2021 – Page 6 – Tikri blogi

Märtsi teise nädala menüü

07/03/2021 / kööginurk, nädala menüü / 2 Comments

Möödunud nädal möödus üsna plaanipäraselt – tõsi, viiest toidust jõudsin teha vaid neli, üks lükkus järgmisesse nädalasse.

Esmaspäeval tegin koha sojaga maitsestatult, seesamiseemnetes paneeritult selle retsepti järgi – kõrvale kartulipuder ja tartar kaste. Maitses väga hää.

Teisipäeval ei hakanudki süüa tegema, sest olime Poisiga kahekesi ja nädalavahetusest oli läätse-peekoni suppi piisavalt alles. See supp Plikale maitses, aga Poisile mitte – ja kui ma olin suure potitäiega lõpuks ühele poole saanud, oli mul ka kopp ees, nii et sel kujul kordamisele ei lähe 😀

Kolmapäeval tegin algselt teisipäevaks planeeritud roa, mille inspiratsiooniks oli see ja see retsept. Tegin aga omamoodi, harjumuspäraselt – riis aurutajasse, pannil praadisin hakkliha, sibula, küüslaugu, riivitud porgandi, tükeldatud kapsa, lõpuks segasin kõik kokku, ahju toppima ei hakanud. Maitsestasin ainult soola ja kurkumiga, oleks rohkem maitset tahtnud. Toit ise oli muidu hea, aga… Midagi ma seal kombos tulevikus muudaks. Küll aga nendin taas, et olen enda jaoks täiega avastanud kapsa igasugustes woki- ja panniroogades. MIKS ma seda varem ei kasutanud? Odav ja maitsev 😀

Neljapäeval tegi Plika koorest sparglipastat (ta tahtis ekraaniaega lisaks “teenida” ja mina tahtsin puslet panna – win-win :D) – meile maitses, Poiss nokkis spargli välja. Aga midagi nii supererilist polnud, et uuesti tõttaks tegema. Spargel oli ok, aga mitte üleliia erutav – ja hinda arvestades ei kipu seda just tihti ostma. Kahtlustan muidugi, et see supermarketi sooduskampaania spargel ei pruugi olla ka sparglite parim esindaja 😀 Ühesõnaga ma hea meelega prooviks igasugu spargliga toite veel, aga samas ei tunne ise, et hakkaks nendega väga edasi katsetama 🙂

Reedel ja laupäeval sain ka veel kolmapäevast riisirooga süüa, seega midagi lisaks ei teinud.

Tänaseks õhtusöögiks oli planeeritud oasupp suitsulihaga, aga ma avastasin alles kell kuus süüa tegema hakates, et see võtab 3h aega 😀 No ise loll, eks, et korralikult retsepti läbi ei lugenud. Nii et sõime suppi küll, aga alles enne kella kümmet. Lõhnab nagu hernesupp suitsulihaga ja maitseb ka suht sarnaselt. No ja ehkki see on tegelikult hea, Plikale ka maitses (Poiss selleks ajaks juba magas) – siis mind ei eruta see supp piisavalt, et sooviksin seda uuesti teha. Mulle suitsuliha ja -kala, mida vanasti armastasin, hakkab viimasel ajal vahelduva eduga vastu.

Suppidega ongi üleüldine jama selles, et need ei eruta mind. Ma eelistan toite, mida süües ma oigan mõnust, eks. Supid… Neid ma lihtsalt teen, sest “supp on kasulik”. Ja olen rõõmus iga supi üle, mida lapsed on nõus sööma. Aga kui te nüüd küsite, kas ükski neist suppidest, mis ma selle aasta jooksul olen katsetanud, on olnud “oo jaa, ma tahan seda teha veel ja veel” – siis vastus on ei 😀 Eks ma katsetan edasi järjest uute suppidega, mis muud. Korra nädalas ju võib.

Igatahes, kuna supiga läks nii kaua aega ja ma olin hommikusöögi peal (mida me, tõsi küll, sõime kolmveerand üks :D) ning näljane, otsustasin kiiresti ahju panna lillkapsa, mille olin ostnud terviseklubi kapsanädalast inspireerituna. Retseptiks röstitud lillkapsas küüslaugu ja juustuga. Oli täitsa hea, sõin terve kapsa üksi ära 😀

Ja järgmiseks nädalaks siis sellised plaanid:

		kool	kodu
E	08.märts	tatrapuder	kanakarri riisiga
T	09.märts	kana-köögivilja nuudlisupp	praetud koha sinepikastmega, kartul
K	10.märts	kartul, hakklihakaste	makaronivorm juustu, singi ja brokoliga
N	11.märts	riis herne ja maisiga, lõhe	tomatisupp
R	12.märts	rassolnik suitsulihaga	vokitud veiseliha Korea moodi

Ma selles tomatisupis pole veel 100% kindel – kui nädala jooksul kuskilt soodushinnaga mozzarellat ei skoori, vahetan selle millegi muu vastu välja 😀

Kütja memuaarid

07/03/2021 / elu koos kassi(de)ga, kodumajandus, rõõm / 1 Comment

Mulle meeldib küll üle kõige elav tuli – pole midagi hubasemat kui puuküte – aga ma olen üsna laisk kütja. Ei oleks ma kindlasti põhikütteks puukütet valinud, kui ma oleks endale üksinda elamist ostnud, aga kuna Kaaslane küttis, siis win-win, eks. Kuniks ta alatult pooleks aastaks haiglasse põgenes ja mu terveks kütteperioodiks üksi jättis… On alles jultumus 😀

Igatahes jah… Pisut vaevaline see algus ehk oli, kui ma ikka üldse aru ei saanud, kus mis on (olen siin varem korduvalt maininud ka, kuidas kõik erinev küttematerjal oligi läbisegi ja suvaliselt) – mida edasi, seda sujuvamaks kõik läks. Kujunesid välja oma süsteemid ja oma loogika.

Nüüdseks olen jõudnud sinnamaale, et kogu brikett on otsas ja kütan ainult puudega. Mis oligi eesmärk 😀 Sest PÄRIS puid pliidi alla panna on mõnusam kui pudisevat briketti või ebastandardseid klotse, mis kuskilt saekaatrist üle jäänud. Olen esimest korda elus saanud sina peale ka ahju kütmisega – siin on lihtsalt mõnus ahi 🙂 Pliit on pisut liiga väike, aga olgu peale, kütab siiski tublisti.

Kuulge, mis mõõdus teie puupliidid on? Mul on 40×73, kõrgus 72, see auk, kust puid sisse panna, 17×20. Minna ütles võrdluseks, et tal 50×90, kõrgus 78, puude ava 20×28. Nii et tundub, et mul ON nõmedalt väike pliit 😀 Selles mõttes ei saa üldse kurta, et ta KÜTAB ära kogu maja kenasti (meil ju lisaks soojamüürile seal taga köögi põrandaküte, võrdlemisi mahukas boiler ja teise korruse tubade radikad), aga selline tunne on, et muudkui topi neid urrima puid paarikaupa juurde ja noh, suurim feil on ikkagi see, et praeahju pole.

Olen alati armastanud pliiti kütta, sest sellega saab kiirelt sooja, aga praeguse pliidi kõrval olen hakanud väga hindama me suurt mõnusat ahju, mille saan puid täis toppida ja see toimetab siis omasoodu. Eelmises kodus oli lihtsalt nõme ahi ja see asus lisaks remontimata poole peal, kus oli nõme seda kütmas käia. Noid muresid siin pole 🙂 Ahjuga on mul muidugi see teema, et ehkki kõik väidavad, et üle ühe ahjutäie korraga kütma ei peaks – kui ma seda teen, jääb ahi alt täitsa jahedaks. See on suur ja kõrge, ulatub teise korruse tubadesse. Aga no mina tahan, et see alt ikka ka mõnusalt soe oleks. Nii et kui esimene ahjutäis on ära põlenud, panen veel korra puud sisse, vähemalt pooltäis või täitsa täis. Siis alles läheb soojaks alt ka. Tean ju küll, et ahi lähebki soojaks viivitusega, aga olen korduvalt proovinud, et ok, kütan siis ainult ühe ahjutäie ja ei pane puid lisaks – no ei lähe alt soojaks tagantjärele ka 😀 Nii et ma ei tea. Kas kellelgi on veel nii, et suur ahi ja peab pikemalt kütma? Võrreldes pliidiga on see ahi ikkagi nii mõnusalt isemajandav… Pidevalt pliidi alla puude toppimise ma lihtsalt unustan ära tihti, kui olen süvenenud töösse või raamatusse 😀

Piltidel on veebruarikuu jooksul üles pildistatud hetked puude ja briketiga majandamisest. Hästi oluline, eks 🙂 Aga mul endal on rahulolu suur, kui saan jälle restid-korvid puid täis veetud.

Elu koos kuivatiga

07/03/2021 / kodumajandus, rõõm / 4 Comments

Homme täitub kuu sellest müstilisest päevast, mil mu elu osaks sai väga ootamatult kuivati. Kortsude vastu, ütlen ausalt, pole ta küll suuremat aidanud. Need asjad, mis enne kortsus olid – voodipesu, mõned paksemad teksad – on nüüd ka. Kõik mu voodipesu on odavama otsa puuvill, ilmselt sellepärast. Kavatsen osta endale katsetuseks mõne kvaliteetsema komplekti ja vaatan, kas on mingit vahet. Olen katsetanud eri programme ja täituvust, mu arust suuremat vahet kortsude mõttes pole. Enamik riideid kuivasid ka restil suht sirgu – need tulevad kuivatist samamoodi sirgelt 😀 Aga need on nüüd nii PEHMED! Ja KARVAVABAD! See on lihtsalt imeline!

Kõik kummutisahtlites olevad riided on praeguseks pesust ja kuivatist läbi käinud – puude peal rippuvate riieteni pole veel jõudnud, viitsimine sai vahepeal otsa, küllap mingi hetk võtan ette. Kuna kontoris ma ei käi, siis sealt kapist peaaegu kunagi midagi vaja ei lähe ka 😀

Huvitav, millal ükskord saab kuivati filtri puhastamine olema tavapärane majapidamistöö, mitte rõõmust kiljuma panev tegevus? 😀 Siiani küll naudin ja imestan iga kord seda tolmu- ja karvahunnikut nähes. Ning rõõmustan kogu südamest, et me riided sellevõrra puhtamad on.

Ja noh, järgnevad pildid on väga-väga kaunid ja olulised, eks, üldse ei korda ennast 😀 Ega ma nüüd kaugeltki igast kuivatatud korrast filtripilti ei tee, aga vahelduva eduga… Seda jama muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb… Ehkki ajaga võiks seda nagu teoreetiliselt vähemaks jääda, ei?

Igatahes. Minul polnud aimu ka, milline see sodi on, mis kuivatisse jääb. Nii et ehk on kellelgi veel põnev vaadata. Minu jaoks on kuivati omamine igatahes suht elu muutev kogemus 😛

Tegelikult ma panen kõigepealt paar varasemat klõpsu. Esiteks sellest, kui me vana pesumasin paranduses käis: