2016

Positiivne päevakaja #14 – ära andmise rõõm

Hommik ja tööpäev möödusid tavapäraselt ja meeldivalt. Tuju oli hea 🙂 Ema tõi Plika õhtul autoga koju ja oli nõus Poisi ka ise lasteaiast ära tooma. Mulle pakkus Birgit küüti, nii et keegi ei pidanud õhtul pimedas jala käima. Rõõm!

Õhtu on läinud asjade ära andmise tähe all. Kõigepealt käis külas Birgit, kes kõik asjad läbi vaatas ja üle poole neist kaasa viis. Rõõm, puhas rõõm!

Alles jäänud asjade pildid jõudsin lõpuks FB gruppi üles panna. Kokku 22 fotot, 17 on praeguseks alles – 5 juba ära lubatud. Kuna sain pildid üles nii hilja, jääb suurem osa soove ilmselt homsesse.

Ja kõik riided-jalatsid, mis müügikõlbulikud paistavad, need viin lihtsalt uuskasutuskeskusesse.

NII hea tunne on!

Ühest küljest ma armastan vajalikke ja ilusaid asju, teisest küljest olen täielik minimalist – mida vähem, seda parem. Nagunii kipub kogunema üleliia. Aastalõpu suurpuhastus 🙂

Head asjad #14 – ootamatud võimalused

Kirjutasin kolm nädalat tagasi, et olen võtnud remondi suhtes hoiaku “vaatame, mis saab”. Et olen kodulaenu kõrvale uut laenu võtma nõus vaid siis, kui meie sissetulekud suurenevad, seega võib vabalt juhtuda, et remont saab tehtud alles nelja aasta pärast, kui kodulaen saab läbi.

Päev hiljem saime teada, et Abikaasa osutus valituks 30 hulgast ning alustab õige pea uuel töökohal. Ja umbes-täpselt samal ajal jõudis meieni ka info, et Kredexilt saab õige pea taas taotleda väikeelamute rekonstrueerimistoetust.

Ma lugesin nende tingimused risti ja põiki läbi, kirjutasin isegi, et täpsustada, kuidas asi käib, kui tegu on kaasomandiga. Käisin netipangast vaatamas, palju laenu nad mulle seal pakuvad… Ja kõik tundus järsku täiesti teostatav.

Juhuseid ei ole olemas, ütlen ma selle peale 🙂

Nii et meil on elus praegu väga põnev periood.

Eks ma kirjutan sellest kõigest vast mingi hetk pikemalt. Sedamööda, kuidas asjad välja kooruma hakkavad.

Aga alustuseks on vaja projekti. Mille jaoks on vaja allkirjaõigusega arhitekti. Kui keegi oskab soovitada mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega inimest, kes oleks nõus võtma ette ühe Pärnus asuva elamise, olen üks suur kõrv.

Sest eelmine (ja seni ainus) kord, kui taolist toetust jagati, said rahad läbi nelja kuuga. Kes teab, kauaks nüüd jagub? Tuleb kiirustada. Kõigepealt projekt, siis hinnapakkumiste küsimised, energiamärgise taotlemine, kogu paberimajandus. Tegevust jagub.

Aga see tundub täiesti teostatav. Ja ma olen elevil.

Positiivne päevakaja #13 – aeg lendab

Tänane päev libises käest, nii et ei saanud arugi. Enamik eile tehtud plaanidest jäid realiseerimata, aga ei sest ole hullu – ega koristamine pole jänes, kes eest ära jookseb 😀

Magasime kaua. Abikaasa küpsetas hommikusöögiks pannkooke. Mina pesin pesu, proovisin lastele riideid selga, sättisin veel ära andmise asju, pildistasin üles need, mis gruppi panna tahtsin… Üles panemiseni aga ei jõudnudki, sest pidime linna minema.

Poiss sai sünnipäevaks kaks Apollo €5 kinkekaarti ja on tahtnud juba tükk aega kinno minna. Leppisime kokku, et läheb üksinda – ta on meil julge, oli kohe nõus. Trollide esimene seanss oli üsna väikeses saalis, nii et eile müüdi viimane vaba koht meil nina eest ära ja teisele, 3D seansile, ei jõudnud Abikaasa teda viia. Täna müüdi esimene samamoodi välja, niisiis sai sihiks taas teine, 16.30 3D suures saalis.

Seekord jõudsime kenasti, saatsin Poisi saali ära. Etteruttavalt võib öelda, et kõik möödus suurepäraselt, filmi lõpu ajaks tulime tagasi, Poiss oli väga rahul.

Kuna meil oli vaja 1,5 tundi parajaks teha, läksime H&Mi – Abikaasal oli endiselt soov riidekappi värskendada. Poole tunniga leidsime sealt talle 3 T-särki, ühe pikkade käistega pluusi ja ühe kampsuni, kokku ca €50 eest. Kiire töö 😀

Jalatseid otsisime ka, aga ei leidnud miskit sobivat. Plika sai see-eest sussid, mida tal hädasti vaja oli. ABC kingast, vildist, hästi armsad.

Rahva Raamatust ostsin lastele detsembriks meisterdamise raamatu (iga päev üks jõuluteemaline asi) ja endale märkmiku. Tahtsin ühte raamatut ka, mis oli läbi müüdud, aga loodan, et mu Rakvere kolleeg saab mulle homme ära osta, seal veel on.

Ja siis helistas Annika ning küsis, kas ma tean, et Maximas on kõik tööstuskaubad -40%… Nii et lõpetuseks sai veel seal tükk aega ringi tuulatud. Midagi põhjapanevat ei ostnud, aga mõned vajalikud asjad ikka. Päris ära väsitas see suur shoppamine!

Koju jõudsime alles peale seitset. Lapsed said kiirelt duši alla saadetud, Abikaasa kokkas maitsva chili con carne, sõime, panime lapsed magama.

Revideerisime koos Abikaasa riidekappi – tänu uutele riietele oli ta nõus mõnest vanast kulunud särgist isegi loobuma 😀 No ja mõned olin juba eile salaja kõrvale tõstnud 😛 Ja mõned sai ka ära andmise kuhja tõstetud. Ja kõik tema viisakad särgid triikisin ära.

Teate, millist rõõmu see valmistab, kui mees, kes riietuse suhtes enamasti suht ükskõikne on, näitab üles huvi hea välja näha ja… Mõtleb kaasa sel teemal. Puhas rõõm, ma ütlen! Me olime tükk aega mõelnud, et tema garderoob vajab õige põhjalikku uuendust ja ometi sai see teoks. Rõõm, puhas rõõm!

Ja nii see päev läbi saigi. Tore oli 🙂

Head asjad #13 – kiire ainevahetus

Ma olen terve oma elu olnud sale ning vaadates oma ema ja meenutades oma vanaema – selliseks ma ka jään.

Ma ei mõtle sellele tihti, see on nii iseenesestmõistetav.

Ja siis on jälle hetked, mil ma vaatan enda ümber, kus ühiskond idealiseerib modellimõõtu naisi, kus kehakaal ja dieedid on kahetsusväärselt paljude naiste jaoks kinnisidee – sealhulgas täiesti kenade ja normaalsete mõnusalt vormikate naiste jaoks, kes on endale tänu meediale pähe võtnud, et nad peaksid olema midagi muud…

Ja olen nii tänulik. NII tänulik selle eest, et olen pärinud need suurepärased geenid, millega kaasneb suurepärane ainevahetus.

Naisena on nii palju lihtsam 🙂

Ja Plikale olen needsamad geenid edasi pärandanud.

Eks kõhnadel on ka omad väljakutsed. Näiteks sooje riideid tuleb külmaks perioodiks rohkelt varuda 🙂 Ja vormikusest just rääkida ei saa.

Ma armastan ennast täpselt sellisena, nagu ma olen 🙂

Positiivne päevakaja #12 – suurpuhastus

Tänase päeva väljakutse oli saada välja mõttetute negatiivsete pisiasjade tsüklist. Ma usun, et see õnnestus 🙂 Aga rohkem nendest rääkida ei tahagi, sest need olid tõesti tähtsusetud. Ja mina keskendun ikka rõõmule ja tänulik olemisele.

Magasin poole kaheteistkümneni! Ma ei tea, KUST see uni mul tuleb… Ju siis olin väsinud 🙂

Sõime üle pika-pika aja inglise hommikusööki. Mõnus nädalavahetuste traditsioon.

Leidsime Abikaasale uued teksad. Humana 50 sendi päevalt käisime ka korra läbi, ma väga kiirelt tegin poele tiiru peale ja üllataval kombel isegi leidsin midagi – täpsemini kaks seelikut. Pildi tegemine muidugi enne pähe ei tulnud kui hilisõhtul, sestap valgus kehv ja detailid ebatäpsed. Aga punane soojem seelik oligi veel täitsa puudu ja teine on pruun, nunnu alumise äärega, Hennes 😛

img_4570

Poole nelja paiku jõudsin koju. Lapsed olid Abikaasa vanemate juures, Abikaasa ise sõpra aitamas, nii et mul oli õnnis üksindus. Mõtlesin, mida peale hakata. Kaalusin põrandate pesemist, aga siis tuli hoopis tunne, et peaks lõpuks ometi tegelema ära andmist ootavate asjade kuhjaga. Sorteerisin kõik läbi, mõtlesin hakata pilte tegema, aga juhtus hoopis nii, et hakkasin elamist süstemaatiliselt läbi kammima ja asju ära andmiseks lisaks otsima. Lõppes see umbes nii 😀

img_4569

Päris kõik pildil näha olev pole ära andmise kraam – seal on ka hunnik asju, mis lapsed peavad selga proovima, et tuvastada, kas on väike/paras/suur jne. Aga ära andmiseks sai ikka ka päris suur hunnik olemasolevale lisaks. Täna oli tõsiselt õige tuju sellise sorteerimise jaoks, olin üsna konkreetses, otsustavas ja halastamatus meeleolus – see tuleb riidekapi sorteerimisel suuresti kasuks 😛 Ja mitte ainult riiete – ka kõiksugu muu kraami puhul olin täna väga tõhus 😀

Vahel vahin mingit asjade hunnikut ja ei suuda ühegi puhul ära otsustada, kas seda võiks veel vaja minna või mitte. Teinekord jälle kahanevad sellised hunnikud otsekui nõiaväel ja kohe on selge, kas läheb ära andmiseks või on vajalik ja leian sellele oma koha.

Jõudsin läbi sorteerida kõik magamistoa riidekapid ja teise poole riidekapi sellele lisaks (seal hoiame hooajaväliseid riideid ja jalatseid) – viimane on mul ammu plaanis olnud, aga kuidagi ei jõudnud tegudeni. Täna siis täitsa ootamatult 😀 Kõige suurem hunnik ära andmiseks sai ikka minu riietest 😛

Õige palju hooajaväliseid riideid sai ära pandud, muuhulgas ka esiku ja koridori nagist. Ja tegin täitsa tühjaks oma riidekapi põhja, mis oli senini olnud kuhjaga täis kotte, milles titeriided. Mingist suurusest alates olen kõik laste väikseks jäänud riided ära andnud, aga väiksemates suurustes on ilusamad alles – ma ei ole sugugi päriselt maha matnud plaani kunagi kolmas laps saada, ehkki lähiaastatel ma seda juhtumas ei näe. Ma ei teagi, miks ma neid kotte siiamaani riidekapis hoidsin, kus need kogu aeg ees olid – viisin kõik teisele poole, nüüd on riidekapi põhi täiesti tühi ja kleidid saavad vabalt rippuda, ilma kortsu minemata. Rõõm!

Üks kapp ja kummutipealne on veel magamistoas läbi sorteerimata, lastetoa kummutis tahaks ka igaks juhuks veel ühe tiiru teha, äkki on mõned käised või sääred lühikeseks jäänud ja saab veel midagi ära andmiseks lisada.

Lubasin endale, et järgmise nädala lõpuks on kõik ebavajalikud asjad kodust ära viidud. Sest noh, see kuhi on mul seisnud magamistoa akna all aasta aega 🙂 Kogu aeg olen sealt jooksvalt külas käinud sõbrannadele asju ära andnud, siis jälle koristades juurde pannud… Aga nüüd on pühalik lubadus antud – järgmise nädala jooksul lähevad kõik!

Esmaspäeval tuleb loodetavasti üks tuttav vaatama – ta elab maal, läheduses paljulapselised pered jne, tema ikka viib mult asju ära suuremates kogustes 🙂 Mida tema ei taha, nendest viin uuskasutuskeskusesse kõik, mis mu meelest müügikõlbulik – ja ülejäänud nodi, mis võiks kellelegi kasulik olla, pildistan üles ja panen ära andmise gruppi.

Homme katsun magamistoa kraamimisega ühele poole saada, mõned pildid juba gruppi panna, veel mõned masinatäied pesu pesta, veidike kraamida ja… Ühesõnaga, igati asjalik olla 🙂 Puhata ja lõbutseda muidugi ka 🙂

Nii suurepärane tunne on pärast selliseid suurpuhastusi. Mida rohkem ebavajalikku õnnestub oma kodust ära anda, seda kergem tunne on. Et uued, head ja vajalikud asjad mahuks ellu tulema 🙂

Scroll to Top