Kui ma Eksabikaasaga koos esimest korda kodulaenu vĂ”tsin, siis ma ei teadnud sellest kĂ”igest suurt midagi. Ma olin ĂŒllatunud, et mu eluaegne kodupank Swedbank ĂŒldse luges mu vanemahĂŒvitist regulaarseks sissetulekuks (töökohta, kuhu tagasi minna, mul teatavasti polnud) ja mujalt ma kĂŒsima ei lĂ€inud. Samuti ei teadnud ma toona midagi ei euriborist ega intressist ĂŒleĂŒldiselt, kĂŒll aga sĂ”lmisime me aastal 2010 mingil pĂ”hjusel fix intressiga lepingu (ju pank soovitas). Mis see intress oli, pole aimu ka đ VĂ”tsime laenu vaid kĂŒmneks aastaks ja selleks hetkeks, kui me pĂ€rast lahutust kodu mĂŒĂŒsime, oli enamik tagasi makstud.
Siis oli mul suur plaan osta neljatoaline korter ja saada ĂKSI laenu. LĂ”puks ostsin renoveerimist vajava maja… đ Lahutatud kahe ĂŒlalpeetavaga naisele ei tahtnud pangad eriti laenu anda, aga pĂ€rast alimentide notariaalset kinnitamist ma LHV-st selle laenu siiski sain. VĂ”tsin veel Kredexi kĂ€endusega ja maksin sisse vaid 10%, et saaks max raha renoveerimiseks alles jĂ€tta. Samuti ostsin selle maja teadmisega, et minu rahast renoveerimiseks ei piisa ja Kaaslane peab enda nimele ĂŒpris arvestatava laenu vĂ”tma, et see lĂ”pule viia. Aga no ĂŒksi ma selle laenu igal juhul kĂ€tte sain, eks đ Ja seitse kuud seda ka uhkelt ĂŒksi maksta đ
Kui me lĂ”puks renoveerimisest kurnatuna olime tuimalt nĂ”us sellest majast ĂŒle 2x kallima valmis maja ostma, oli see nii keeruline vahetustehing, et mul ei tulnud pĂ€hegi vahetada panka vĂ”i kĂŒsida paremat intressi. Ma olin kogu sĂŒdamest tĂ€nulik, et see ĂŒldse lĂ€bi lĂ€ks.
KokkuvĂ”tvalt: mul pole kunagi varem olnud vĂ”imalust laenu vĂ”ttes pankade vahel VALIDA. Ma vĂ”tsin selle, mida pakuti ja olin Ă”nnelik, et ĂŒldse sain đ
Aga kuna meie laenumakse tĂ€nu euriborile viimase 1,5 aasta jooksul kolm korda tĂ”usis, kokku ligi 300âŹ, siis jĂ€id kĂŒll silma kogemused, kuidas intressi alla kaubeldi, laenu teises pangas refinantseeriti jne. Ainult et, khm, me olime parasjagu lahku minemas, mistĂ”ttu sellel poleks olnud pointi.
LĂ”puks me otsustasime teatavasti kokku jÀÀda. Kui see otsus juba pĂ€ris kindel oli, siis ma veel natuke venitasin ja saatsin selle aasta alguses lĂ”puks vĂ€lja laenu refinantseerimise taotlused kĂ”igile suurematele pankadele. TĂ€psemalt siis Swed, SEB, Coop ja Bigbank. Luminor on minu jaoks nii ebameeldiv, et neid ma isegi ei kaalunud – ja mingid imelikud no name pangad olid muidugi veel, aga ma mĂ”tlesin, et neljast vast piisab.
Saatsin nĂ€dalavahetusel taotlused vĂ€lja, esmaspĂ€eval-teisipĂ€eval kolm panka neljast juba helistas mulle tagasi. KĂŒsisid tĂ€psustavaid kĂŒsimusi, tegid esialgseid pakkumisi. Coop oli ainus, kes ei helistanud – ja esialgse pakkumise sain neilt ka meilile alles ĂŒle nĂ€dala hiljem. Kui olin mĂ”ned esialgsed pakkumised juba kĂ€tte saanud, saatsin ka LHV-le taotluse intressi alandamiseks.
Mu senine marginaal LHV-s oli 2,7%. See oli ainus pakkumine lahutatud kahe ĂŒlalpeetavaga naisele – Kredexi kĂ€endusega laen renoveerimist vajavale majale ÀÀrelinnas. NĂŒĂŒd taotlesin laenu kesklinna renoveeritud majale ja mul oli ka korraliku palgaga kaastaotleja. Lisaks on meie maja vÀÀrtus nelja aastaga 40% tĂ”usnud. Laenusumma oli umbes pool maja vÀÀrtusest. ĂhesĂ”naga oli teada, et seekord ĂŒtlevad kĂ”ik pangad jah ning lĂ”plik valik on meie teha.
Esialgsed pakkumised tulid jÀrgnevad:
- LHV 1,99%
- Swed 1,95%
- Coop 1,88%
- Bigbank 1,74%
- SEB 1,65%
Muidugi tahtsid kĂ”ik pangad enne lĂ”plikut pakkumist hindamisakti. Seda oli meil vaja nagunii, sest neli aastat tagasi sai Kaaslase ja tema venna maja lisatagatiseks pandud, tahtsime sellest vabaneda. Hindamisakti tellimisega tegeles Kaaslane, talle tundus kĂ”ige soodsam LVM, maksis 250⏠– ja sattus sama hindaja, kes oli teinud ka eelmise hindamisakti neli aastat tagasi, kui me maja ostsime đ
Siis tuli Bigbankil kampaania, et jaanuari lĂ”puni on kĂ”igil kodulaenudel marginaal 1,65% – ehk tĂ€pselt sama, mis SEB pakkumine.
Ja sealt edasi lĂ€ks juba vĂ€ga lĂ”busaks, sest pĂ”himĂ”tteliselt hakkasid need kaks panka ĂŒksteisest ĂŒle (vĂ”i noh – korrektsem oleks vist öelda, et alla) pakkuma. KĂ”igepealt pakkus Bigbank 0⏠lepingutasu – SEB pakkus alguses kampaania korras 99âŹ, aga lĂ”puks ka 0⏠(tavaline lepingutasu on 250-350⏠sĂ”ltuvalt pangast). Marginaali lasi Bigbank 1,63% peale, SEB tuli jĂ€rele.
Bigbanki kasuks rÀÀkis see, et nemad ei nĂ”udnud palga laekumist nende panka – laenu tasumiseks oleks saanud sĂ”lmida e-pĂŒsiarve lepingu ja edaspidi oleks see automaatselt mu LHV kontolt maha lĂ€inud, igapĂ€evapangandus oleks jÀÀnud samaks. SEB tegi mulle niigi erandi – öeldes, et kaastaotleja palga laekumine nende panka ei ole kohustuslik, aga minu oma oleks pidanud neile minema. Tingimustes oli sĂ”nastatud, et igapĂ€evased arveldused peaks nende pangas toimuma, aga nad kinnitasid, et tegelikkuses on ok, kui palk tuleb sinna ja ma selle laenust ĂŒlejÀÀva osa oma LHV kontole kannan. Ma kĂŒll uurisin SEB tingimusi, aga need ei ahvatlenud mind. Mulle sobib see, et LHV-s on kĂ”ik maksed tasuta ja 10⏠aukliendi kuutasu eest on mul aastaringselt kogu perele kehtiv reisikindlustus. Eks ma muidugi oleksin vĂ”inud SEB-st igakuiselt palka LHV-sse ĂŒle kanda, aga see oleks olnud tĂŒĂŒtu lisaliigutus.
Laenu ennetĂ€htaegse tagastamise korral tuleb enamasti tasuda kolme kuu intress. LHV-l ainsana seda ei ole – nii et praegu mul vedas tĂ€iega, laenu ĂŒmber kolimine oli sellevĂ”rra soodsam. SEB oli nĂ”us kampaania korras kirjutama lepingusse sisse tingimuse, et ennetĂ€htaegsel tagastamisel tuleb maksta ainult ĂŒhe kuu intress. Bigbankil seda vĂ”imalust polnud – neil on lepingus kolm kuud ja kĂ”ik. KĂŒll aga on nende krediitkaardi omanikele hetkel kodulaenu ennetĂ€htaegne tagastamine tasuta. Kas see kehtib ka siis, kui meil ehk nii ca 6+ aasta pĂ€rast oleks vaja seda vĂ”imalust kasutada? Seda ei tea keegi.
LĂ”puks ma olin tĂ€iesti kahevahel. Bigbank sobis mulle paremini, aga ĂŒhe vs kolme kuu intress – see oli piisavalt arvestatav summa, et SEB pakkumist kaaluda. Aga no tĂ”si on see, et kui me peaks maja mĂŒĂŒma, siis ega see ei juhtu ĂŒleöö. Ja kui teha pangale avaldus, et soovime laenu ennetĂ€htaegselt tagastada, siis kolme kuu möödudes saabki seda teha, lisatasuta. Muidugi on seal see nĂŒanss, et ega me ju ei tea, kaua maja mĂŒĂŒk tĂ€pselt vĂ”tab. Kui avalduse kirjutamisest kolm kuud lĂ€bi saab, siis on 2 nĂ€dalat veel aega kogu laen tagasi maksta – ja kui see ei juhtu, siis jĂ€tkub kĂ”ik vanamoodi ja peaks uue avalduse kirjutama, kust see kolm kuud ette teatamist otsast peale jooksma hakkab.
Aga Bigbank alandas lĂ”puks intressi 1,6% peale ja ma otsustasin, et aitab kĂŒll juudi mĂ€ngimisest, pisut piinlik juba, vĂ”tan pakkumise vastu. Kui maja mĂŒĂŒgiks lĂ€heb, eks siis ole nĂ€ha, kas on mĂ”tet nende krediitkaart teha vĂ”i loodame, et saame kolme kuuga mĂŒĂŒdud. VĂ”i kuue đ VĂ”i siis lĂ”puks ikkagi maksame selle kolme kuu intressi đ Aga loodan, et mitte đ
Kuna Bigbankil PĂ€rnus kontorit pole, valisime tehingu kaugtuvastamisega. Eelmised kaks laenu said vĂ”etud enne covidi aega ja siis sellist vĂ”imalust mu arust kĂŒll ei pakutud… VĂ”i Ă€kki kuidagi sai? Igatahes oli tol hetkel iseenesestmĂ”istetav, et me maakleriga sĂ”itsime notarisse Tallinnasse, sest LHV-l ju ka PĂ€rnus kontorit polnud.
Bigbanki jaoks kĂ€is kaugtuvastamine nii, et pidin kokkulepitud ajal olema ruumis ĂŒksinda, videokĂ”ne kĂ€igus tehti minust pilt, seejĂ€rel nĂ€itasin kaamerasse oma ID kaardi mĂ”lemat poolt, lĂ”puks kĂŒsis tuvastuse lĂ€biviija detaile laenu kohta, mida vĂ”tta soovime – summat, aadressi jne. Kaaslasel sama minust eraldi.
Notari pĂ€eval pidime notar.ee iseteeninduse kaudu sisse logima ja ennast tuvastama. Seal sai enne suvalisel ajal proovida, kas kĂ”ik vajalikud tingimused on tĂ€idetud – piisavalt kiire nett, töötav kaamera ja mikrofon, ID kaardiga allkirjastamise Ă”igus jne. Tegin seda paar pĂ€eva enne tehingut, kĂ”ik toimis. Alguses öeldi, et ainult ID kaardiga saab allkirjastada, lĂ”puks tuli vĂ€lja, et Smart ID-ga saab ikkagi ka, see oli vist viimase nĂ€dala jooksul tulnud uuendus. Nii et ma lasin tööarvutisse ID kaardi tarkvara paigaldada, aga vaja seda ei lĂ€inudki.
Notaritehinguks pandi poole tunni pikkune aeg, aga öeldi, et me oleks 15 minutit varem kohal, sest kaugtuvastus vĂ”ib aega vĂ”tta. Ma mĂ”tlesin, et Ă€kki on jĂ€lle selline, nagu esimest korda, kus olen videokĂ”nes reaalse inimesega ja pean ID kaarti nĂ€itama… Aga ei.. Logisin sisse, tuvastasin ennast Smart ID-ga ja siis jĂ€in ootama… Aeg lĂ€ks 10 minutit ĂŒle, hakkasin juba muretsema, et kas midagi on valesti. Vist ei olnud muud, kui et notar hilines đ No ja siis oligi nii, et kĂ”ik osapooled – mina, Kaaslane, Kaaslase vend (lisatagatis oli tema kaasomand ja selle hĂŒpoteegi alt vabastamiseks pidi ta kohal viibima), notar, Bigbanki esindaja, LHV esindaja – olid ruudukesed ekraanil. Notar kĂ€is kiirelt lepingu punktid lĂ€bi, kĂ”ik panid jĂ€rjest digiallkirjad alla ja 20 minutiga oli kĂ”ik tehtud.
Notaritasu + riigilĂ”ivud + hindamisakt lĂ€ksid meile maksma ligi 1000âŹ. Aga kui me elame siin majas veel jĂ€rgmised 6 aastat (meie praegune plaan), siis sÀÀstame laenuintressi pealt kokku ca 4500⏠(kui elame kauem, sÀÀstame veel rohkem). Nii et tasus Ă€ra see jant. Lisaks muidugi on suur asi see, et Kaaslase venna maja pole enam meie laenu tagatiseks.
Laenu vĂ”tsime 4a tagasi LHV-st 20 aastaks, nĂŒĂŒd siis Bigbankist 16 aastaks. Mu eesmĂ€rk oli tegelikult see, et veebruaris laenumakse juba Bigbankile lĂ€heks, aga kĂ”igile osapooltele sobiva notari aja saime 8. veebruariks (eelmine neljapĂ€ev), raha ĂŒhest pangast teise liikumiseks kulus kolm tööpĂ€eva, seega LHV vĂ”ttis nĂ€dalavahetusel mult veel viimase laenumakse ise, Bigbankile maksame siis alates mĂ€rtsist. EsmaspĂ€eval sain neilt tĂ€pse maksegraafiku, tĂ€na tuli lĂ”puks ka LHV email, et laenuleping on lĂ”ppenud ja hiljem kinnisturaamatu teade. Nii et nĂŒĂŒd on kĂ”ik ametlik. LHV-le saime laenu makstud tĂ€pselt neli aastat đ
Laenutaotlused saatsin 8. jaanuaril, notar oli tÀpselt kuu hiljem. Hindamisakti tellimisega lÀks vahepeal aega, muidu oleks kiiremini saanud.
Mis ma oskan kokkuvÔtteks öelda? Hea meel, et Àra tegime, oleks vÔinud juba varem. Niisama intressi alandamine oma kodupangas on kindlasti tunduvalt lihtsam ja soodsam, ka seal annab lepingu muutmise tasu alla kaubelda ja notarikulud jÀÀvad Àra. Meil aga oli marginaali pakkumiste vahe liiga suur ja lisatagatise vabastamiseks nagunii notarit ning hindamisakti vaja, seega oli vÀhe kulukam ettevÔtmine, aga tasub ennast Àra.
Coop pank ei ilmutanud ainsana erilist huvi, kĂ”igi ĂŒlejÀÀnud pankadega oli suhtlus vĂ€ga kiire, meeldiv ja asjalik. Kolleeg, kes just oktoobris maja ostis, jagas ka kogemust, et Coopist pakkumise saamisega lĂ€ks ĂŒlikaua ja et SEB ilmselt teeb mulle parima pakkumise. Tal oli Ă”igus. Rohkem suhtlesingi edasi just SEB ja Bigbanki esindajatega – nendega pidasin ikka mitmeid kĂ”nesid, nad seletasid mulle seal mitmeid kordi erinevaid asju lahti ja juhtisid tĂ€helepanu nĂŒanssidele, millele ise ei osanud mĂ”elda. Mul oli ausalt pĂ€riselt kahju, et ma ainult ĂŒhe valida sain đ Kui ma lĂ”puks SEB esindajale Ă€raĂŒtleva kirja saatsin, siis kiitsin teda vĂ€hemalt ohtrasĂ”naliselt ja ĂŒtlesin, et minule kĂŒll isiklikult sobis Bigbanki pakkumine paremini, aga SEB-d saan sellegipoolest kĂ”igile soojalt soovitada. Ma siis nĂŒĂŒd teengi seda, siin blogis đ
Ja ei vĂ€si mind hĂ€mmastamast ning rÔÔmustamast e-riigi vĂ”imalused. Jube tĂŒĂŒtu oleks olnud teise linna notarisse sĂ”ita. Seekord kĂ€is aga kogu suhtlus telefoni teel ja lĂ”puks tehingud kaugtuvastusega… Sain lihtsalt oma tööpĂ€evast pooltunnikeseks koosolekuruumi kinni panna ja asjad kiirelt Ă€ra teha. Ulmeliselt mĂ”nus!
TÀna tegin deklari kah Àra paari minutiga. Elagu e-riik.







