2016

Hommik ja tööpäev möödusid tavapäraselt ja meeldivalt. Tuju oli hea 🙂 Ema tõi Plika õhtul autoga koju ja oli nõus Poisi ka ise lasteaiast ära tooma. Mulle pakkus Birgit küüti, nii et keegi ei pidanud õhtul pimedas jala käima. Rõõm!

Õhtu on läinud asjade ära andmise tähe all. Kõigepealt käis külas Birgit, kes kõik asjad läbi vaatas ja üle poole neist kaasa viis. Rõõm, puhas rõõm!

Alles jäänud asjade pildid jõudsin lõpuks FB gruppi üles panna. Kokku 22 fotot, 17 on praeguseks alles – 5 juba ära lubatud. Kuna sain pildid üles nii hilja, jääb suurem osa soove ilmselt homsesse.

Ja kõik riided-jalatsid, mis müügikõlbulikud paistavad, need viin lihtsalt uuskasutuskeskusesse.

NII hea tunne on!

Ühest küljest ma armastan vajalikke ja ilusaid asju, teisest küljest olen täielik minimalist – mida vähem, seda parem. Nagunii kipub kogunema üleliia. Aastalõpu suurpuhastus 🙂

Tänase päeva väljakutse oli saada välja mõttetute negatiivsete pisiasjade tsüklist. Ma usun, et see õnnestus 🙂 Aga rohkem nendest rääkida ei tahagi, sest need olid tõesti tähtsusetud. Ja mina keskendun ikka rõõmule ja tänulik olemisele.

Magasin poole kaheteistkümneni! Ma ei tea, KUST see uni mul tuleb… Ju siis olin väsinud 🙂

Sõime üle pika-pika aja inglise hommikusööki. Mõnus nädalavahetuste traditsioon.

Leidsime Abikaasale uued teksad. Humana 50 sendi päevalt käisime ka korra läbi, ma väga kiirelt tegin poele tiiru peale ja üllataval kombel isegi leidsin midagi – täpsemini kaks seelikut. Pildi tegemine muidugi enne pähe ei tulnud kui hilisõhtul, sestap valgus kehv ja detailid ebatäpsed. Aga punane soojem seelik oligi veel täitsa puudu ja teine on pruun, nunnu alumise äärega, Hennes 😛

Poole nelja paiku jõudsin koju. Lapsed olid Abikaasa vanemate juures, Abikaasa ise sõpra aitamas, nii et mul oli õnnis üksindus. Mõtlesin, mida peale hakata. Kaalusin põrandate pesemist, aga siis tuli hoopis tunne, et peaks lõpuks ometi tegelema ära andmist ootavate asjade kuhjaga. Sorteerisin kõik läbi, mõtlesin hakata pilte tegema, aga juhtus hoopis nii, et hakkasin elamist süstemaatiliselt läbi kammima ja asju ära andmiseks lisaks otsima. Lõppes see umbes nii 😀

Päris kõik pildil näha olev pole ära andmise kraam – seal on ka hunnik asju, mis lapsed peavad selga proovima, et tuvastada, kas on väike/paras/suur jne. Aga ära andmiseks sai ikka ka päris suur hunnik olemasolevale lisaks. Täna oli tõsiselt õige tuju sellise sorteerimise jaoks, olin üsna konkreetses, otsustavas ja halastamatus meeleolus – see tuleb riidekapi sorteerimisel suuresti kasuks 😛 Ja mitte ainult riiete – ka kõiksugu muu kraami puhul olin täna väga tõhus 😀

Vahel vahin mingit asjade hunnikut ja ei suuda ühegi puhul ära otsustada, kas seda võiks veel vaja minna või mitte. Teinekord jälle kahanevad sellised hunnikud otsekui nõiaväel ja kohe on selge, kas läheb ära andmiseks või on vajalik ja leian sellele oma koha.

Jõudsin läbi sorteerida kõik magamistoa riidekapid ja teise poole riidekapi sellele lisaks (seal hoiame hooajaväliseid riideid ja jalatseid) – viimane on mul ammu plaanis olnud, aga kuidagi ei jõudnud tegudeni. Täna siis täitsa ootamatult 😀 Kõige suurem hunnik ära andmiseks sai ikka minu riietest 😛

Õige palju hooajaväliseid riideid sai ära pandud, muuhulgas ka esiku ja koridori nagist. Ja tegin täitsa tühjaks oma riidekapi põhja, mis oli senini olnud kuhjaga täis kotte, milles titeriided. Mingist suurusest alates olen kõik laste väikseks jäänud riided ära andnud, aga väiksemates suurustes on ilusamad alles – ma ei ole sugugi päriselt maha matnud plaani kunagi kolmas laps saada, ehkki lähiaastatel ma seda juhtumas ei näe. Ma ei teagi, miks ma neid kotte siiamaani riidekapis hoidsin, kus need kogu aeg ees olid – viisin kõik teisele poole, nüüd on riidekapi põhi täiesti tühi ja kleidid saavad vabalt rippuda, ilma kortsu minemata. Rõõm!

Üks kapp ja kummutipealne on veel magamistoas läbi sorteerimata, lastetoa kummutis tahaks ka igaks juhuks veel ühe tiiru teha, äkki on mõned käised või sääred lühikeseks jäänud ja saab veel midagi ära andmiseks lisada.

Lubasin endale, et järgmise nädala lõpuks on kõik ebavajalikud asjad kodust ära viidud. Sest noh, see kuhi on mul seisnud magamistoa akna all aasta aega 🙂 Kogu aeg olen sealt jooksvalt külas käinud sõbrannadele asju ära andnud, siis jälle koristades juurde pannud… Aga nüüd on pühalik lubadus antud – järgmise nädala jooksul lähevad kõik!

Esmaspäeval tuleb loodetavasti üks tuttav vaatama – ta elab maal, läheduses paljulapselised pered jne, tema ikka viib mult asju ära suuremates kogustes 🙂 Mida tema ei taha, nendest viin uuskasutuskeskusesse kõik, mis mu meelest müügikõlbulik – ja ülejäänud nodi, mis võiks kellelegi kasulik olla, pildistan üles ja panen ära andmise gruppi.

Homme katsun magamistoa kraamimisega ühele poole saada, mõned pildid juba gruppi panna, veel mõned masinatäied pesu pesta, veidike kraamida ja… Ühesõnaga, igati asjalik olla 🙂 Puhata ja lõbutseda muidugi ka 🙂

Nii suurepärane tunne on pärast selliseid suurpuhastusi. Mida rohkem ebavajalikku õnnestub oma kodust ära anda, seda kergem tunne on. Et uued, head ja vajalikud asjad mahuks ellu tulema 🙂