November 2016

Head asjad #18 – tugivõrgustik

Perekonnast kirjutasin ma selle projekti raames kõige esimesena. Perekond on kahtlemata kõige olulisem tugivõrgustik ja ma olen selle eest ütlemata tänulik. Just perekonna pärast elame me Pärnus, just nende pärast on siin nii hea elada.

Aga tugivõrgustik on tegelikult laiem. On ka sõbrad-(blogi)tuttavad-kolleegid.

Enamik minu sõpradest elab Tallinnas. Seal viibides tean, et kui peaks olema vaja öömaja, ka väga väikese etteteatamise peale, on see alati olemas. Tõenäoliselt leiaksin neid kohti ühe õhtuga vähemalt kolm-neli 🙂 Üsna hiljuti oli juhus, kus ma olude sunnil küsisin öömaja õhtul kell üksteist – ja vastus oli: “Hakka tulema!”

Te ei kujuta ette ka, KUI palju abi, nõu ja toetust olen ma saanud oma toredatelt blogituttavatelt, kellest nii mitmedki on nüüdseks mu sõbrad. See on üks suurimaid rõõme blogimise juures – kõik need võrratud inimesed, kes erinevatel hetkedel on minu ellu tulnud.

Kõik kolleegid, kellega ma tööalaselt rohkem suhtlema pean – tean, et nad on alati valmis mind aitama, kui mul on seda vaja. Kui ma peaksin ootamatult haigeks jääma, puhkusele minema, mis iganes – ma tean, et nad on olemas. Et asjad saavad tehtud, isegi kui mina mingil põhjusel neid teha ei saa.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi nende suurepäraste inimeste ees mu elus. Minu tugivõrgustik on lai ja mitmekesine ja absoluutselt imeline.

Head asjad #17 – tervis

Miskipärast mulle tundub, et me kipume oma tervist võtma üsnagi iseenesestmõistetavalt 🙂 Ei mõtle me sellest sugugi, kuni miskit pole häda. Kui haigus hakkab ligi hiilima, siis alles teadvustame, et tervisega on miskit nihu…

Ma olen väga-väga tänulik, et meie pere tervis on hea. Pisemaid “seisundeid” tuleb ikka ette, aga need mööduvad kiirelt. Üldiselt oleme kõik terved kui purikad. Allergiaid ei ole (mh, ok, Abikaasa tolmuallergia, aga mitte ühegi söögi vastu, mõtlesin pigem siinkohal). Suguvõsas mingeid raskeid haiguseid ei ole 🙂

Hea on olla terve! Katsume eneste eest ikka hoolitseda, nii hästi kui võimalik. Et seda tervist jaguks veel pikkadeks aastateks.

Positiivne päevakaja #16

Ma tõesti pean nende postituste formaadi ümber mõtlema, aga mõni teine kord. Päev möödus mõnusalt, ei peatukski sellel pikemalt.

Aga päeva pearõõm oli kahtlemata see, et Abikaasa jõudis koju – ta oli nädala algusest saati Tallinnas koolitusel.

Ja ta tõi mulle mu Bioneeri õiglase kaubanduse nädala mängus võidetud auhinna. Väikese lisandiga 🙂 Võite nüüd ise arvata, mis lisand ja kes lisas 🙂

img_4664

img_4666

img_4673

Head asjad #16 – tänulikkus

Ma olen viimasel ajal lugenud igasuguseid asju. Ja igal pool rõhutatakse, et head asjad hakkavad sinuga juhtuma siis, kui oled olemasoleva eest tänulik. Mida tänulikum oled, seda kiiremini ja rohkem head juhtub 🙂

Minu senine ellusuhtumine on olnud antud mõtteviisile küllaltki sarnane, aga ma pole samas enamasti mõelnud asjadest otseselt selles sõnastuses, et ma olen tänulik. Olen alati olnud seda meelt, et mõtlema ei peaks mitte sellest, mida sa EI taha, vaid ikka sellest, mida TAHAD. Aga üldises plaanis olen pigem mõelnud ja tundnud, kuidas kõiksugu pisiasjad mind rõõmustavad ja teevad tuju heaks. Ja see omakorda on aidanud positiivsemalt mõelda ja käituda.

Ka praegune positiivsusprojekt on mõeldud eelkõige selles võtmes, et leida üles kõik need asjad mu elus, mille eest olen tänulik. Aga mulle tundub, et võib-olla oleks vajalik muuta seda sõnastust oma peas. Lihtsalt “olen rõõmus” asemel mõeldagi “olen tänulik”.

Igatahes, ma kinnitan – õnnelikult mõeldes on elu lihtsam. Tõsi, kui on mõni eriti kehv olukord või päev, on positiivseks jäämine keerulisem. Aga nagu ma olen siin juba maininud – nii palju negatiivsusest meie elus on tegelikult täiesti mõttetud pisiasjad. Need pole mingid haavad minevikukogemusest, mida tuleks alla surumise asemel sügavalt analüüsida… Need on lihtsalt… Elu pisiasjad 🙂 Ja on meie enda valik, kas minna närvi, kui väljas on libe, kassasaba liigub aeglaselt, mõni jobu sõitis liikluses ette, jälle peab süüa tegema ja koristama, jälle need lapsed virisevad… Või jääda rahulikuks 🙂

Ja vot kõigi nende pisiasjade puhul töötab TÄIEGA positiivne mõtlemine ja tänulik olemine. Mida rohkem keskendud kõigele sellele, mille eest oled oma elus tänulik, seda paremaks see su tuju teeb. Seda vähem jääb aega mõelda asjadele, mis on halvasti ja seda vähem asju sind üldse närvi ajab. Tunnetan seda iseenda peal iga päev.

Proovige ka!

Aga ma nüüd mõtlengi, kuidas selle blogiprojektiga jätkata. Head asjad, nendest kirjutan samamoodi edasi, aga “positiivne päevakaja”… Võib-olla oleks selle asemel kohasem “tänane tänu”. Ma veel mõtlen sellele natuke 🙂

Positiivne päevakaja #15 – suurpuhastus jätkub

Täna oli jälle tore päev ja tuju oli kogu aeg hea. Hommik oli rahulik, tööpäev üsna viljakas. Õhtul sain emalt küüti, käisime hambapolikliinikus Plikal kida lõikamas, siis tuli Annika külla… Lapsed mängisid poole kümneni.

Mina olen endiselt sorteerimise lainel. Asjade ära andmine on läinud võrdlemisi edukalt – üle 20 panin üles ja praeguseks on alles 9. Alati on võimalus, et mõni huviline kaob, aga tunduvad kõik üsna kindlad 🙂 Ja pean ikka uuesti ära mainima, kui suurt rõõmu ja rahulolu valmistab see, kui saad kodust eest ära mingid asjad, mida endal vaja ei lähe ja näed, et teised nende üle rõõmustavad. Kahekordne rõõm!

Koristasin magamistoa kummutipealset ja riiulit. Otseselt korda sättimiseni ei jõudnudki – on endiselt sassis ja tolmune. Aga sain väga palju asju läbi vaadatud – suisa müstiline, kuidas neid sinna NII palju tekib. Osa viskasin ära, osa panin ära… Tasapisi edeneb!

Scroll to Top