2020

Piparkoogitaigna hooaeg on alanud!

Eelmisel aastal jäid jõulud täitsa vahele ja kahtlane, kui palju ma viimastel aastatel piparkoogitainast ise teinud olen. Blogist otsides tuli välja selline tore postitus aastast 2016, kuhu on ära kirjutatud kõik, mis ma mõtlesin tänasesse postitusse kirjutada. Selle kohta, kuidas ma kunagi katsetasin, aga nüüd ajan läbi kõige lihtsamate vahenditega – kuidas poetaigna koostis on kräpp, ise teha imelihtne ja hind tuleb palju soodsam.

Sel aastal võtsin Nami-Nami retsepti (alati kindla peale minek) ja taigna tegi suuremas osas Plika. Lapstööjõud 😛

Mahedat polnud miskit, aga taigen oli või ja pruuni suhkruga, mõlemad ostetud soodushinnaga. Et võimalikult lihtsalt läbi ajada, siis Santa Maria piparkoogimaitseaine ja Dansukkeri suhkrusiirup. Kuna pikk vahe on piparkoogitaigna tegemisse sisse jäänud, siis arvutasin taas kilo hinna välja:

250g suhkrusiirupit 0,63
170g suhkrut 0,29
piparkoogimaitseaine 0,99
250g võid 1,35
2 muna 0,28
600g jahu 0,6
2tl söögisoodat
Hind kokku 4,14
Kilo hind 3,07

 

No ja siis võrdluseks, et Selveri piparkoogitaigen kilohinnaga 5,58€ (hetkel soodukaga 4,28€) on sellise koostisega: NISUJAHU, suhkrusiirup, margariin, (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, sool, säilitusaine E200, happesuse regulaator, lõhna ja maitseaine, toiduvärv), suhkur, MUNA, kergitusaine,kaneel, ingver, kardemon, nelk, muskaatpähkel.

Ma olen kindel, et tänapäeval leiab poelettidelt / taluturult ka juba puhtama koostisega taignaid, aga hind on neil siis ka vastav.

Ja TÕESTI on imelihtne see taignategu. Nii naeruväärselt lihtne…

Puhas rõõm 🙂 Tehke te ka ise tainast 🙂

Aga vot glasuuri enam ise teha ei viitsi. AASTAID tegin, värvilisest tuhksuhkrust, aga paras plökerdamine ja vahel kuivas liiga kaua + suhkrus kasutatud toiduvärvid olid kahjulikud ja ise ma ei viitsi ammugi värvimisega möllata. Glasuuri ostan rõõmuga poest, hea mugav ja kuivab kiirelt. Ainult koostist, eriti värvaineid, tuleb pakilt hoolega lugeda, sest ikka veel eksib spirulina, kurkumiini, paprikaekstrakti ja acai sekka ka näiteks karmiin ja patentsinine. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks neid kahjulikke värvaineid pole välja vahetatud. Kui kõrvuti müüakse sama hinnaga roosat glasuuri, millest ühel värvaineks peediekstrakt ja teisel karmiin… No miks siis on üldse karmiin?

Eesti Pagar on mu selle aasta valik number üks – kõik muud värvained on ok, ainult rohelisse on topitud patentsinine. Ei ole ka mingeid kahtlaseid lisaaineid.

Eesti leivatööstusel on enamik värvaineid ok, aga roosa sees on “looduslik” karmiin – valmistatud kilptäidest, head isu, VÄGA looduslik 😀 Modifitseeritud tärklis mulle seal koostises ka ei meeldi.

Selveril on värvained pigem kräpp ja lisaks mingi kahtlane stabilisaator E1505. Väldin.

Pagaripoiste omi ma ei näinud sel aastal ei Selveris, Rimis ega Maximas – nende kodulehel on küll olemas. See maasika oma on mu lemmik 🙂 Ehk jõulu poole siiski tuleb müüki? See on ainus “maitsega” glasuur, mis mulle meeldib – kõik need laimid, sidrunid, kookosed ja mustsõstrad võiks mu poolest olemata olla 😛 Aga kindlasti meeldivad ka need paljudele…

Novembri raamatud

Pikem blogivaikus olnud jälle – luban, et vaatan varsti pildid läbi ja üritan järjele saada… Muud toimetamist olnud, muuhulgas täna õhtul sain ühele poole VIIMASE jõulukingi tellimisega – ma olen nii uhke enda üle, et varakult valmistusin. No piparkooke ja kaarte teeme ikka detsembris lisaks, aga need vähesed “sisulised” kingitused, mis ma kindlalt tegema pean perekonnale, on olemas. Juhhei!

Oktoobris arvasin, et novembri lõpuks on 100 raamatut täis – aga tuli välja, et november polnud üldse lugemiskuu 😀 Viis raamatut siiski lugesin.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
01.11.2020 11.11.2020 Lucinda Riley The Moon Sister 4 717
11.11.2020 23.11.2020 Lucinda Riley The Sun Sister 5 870
02.11.2020 29.11.2020 Heiki Pärdi Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma 4 248
29.11.2020 29.11.2020 Kaire Vilgats, Dagmar Oja Ilusad suured tüdrukud 2 160
29.11.2020 30.11.2020 Katrin Pauts Minu Praha 3 216

 

Seitsme õe seeria viies ja kuues raamat – mõlemad head, aga “The Moon Sister” mult päris maksimumi ei saanud. “The Sun Sister” jällegi meeldis mulle VÄGA – ehkki paljud just ütlevad, et neile mitte. Nüüd ootan põnevuse ja kannatamatusega viimast osa, mis peaks välja tulema järgmise aasta alguses.

“Eesti argielu” – see oli lahe raamat, kust sai teada, kui räpased eestlased olid veel mitte väga ammu tagasi ja mis tingimustes elasid 😀 Aga mul polnud parajasti üldse sellise kirjanduse tuju ja siis venis… Lugesin siiski läbi, et saaks raamatukokku tagasi viia.

“Ilusad suured tüdrukud” – no mulle väga meeldib Vilgats ja mind ajab täiega pöördesse see idiootne piitspeenikese modelli iluideaal, mis nii paljudes naistes ebakindlust tekitab, seega mõtlesin, et kindlasti lahe lugemine… Neeh… Vilgats ja Oja on toredad, aga see intervjuu formaat minu jaoks üldse ei töötanud raamatus. Eeldasin palju enamat.

“Minu Praha” – see raamat oli ühest küljest piinlik, teises küljest naljakas, kolmandast küljest kulmu kergitama panev. Et noh, jah.

Ja ongi kõik 😀 Olen totaalselt ilukirjanduse lainel ja ükski tõsisem raamat ei isuta. Aga detsembris on plaanis paar investeerimisalast raamatut siiski läbi lugeda.

Kuu Raamatuid Lk arv
Jaanuar 10 3149
Veebruar 9 3098
Märts 3 1095
Aprill 10 3189
Mai 18 4779
Juuni 8 2589
Juuli 7 2478
August 7 1933
September 7 2576
Oktoober 10 4292
November 5 2211
Detsember
Kokku 94 31389

 

Kaks nädalat jõulupuhkust, ma ootan sind hunniku raamatute ja pusledega 🙂 Samas kui 2019. aasta blogipostituste tagantjärele kirjutamine, mida ma suure suuga lubasin, ei tundu eriti ahvatleva ideena hetkel. Samas ma arvan, et siiski võtan selle ette – no näiteks nii, et iga päev ühe kuu 🙂 Siis saabki kenasti puhkusega ühele poole.

Restoranide nädal

Kohvikute ja restoranide nädala väisamine on tavaliselt minu ja Kaaslase traditsioon – ka oma osakonnaga oleme enamasti ühe ühise lõuna teinud. Sel aastal on aga koroona ja järjekordne kodukontor ning Kaaslane on üldse haiglas, seega oleks restoranide nädal minust väisamata jäänud.

Kui ema aga restorani kutsus, et tema ja ta elukaaslase 20. aastapäeva tähistada, siis muidugi läksin suurima rõõmuga.

Käisime Tervise restoranis Kuu. Lapsed ei söönud peaaegu mitte midagi peale kuklite ja natukese magustoidu, aga seegi jäeti suuremas osas järele. Kuna restoraniportsud on teadagi väikesed, ei nõudnud ei mult ega ema mehelt erilist pingutust mõlemat käiku kaks süüa 😀 Ok, magustoiduga läks juba raskeks, pärast kaht ja poolt portsjonit pavlovat oli mul tõeline magusa üledoos.

Iga kord, kui teenindaja käis tühje nõusid ära viimas ja küsis, kuidas maitses, siis lapsed kiitsid, et maitses väga 😀 Ma ei tea, kas teenindaja jäi seda tõesti uskuma, aga noh, kõik mängisid igatahes kaasa 😀

Toit ise oli nii ja naa. Osa oli väga hea, osa oli hea ja osa oli ok. Ma olen teatavasti pigem lihtsa toidu austaja. Aga restoranis käia on alati tore ja teistmoodi – kui muidu ma sinna pigem ei satu, siis just restoranide nädala ajal meeldib käia ja katsetada. Lihtsalt sellele sain veelkord kinnitust, et lapsed jätaks pigem koju 😀 Järgmisel aastal on elu ehk normaliseerunud ja saame taas Kaaslasega midagi uut ja põnevat proovida…

Pusled, kassid ja sõbrad

Esmaspäeval tuli pesumasinale ette see error, mis vahel ikka tuleb, kui vesi korralikult ära ei voola/masin ei tsenrifuugi. Tavaliselt aitab filtri puhastamine, seekord polnud tolku. Helistasin lõpuks mehed välja (väljakutse 30€) – kui nad kohale jõudsid ja peale vaatasid, hakkas masin tsentrifuugima 😀 Noh, vähemalt tasakaalustasid nad masina jalad korralikult ära, silitasid kasse ja olid muidu toredad 😀 Pildil uurib Säde, mis toimub 😛

Aga et siis pusled jah… No sel nädalal läks eriti lappama 😀

Esmaspäeva õhtul lõpetasin ära selle 500-tükise, mille kokku panemist alustati Plika sünnipäeval…

…ja ei saanud muudmoodi, kui võtsin kohe järgmise ette 😀

Algus oli üsna vaevaline, ehkki Annika aitas tükid ära sorteerida ja algust kokku panna – aga see oli kõik, mis esmaspäeva õhtul tehtud sai:

Scroll to Top