Kui ma Eksabikaasaga koos esimest korda kodulaenu võtsin, siis ma ei teadnud sellest kõigest suurt midagi. Ma olin üllatunud, et mu eluaegne kodupank Swedbank üldse luges mu vanemahüvitist regulaarseks sissetulekuks (töökohta, kuhu tagasi minna, mul teatavasti polnud) ja mujalt ma küsima ei läinud. Samuti ei teadnud ma toona midagi ei euriborist ega intressist üleüldiselt, küll aga sõlmisime me aastal 2010 mingil põhjusel fix intressiga lepingu (ju pank soovitas). Mis see intress oli, pole aimu ka 😀 Võtsime laenu vaid kümneks aastaks ja selleks hetkeks, kui me pärast lahutust kodu müüsime, oli enamik tagasi makstud.
Siis oli mul suur plaan osta neljatoaline korter ja saada ÜKSI laenu. Lõpuks ostsin renoveerimist vajava maja… 😀 Lahutatud kahe ülalpeetavaga naisele ei tahtnud pangad eriti laenu anda, aga pärast alimentide notariaalset kinnitamist ma LHV-st selle laenu siiski sain. Võtsin veel Kredexi käendusega ja maksin sisse vaid 10%, et saaks max raha renoveerimiseks alles jätta. Samuti ostsin selle maja teadmisega, et minu rahast renoveerimiseks ei piisa ja Kaaslane peab enda nimele üpris arvestatava laenu võtma, et see lõpule viia. Aga no üksi ma selle laenu igal juhul kätte sain, eks 😀 Ja seitse kuud seda ka uhkelt üksi maksta 😀
Kui me lõpuks renoveerimisest kurnatuna olime tuimalt nõus sellest majast üle 2x kallima valmis maja ostma, oli see nii keeruline vahetustehing, et mul ei tulnud pähegi vahetada panka või küsida paremat intressi. Ma olin kogu südamest tänulik, et see üldse läbi läks.
Kokkuvõtvalt: mul pole kunagi varem olnud võimalust laenu võttes pankade vahel VALIDA. Ma võtsin selle, mida pakuti ja olin õnnelik, et üldse sain 😀
Aga kuna meie laenumakse tänu euriborile viimase 1,5 aasta jooksul kolm korda tõusis, kokku ligi 300€, siis jäid küll silma kogemused, kuidas intressi alla kaubeldi, laenu teises pangas refinantseeriti jne. Ainult et, khm, me olime parasjagu lahku minemas, mistõttu sellel poleks olnud pointi.
Lõpuks me otsustasime teatavasti kokku jääda. Kui see otsus juba päris kindel oli, siis ma veel natuke venitasin ja saatsin selle aasta alguses lõpuks välja laenu refinantseerimise taotlused kõigile suurematele pankadele. Täpsemalt siis Swed, SEB, Coop ja Bigbank. Luminor on minu jaoks nii ebameeldiv, et neid ma isegi ei kaalunud – ja mingid imelikud no name pangad olid muidugi veel, aga ma mõtlesin, et neljast vast piisab.
Saatsin nädalavahetusel taotlused välja, esmaspäeval-teisipäeval kolm panka neljast juba helistas mulle tagasi. Küsisid täpsustavaid küsimusi, tegid esialgseid pakkumisi. Coop oli ainus, kes ei helistanud – ja esialgse pakkumise sain neilt ka meilile alles üle nädala hiljem. Kui olin mõned esialgsed pakkumised juba kätte saanud, saatsin ka LHV-le taotluse intressi alandamiseks.
Mu senine marginaal LHV-s oli 2,7%. See oli ainus pakkumine lahutatud kahe ülalpeetavaga naisele – Kredexi käendusega laen renoveerimist vajavale majale äärelinnas. Nüüd taotlesin laenu kesklinna renoveeritud majale ja mul oli ka korraliku palgaga kaastaotleja. Lisaks on meie maja väärtus nelja aastaga 40% tõusnud. Laenusumma oli umbes pool maja väärtusest. Ühesõnaga oli teada, et seekord ütlevad kõik pangad jah ning lõplik valik on meie teha.
Esialgsed pakkumised tulid järgnevad:
- LHV 1,99%
- Swed 1,95%
- Coop 1,88%
- Bigbank 1,74%
- SEB 1,65%
Muidugi tahtsid kõik pangad enne lõplikut pakkumist hindamisakti. Seda oli meil vaja nagunii, sest neli aastat tagasi sai Kaaslase ja tema venna maja lisatagatiseks pandud, tahtsime sellest vabaneda. Hindamisakti tellimisega tegeles Kaaslane, talle tundus kõige soodsam LVM, maksis 250€ – ja sattus sama hindaja, kes oli teinud ka eelmise hindamisakti neli aastat tagasi, kui me maja ostsime 🙂
Siis tuli Bigbankil kampaania, et jaanuari lõpuni on kõigil kodulaenudel marginaal 1,65% – ehk täpselt sama, mis SEB pakkumine.
Ja sealt edasi läks juba väga lõbusaks, sest põhimõtteliselt hakkasid need kaks panka üksteisest üle (või noh – korrektsem oleks vist öelda, et alla) pakkuma. Kõigepealt pakkus Bigbank 0€ lepingutasu – SEB pakkus alguses kampaania korras 99€, aga lõpuks ka 0€ (tavaline lepingutasu on 250-350€ sõltuvalt pangast). Marginaali lasi Bigbank 1,63% peale, SEB tuli järele.
Bigbanki kasuks rääkis see, et nemad ei nõudnud palga laekumist nende panka – laenu tasumiseks oleks saanud sõlmida e-püsiarve lepingu ja edaspidi oleks see automaatselt mu LHV kontolt maha läinud, igapäevapangandus oleks jäänud samaks. SEB tegi mulle niigi erandi – öeldes, et kaastaotleja palga laekumine nende panka ei ole kohustuslik, aga minu oma oleks pidanud neile minema. Tingimustes oli sõnastatud, et igapäevased arveldused peaks nende pangas toimuma, aga nad kinnitasid, et tegelikkuses on ok, kui palk tuleb sinna ja ma selle laenust ülejääva osa oma LHV kontole kannan. Ma küll uurisin SEB tingimusi, aga need ei ahvatlenud mind. Mulle sobib see, et LHV-s on kõik maksed tasuta ja 10€ aukliendi kuutasu eest on mul aastaringselt kogu perele kehtiv reisikindlustus. Eks ma muidugi oleksin võinud SEB-st igakuiselt palka LHV-sse üle kanda, aga see oleks olnud tüütu lisaliigutus.
Laenu ennetähtaegse tagastamise korral tuleb enamasti tasuda kolme kuu intress. LHV-l ainsana seda ei ole – nii et praegu mul vedas täiega, laenu ümber kolimine oli sellevõrra soodsam. SEB oli nõus kampaania korras kirjutama lepingusse sisse tingimuse, et ennetähtaegsel tagastamisel tuleb maksta ainult ühe kuu intress. Bigbankil seda võimalust polnud – neil on lepingus kolm kuud ja kõik. Küll aga on nende krediitkaardi omanikele hetkel kodulaenu ennetähtaegne tagastamine tasuta. Kas see kehtib ka siis, kui meil ehk nii ca 6+ aasta pärast oleks vaja seda võimalust kasutada? Seda ei tea keegi.
Lõpuks ma olin täiesti kahevahel. Bigbank sobis mulle paremini, aga ühe vs kolme kuu intress – see oli piisavalt arvestatav summa, et SEB pakkumist kaaluda. Aga no tõsi on see, et kui me peaks maja müüma, siis ega see ei juhtu üleöö. Ja kui teha pangale avaldus, et soovime laenu ennetähtaegselt tagastada, siis kolme kuu möödudes saabki seda teha, lisatasuta. Muidugi on seal see nüanss, et ega me ju ei tea, kaua maja müük täpselt võtab. Kui avalduse kirjutamisest kolm kuud läbi saab, siis on 2 nädalat veel aega kogu laen tagasi maksta – ja kui see ei juhtu, siis jätkub kõik vanamoodi ja peaks uue avalduse kirjutama, kust see kolm kuud ette teatamist otsast peale jooksma hakkab.
Aga Bigbank alandas lõpuks intressi 1,6% peale ja ma otsustasin, et aitab küll juudi mängimisest, pisut piinlik juba, võtan pakkumise vastu. Kui maja müügiks läheb, eks siis ole näha, kas on mõtet nende krediitkaart teha või loodame, et saame kolme kuuga müüdud. Või kuue 😀 Või siis lõpuks ikkagi maksame selle kolme kuu intressi 😀 Aga loodan, et mitte 😀
Kuna Bigbankil Pärnus kontorit pole, valisime tehingu kaugtuvastamisega. Eelmised kaks laenu said võetud enne covidi aega ja siis sellist võimalust mu arust küll ei pakutud… Või äkki kuidagi sai? Igatahes oli tol hetkel iseenesestmõistetav, et me maakleriga sõitsime notarisse Tallinnasse, sest LHV-l ju ka Pärnus kontorit polnud.
Bigbanki jaoks käis kaugtuvastamine nii, et pidin kokkulepitud ajal olema ruumis üksinda, videokõne käigus tehti minust pilt, seejärel näitasin kaamerasse oma ID kaardi mõlemat poolt, lõpuks küsis tuvastuse läbiviija detaile laenu kohta, mida võtta soovime – summat, aadressi jne. Kaaslasel sama minust eraldi.
Notari päeval pidime notar.ee iseteeninduse kaudu sisse logima ja ennast tuvastama. Seal sai enne suvalisel ajal proovida, kas kõik vajalikud tingimused on täidetud – piisavalt kiire nett, töötav kaamera ja mikrofon, ID kaardiga allkirjastamise õigus jne. Tegin seda paar päeva enne tehingut, kõik toimis. Alguses öeldi, et ainult ID kaardiga saab allkirjastada, lõpuks tuli välja, et Smart ID-ga saab ikkagi ka, see oli vist viimase nädala jooksul tulnud uuendus. Nii et ma lasin tööarvutisse ID kaardi tarkvara paigaldada, aga vaja seda ei läinudki.
Notaritehinguks pandi poole tunni pikkune aeg, aga öeldi, et me oleks 15 minutit varem kohal, sest kaugtuvastus võib aega võtta. Ma mõtlesin, et äkki on jälle selline, nagu esimest korda, kus olen videokõnes reaalse inimesega ja pean ID kaarti näitama… Aga ei.. Logisin sisse, tuvastasin ennast Smart ID-ga ja siis jäin ootama… Aeg läks 10 minutit üle, hakkasin juba muretsema, et kas midagi on valesti. Vist ei olnud muud, kui et notar hilines 😀 No ja siis oligi nii, et kõik osapooled – mina, Kaaslane, Kaaslase vend (lisatagatis oli tema kaasomand ja selle hüpoteegi alt vabastamiseks pidi ta kohal viibima), notar, Bigbanki esindaja, LHV esindaja – olid ruudukesed ekraanil. Notar käis kiirelt lepingu punktid läbi, kõik panid järjest digiallkirjad alla ja 20 minutiga oli kõik tehtud.
Notaritasu + riigilõivud + hindamisakt läksid meile maksma ligi 1000€. Aga kui me elame siin majas veel järgmised 6 aastat (meie praegune plaan), siis säästame laenuintressi pealt kokku ca 4500€ (kui elame kauem, säästame veel rohkem). Nii et tasus ära see jant. Lisaks muidugi on suur asi see, et Kaaslase venna maja pole enam meie laenu tagatiseks.
Laenu võtsime 4a tagasi LHV-st 20 aastaks, nüüd siis Bigbankist 16 aastaks. Mu eesmärk oli tegelikult see, et veebruaris laenumakse juba Bigbankile läheks, aga kõigile osapooltele sobiva notari aja saime 8. veebruariks (eelmine neljapäev), raha ühest pangast teise liikumiseks kulus kolm tööpäeva, seega LHV võttis nädalavahetusel mult veel viimase laenumakse ise, Bigbankile maksame siis alates märtsist. Esmaspäeval sain neilt täpse maksegraafiku, täna tuli lõpuks ka LHV email, et laenuleping on lõppenud ja hiljem kinnisturaamatu teade. Nii et nüüd on kõik ametlik. LHV-le saime laenu makstud täpselt neli aastat 😛
Laenutaotlused saatsin 8. jaanuaril, notar oli täpselt kuu hiljem. Hindamisakti tellimisega läks vahepeal aega, muidu oleks kiiremini saanud.
Mis ma oskan kokkuvõtteks öelda? Hea meel, et ära tegime, oleks võinud juba varem. Niisama intressi alandamine oma kodupangas on kindlasti tunduvalt lihtsam ja soodsam, ka seal annab lepingu muutmise tasu alla kaubelda ja notarikulud jäävad ära. Meil aga oli marginaali pakkumiste vahe liiga suur ja lisatagatise vabastamiseks nagunii notarit ning hindamisakti vaja, seega oli vähe kulukam ettevõtmine, aga tasub ennast ära.
Coop pank ei ilmutanud ainsana erilist huvi, kõigi ülejäänud pankadega oli suhtlus väga kiire, meeldiv ja asjalik. Kolleeg, kes just oktoobris maja ostis, jagas ka kogemust, et Coopist pakkumise saamisega läks ülikaua ja et SEB ilmselt teeb mulle parima pakkumise. Tal oli õigus. Rohkem suhtlesingi edasi just SEB ja Bigbanki esindajatega – nendega pidasin ikka mitmeid kõnesid, nad seletasid mulle seal mitmeid kordi erinevaid asju lahti ja juhtisid tähelepanu nüanssidele, millele ise ei osanud mõelda. Mul oli ausalt päriselt kahju, et ma ainult ühe valida sain 😀 Kui ma lõpuks SEB esindajale äraütleva kirja saatsin, siis kiitsin teda vähemalt ohtrasõnaliselt ja ütlesin, et minule küll isiklikult sobis Bigbanki pakkumine paremini, aga SEB-d saan sellegipoolest kõigile soojalt soovitada. Ma siis nüüd teengi seda, siin blogis 😀
Ja ei väsi mind hämmastamast ning rõõmustamast e-riigi võimalused. Jube tüütu oleks olnud teise linna notarisse sõita. Seekord käis aga kogu suhtlus telefoni teel ja lõpuks tehingud kaugtuvastusega… Sain lihtsalt oma tööpäevast pooltunnikeseks koosolekuruumi kinni panna ja asjad kiirelt ära teha. Ulmeliselt mõnus!
Täna tegin deklari kah ära paari minutiga. Elagu e-riik.
