Kassid ja raamatud
Ma olen viimasel ajal leidnud mĂ”nusalt palju pĂ”nevana tunduvaid raamatuid, nii et lugeris ootab mitukĂŒmmend tĂŒkki lugemist. Raamatukogust vean kogu aeg lisaks. Mul on tekkinud raamatukogus kĂ€imisega mĂ”nus rutiin – kolmapĂ€eviti, kui Janne tantsustuudios kiigujoogas kĂ€in, saab enne vĂ”i pĂ€rast ka raamatukogust lĂ€bi lipatud. Ma riiulite vahel reeglina uidata ei viitsi, pigem broneerin kodus Ă€ra ja saan siis kiirelt infoletist kĂ€tte.
Poiss loeb koomikseid ja raamatutest vaid kohustuslikku kirjandust, Plika Ă”nneks loeb tĂ€itsa hea meelega. Kuna mulle meeldivad vĂ€ga noortekad, selliseid teismeliste raamatud, siis nĂŒĂŒd saan Plikale juba neid soovitada, mis mulle endale meeldinud vĂ”i mida ise lugeda tahaks. No nĂ€iteks “Mina, nohik” on tal pooleli (ja mina kavatsen selle ka siis lĂ€bi lugeda), Salaprintsessi pĂ€evikute nimelise seeria avastasin, millest Eesti keeles on vaid esimene osa, mis Plikal samuti pooleli, endal ootavad kaks esimest osa inglise keeles lugeris… Ja siis see printsessi pĂ€evikute sari, mis mulle omal ajal meeldis, selle toon ka kindlasti mingi hetk Plikale.
ĂhesĂ”naga kĂ”ik loeme đ Olgu siis raamatud vĂ”i koomiksid. Lugeda on mĂ”nus đ Ja kassid on alati seltsiks đ
…



































