November 2020

Kassid ja raamatud

Ma olen viimasel ajal leidnud mĂ”nusalt palju pĂ”nevana tunduvaid raamatuid, nii et lugeris ootab mitukĂŒmmend tĂŒkki lugemist. Raamatukogust vean kogu aeg lisaks. Mul on tekkinud raamatukogus kĂ€imisega mĂ”nus rutiin – kolmapĂ€eviti, kui Janne tantsustuudios kiigujoogas kĂ€in, saab enne vĂ”i pĂ€rast ka raamatukogust lĂ€bi lipatud. Ma riiulite vahel reeglina uidata ei viitsi, pigem broneerin kodus Ă€ra ja saan siis kiirelt infoletist kĂ€tte.

Poiss loeb koomikseid ja raamatutest vaid kohustuslikku kirjandust, Plika Ă”nneks loeb tĂ€itsa hea meelega. Kuna mulle meeldivad vĂ€ga noortekad, selliseid teismeliste raamatud, siis nĂŒĂŒd saan Plikale juba neid soovitada, mis mulle endale meeldinud vĂ”i mida ise lugeda tahaks. No nĂ€iteks “Mina, nohik” on tal pooleli (ja mina kavatsen selle ka siis lĂ€bi lugeda), Salaprintsessi pĂ€evikute nimelise seeria avastasin, millest Eesti keeles on vaid esimene osa, mis Plikal samuti pooleli, endal ootavad kaks esimest osa inglise keeles lugeris… Ja siis see printsessi pĂ€evikute sari, mis mulle omal ajal meeldis, selle toon ka kindlasti mingi hetk Plikale.

ÜhesĂ”naga kĂ”ik loeme 🙂 Olgu siis raamatud vĂ”i koomiksid. Lugeda on mĂ”nus 🙂 Ja kassid on alati seltsiks 🙂

…

Pildikesi köögist

Ükskord septembri keskel tegin sibulapirukat:

Kunagi, kui lapsed olid vĂ€ikesed, kĂ€isin ĂŒsna tihti turul. Siis tuli tööelu ja turul kĂ€imine jĂ€i soiku. Eks suvel vahel ikka sattusime, et osta maasikaid ja muud maitsvat, aga sedagi pigem harva. NĂŒĂŒd olen kaks kuud töötanud kodukontoris ja minust on saanud regulaarne turul kĂ€ija – vĂ€hemalt korra nĂ€dalas, tihti kaks. Ja mul on selle ĂŒle nii hea meel!

Kui varem ostsin kassidele sĂŒĂŒa Tiina lihapoest, mis oli kodule mĂ”nusalt lĂ€hedal, siis nĂŒĂŒd saan neeru ja sĂŒdame kĂ€tte turu lihaletist. Taasavastasin Saaremaa poe, mis pĂ€rast renoveerimist on teises kohas – aga mĂŒĂŒja nĂ€gu oli tuttav kĂŒmne aasta tagusest ajast 🙂 On tekkinud oma lemmikmĂŒĂŒjad, kellelt ostan kindlaid asju. Ühe memmekese kĂ€est kartulit-porgandit-sibulat-kapsast, ĂŒhe vanamehe kĂ€est kĂŒĂŒslauku, ĂŒks lemmik tomatimĂŒĂŒja oli mul ka, aga tomatid on nĂŒĂŒdseks lĂ€bi…

See kapsas siin oli lihtsalt NII laheda pitsilise vÀlimusega:

Ühel laupĂ€eval lĂ€ks eriti lappama ja tulin koju vĂ€ga raske kotiga 😀

SĂ”branna soovitas, et piimatooteid mĂŒĂŒvast letist saab imelist kĂŒĂŒslaugusĂ”ira. Too pĂ€ev, kui kĂŒsima lĂ€ksin, oli sĂ”ir just otsa saanud. See naine mĂŒĂŒb nĂ€dalavahetusel lisaks piimatoodetele ka kooki ja seda saab proovida. Ma maitsesin pisikese tĂŒkikese ja pidin kohe kaasa ka ostma 😀 SĂ”ira sain jĂ€rgmine kord ja oli tĂ”esti vĂ€ga hea, seda peab ka kindlalt veel ostma. Pildil on kook. Imeliselt mahlane ja mĂ”nus.

Kaks ja pool kuud tagasi avastasin uue lemmikretsepti, hiina stiilis kana. Seda teen siiani regulaarselt. Ostsin koju maisitĂ€rklise ja kasutan nĂŒĂŒd siiski ka seda. Kahe muna asemel kasutan ĂŒhte ja sedagi on liiga palju. Kui maisitĂ€rklise sisse viskan kogu kana koos ja sealt edasi muna sisse ka, siis viimase paneeringu sees mökerdan ĂŒkshaaval, et saaks ikka kĂ”ik mĂ”nusalt jahused. Ja no nii hea on. Lapsed kusjuures vĂ€ga ei hooli, aga Kaaslase lemmiktoit on see endiselt, nii et ma pea iga kord, kui Tallinnas kĂ€in, viin talle seda.

…

Kuidas Plika kaneelirulle tegi

Plikal oli koolivaheajal igav ja pĂ€rast vana retseptiraamatu lehitsemist leidis ta, et soovib ise teha oma suuri lemmikuid – kaneelirulle. Mina pole elu sees pĂ€rmitainast teinud, nii et soovitasin tal hoolikalt Ă”petuse lĂ€bi lugeda, leidsin veebist teise kaasaegsema ja lihtsama kĂ”rvale kah. Ja esimese korra kohta tulid tĂ€itsa arvestatavad rullid. Eks arenemisruumi muidugi on, aga nĂ€e, juba 11-aastaselt tegi pĂ€rmitainast. Minuga vĂ”rreldes suurepĂ€rane tulemus 😀

SĂŒgisene vĂ€ljasĂ”it kolleegidega

Meie ettevĂ”ttes on vĂ”imalik kord aastas oma osakonnaga midagi koos ette vĂ”tta. Eelmisel aastal kĂ€isime LĂ€tis jÀÀtise- ja Ă”llevabrikus. Seekord kĂŒlastasime oktoobri keskel Pootsi veinimĂ”isa ja TĂ”stamaa mĂ”isa ning Ă”htustasime Varbla sadamas.

Pilte ma tegin ĂŒlivĂ€he, aga need saagu siis kajastatud.

Pootsi veinimĂ”isas oli vĂ€ga pĂ”nev kuulata peremehe jutustust mĂ”isa ja tema pere ajaloost, saime mitmeid jooke degusteerida ja otse loomulikult oli vaja kaasa ka osta 😛 Rabarberi vahuvein on minu lemmik, rabarberi ja ebakĂŒdoonia limonaadid olid ka vĂ€ga head. Lisaks oli seal parasjagu ĂŒks nĂ€itus ja ma leidsin sealt maali, mis vĂ€ga meeldis. Hind muidugi selline, et osta ei soovi, Ă”nneks pole mul kodus kuskile selle jaoks kohta ka. Aga ilus sellegipoolest 😀

TĂ”stamaa mĂ”isa me sisse ei saanud, sest koroona. Aga nende projektijuht rÀÀkis meile ĂŒlipĂ”nevaid lugusid mĂ”isast. Pilte ma ei teinud ĂŒhtki.

Varbla sadamas asuva restoran Groot söök oli imemaitsev. Lisaks oli neil nunnu koer, keda teised kolleegid ohtralt pildistasid… Mul pole ĂŒhtki koerapilti. Isegi eelroast pole, sest see oli udune 😀 Aga kinnitan, et veise carpaccio oli absoluutselt imeline ja mul Ă”nnestus seda kaks portsu sĂŒĂŒa, sest ĂŒhele kolleegile ei meeldinud 😀

Mina vÔtsin magustoiduks pavlova, mis oli tÀitsa hea, aga natuke kahetsen, et midagi muud ei valinud, sest kuuldatavasti olla nii tiramisu kui crÚme brûlée olnud imehead.

Minizoo

Oli ĂŒks mĂ”nusalt pĂ€ikeseline oktoobri alguse nĂ€dalavahetus ning ma tahtsin lastega midagi vahvat teha. Otsustasin, et vĂ”iks ometigi Ă€ra kĂ€ia minizoos, kuhu me pĂ”liste pĂ€rnakatena seni miskipĂ€rast kordagi sattunud polnud. Seal oli NII ÄGE! Sellele kohale lisab vĂ€ga suure plussi jutukas omanik, kes huvitavaid lugusid rÀÀgib – muuhulgas pakkus ta vĂ”imalust prussakat sĂŒĂŒa, millest me kĂ”ik loobusime 😀 No ja madu sai sĂŒles hoida ja osad elukad seal nii lahedalt toimetasid, vahva oli nende asjatamist jĂ€lgida… Raudselt lĂ€heme sinna veel mĂ”nikord tagasi!

…

Scroll to Top