugulase oma, aga too ei saanud enam sõita.

Ja ma tõesti jumaldan oma ratast. On selline… Mittemidagiütlev. Suurepärane ratas – mitte liiga uhke, õnneks mitte liiga ront ka. Just paras igapäevaseks muretuks kasutamiseks.

Eriti tänulik olen võimalusele rattaga sõita nüüd, pärast ootamatu lume tulekut ja minekut. Teed on jälle puhtad ja mina jõuan jälle kiiresti tööle. Imeline!

See on see sport, mida mina igapäevaselt teen. 2x2km pole just teab mis pikk maa, aga parem kui mitte midagi!

2014-09-10 18.56.47

Ma tõesti ei kujuta elu ilma jalgrattata ettegi. Pärnus, minu elukorraldusega – täiesti ideaalne kaaslane.

Scroll to Top