Pühadetraditsioon
Juba kolmandat aastat möödub meie pere jõulupuhkus värviliste pallide seltsis. See ei tähenda, et me nüüd hommikust õhtuni arvuti taga istuks, aga aega mängimiseks on rohkem kui mõnel muul ajal ja nii see läheb.
Täna näiteks magasin poole kaheteistkümneni. Pesin hambad ära, istusin elutoa diivanile ja… Plika tõi mulle mu läpaka 😀 Ta oli sealt vist enne multikat vaadanud, aga viisaka lapsena tõi minu ärgates ikka mulle. Kuna midagi targemat teha ei viitsinud, vaatasin blogid ja FB üle ning seal, nagu ikka, võtsin ette ka pallide päevataseme.
Siis avastasin šokina, et edetabeli teisel kohal pole enam mitte Mutt, vaid Piia, kes varem oli nagu kogu aeg Nadja järel neljas. Uurisin ja sain teada, et sellel hullul on põhimängus kõik 455 taset tehtud. Noh, igal juhul on see tundide küsimus, millal oma esikohast ilma jään ning mõne päevaga läheb ilmselt ka teine koht, sest Mutil on käsil Eternal Isles 40+ tasemed, mis on jube kerged ja tähekesed tulevad kolinal.
Esiviisikusse on viimase kuuga tõusnud ka Birgit, kes ületas just 1000 palli piiri. No ja Nadja, kui ta vaid vaevaks võtaks, võiks ennast vabalt neljandalt tagasi esikohale upitada, aga tal on vist midagi paremat teha 😛
Ma üritasin üle pika aja teha ka 261. taset ning põrusin eriti haledalt. Teatavasti tulevad pärast pikemaajalist pausi hea värviasetusega pallid, mistõttu ma jõudsin üsna lõpuni ning otsustasin lõpuks kallihinnalise üheksa kulla eest kümme lisapalli osta. Oleks ma vaid enne oma punktiseisu kontrollinud, oleks ehk aru saanud, et see on liiga s*tt… Ehk et pallid kukkusid alla, aga punktid ei tulnud täis. Feil!
Üldiselt olen viimasel ajal teinud vaid päeva tasemeid ja proovinud aeg-ajalt hakkama saada Eternal Isles viimaste õnnetute osadega. Kuna ma ei võta lisasid, siis see eriti ei edene 😀 No ma pole väga viitsinud ka. 34, 36, 39, 40 ja 42 maailma viimased tasemed on ühesõnaga endiselt tegemata.
Punkte on 744 060.
Aasta tagasi oli mul 422 tähekest, olin pingereas seitsmes ja arvasin, et esikohale ma küll kunagi ei jõua. Veidi enam kui kümme kuud hiljem ma just sinna aga jõudsingi. Nüüd siis jään kohe varsti jälle ilma. Et oleks rohkem motivatsiooni mängida 😀
Eriti tore on see, et Abikaasa, kes pole juba mitu kuud üldse palle mänginud, kiikas täna üle minu õla ja tal tuli ka jälle isu. Lubas mulle, et edetabeli kinni panemine on vaid päevade küsimus. No vaatame, tal on hetkel alles 294 tähekest 😛
Jube põnev, ma tahaks teada, millal ma küll pallidest tüdinen. Enamik neist, kellega kaks aastat tagasi umbes ühel ajal alustasin, praeguseks enam ei mängi – aktiivne ongi vaid esiviisik. Lisaks mängivad aktiivselt veel umbes viis mu FB sõpra, kes alustasid tunduvalt hiljem, neil kõigil on alles 300+ tähekest, nii et minusugustele aktivistidele niipea järele ei jõua.
Aga nüüd on vaja ennast korda teha ja Marise sünnipäevale minna. Pallid oodaku oma aega 😀
Jõuluüllatused jätkuvad
Mallukas polnud ainus, kelle kodulehte nikerdasin. Temaga oli kiire kolimine, sai ühe õhtuga valmis.
Aga mul oli üks teine veidi pikaajalisem projekt ka – nii umbes kuu aega tagasi pöördus Virge mu poole paari küsimusega WP-s kodulehe tegemise kohta. Ta oli kusjuures ise juba täiesti edukalt domeeni registreerinud, majutuse tellinud, WP püsti pannud ja enamik alajaotustest ära teinud. Mina lendasin siis rõõmsalt peale, surkisin ühte ja teist ning teatasin, et ma nüüd natuke keeletoimetan ka. No ja nii läkski, et ma aeg-ajalt torkisin Virget, et ta uut sisu üles paneks, nii et ma saaks ka jälle midagi teha.
Leht sai hiljuti valmis (Virge ise räägib pikemalt siin) ja ma ei jõudnudki sellest blogis kirjutada (no ma pole jõudnud viimasel ajal mitte millestki kirjutada, eks) – kui kellelgi on probleeme Soomes tehtud töö eest raha kätte saamisega, siis Virge on see inimene, kes oskab teid aidata. Minu jaoks on see endiselt hämmastav, kuidas ta täiesti nullist õppis ära soome keele ja seadused ja kuidas ta kogu seda värki NAUDIB. Minule tekitavad seadused judinaid, aga Virge on hingelt ikka jurist mis jurist. Täiesti geniaalne äriidee, ma ütlen, sest Soomes lastakse NII paljusid eestlaseid üle.
Aga miks ma üldse kirjutama hakkasin – Virge rääkis küll, et ma võin pakikest oodata, nii et kui täna Smartposti sõnum tuli, siis ma eeldasin, et võiks sellega tegu olla. Ja see on juba eelmisest jõulust tuttav teema, et kui mina ootan pakikest, siis tuleb KAST.
No päriselt, mul hakkab piinlik. Ma ju ei teinud midagi erilist, ma lihtsalt tegin seda, mida mulle meeldib teha 🙂
Vaat sihukese hunniku kingitusi saime:
Mul on sellistel puhkudel alati tunne, et ma pole seda kõike päriselt ära teeninud. Nii et ma jään selle juurde, et Virge läks lihtsalt natuke hulluks 🙂 Igal juhul maailmasuurimad tänud võrratu jõulukingi eest!
Päkapiku töökoda
Juba kaks aastat tagasi olin hädas sellega, et minu tehtud kaardid tavalisse ümbrikusse ei mahtunud ja järgmine suurus, mida müüakse, on juba A5, mis on hirmus suur. Toona oli mul kogunenud piisavalt ümbrikke õnnitluskaartide ümbert, millega need tasuta kaasa tulevad – sel aastal sain nii ainult pooled, ülejäänud tegin ise.
Välismaalastele said kirjad posti nädala alguses. Eile õhtul ja täna lõikusin-kleepisin-kirjutasin 16 kaarti ja üheksa ümbrikku, need said täna posti. Ikka viimasel minutil, nii et pole sugugi kindel, kas jõuab enne jõule kohale. Vabalt võib mitte jõuda 😛
14 kaarti on välja lõigatud, vaja veel kleepida ja sisse kirjutada, need annan käest kätte. Siis on veel mitukümmend inimest, kellele tahaks saata personaalse kaardi digitaalsel kujul. Idee on olemas, tuleks veel ainult kujundada ja saata.
Kõik puuduolevad kingid said eile edukalt ostetud, lähengi vist nüüd neid pakkima, seda on ilma laste juuresolekuta rahulikum teha.
Ei tea, kas mul õnnestub kunagi igal aastal kaarte saata – seni on see reeglina juhtunud üle aasta või kahe. Mulle nii meeldib neid nikerdada, aga see on ajakulukas. Tulevikus lähen ilmselt mõnevõrra rohkem digitaalseks – 35 paberkaarti tundub ikkagi liig. Aga mõned, nii 10-20, teen ikka edaspidi ka.
Täna hommikul saime me suisa kaks kaarti, üks ägedam kui teine. Mis ma oskan öelda, Krissu tunneb meid hästi 😀
