Author name: Tikker

No oli mul vaja neid reegleid otsima minna!

Ma olen hirmus keelepede, aga keelereeglitest ei tea ma üldiselt mitte midagi. Ma lihtsalt kirjutan kõhutundest õigesti ja ongi kõik.

Minu praegune töö on vägagi seotud kirjutamisega. Mõni aeg tagasi tekkis just mõttevahetus meie maja sekretäriga, kes väitis, et lahtiolekuaegade puhul peaks mõttekriipsu ees ja taga olema tühikud. Mina ütlesin, et minu meelest ei pea, aga ma ei tea ka ühtki reeglit, nii et pead ei anna.

Täna palus üks teine töökaaslane mul samamoodi tühikud panna, seekord kuupäevade vahelise kriipsu ümber. Ei viitsinud vaielda ja panin, aga kuna minu meelest tundus see vale, ei andnud asi rahu ja läksin lõpuks EKI lehele uurima, mis värk siis lõppude-lõpuks on.

Noh, mul oli õigus 🙂

Lugesin siit, et:

Mõttekriips(ud) pannakse:

sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised);

Ühesõnaga ikkagi kell 8-20 ja 1.-5. kuupäev, mitte 8 – 20 ja 1. – 5  – minu kõhutunne osutus õigeks.

Muidugi selgus, et seal vahel peaks olema just mõttekriips, mitte lühem sidekriips. Huvitav, kas keegi päriselt seda ka teeb? Need pikemad mõttekriipsud ainult Wordis, seal lähevad nad kenasti automaatselt pikemaks, kui enne ja pärast kriipsu tühikud on ning siis edasi kirjutada. Siin blogis aga ei tule ja seega jäävadki lühikesed, ma ei kujuta isegi ette, kuidas pikemat kriipsu tekitada. No ja kui ma kirjutaks neid kellaaegu Wordis, siis jällegi ma võiks selle pikema kriipsu seal valmis susserdada (sest tühikuteta see automaatselt ei tule), aga kui ma kujundan mingi pilditöötlusprogrammiga kutse teksti või kirjutan otse kodulehele, siis seda pikemat kriipsu ei tule ja no sorry, ma ei viitsi ka Wordist kopeerima hakata või mingit klahvikombinatsiooni aretada.

Olulisem on ju ikkagi see, et kui kriipsu kasutatada sõna kuni asemel, siis ette ja taha tühikut ei käi, eks 😛 Vahet pole, kas see kriips on millimeetrikese lühem või pikem, eks 😛

Hädaldan ma aga tegelikult hoopis sellepärast, et mina olen harjunud kasutama € märki ilma tühikuta hinna ees. Kirjutasin täna harjumuspärasel kujul, paluti panna hinna taha. Ma siis viisakalt tõstsingi ümber, ehkki endale meeldib teisiti rohkem. Olin täiesti kindel, et lubatud on mõlemad variandid ja et asi on puhtalt isiklikus eelistuses.

Uurisin igaks juhuks siis selle kohta ka ja mis välja tuli? Lugesin siit, et teksti sees on hea tava kasutada € märki hinna taga, ilma tekstita võib ka ees. Juba see on piisavalt halb, et teksti sees peab taha panema, aga hea küll, tööalaselt ma enamasti ei kasutagi € teksti sees, pigem ikka lihtsalt hinnad erinevates kohtades… Kõige õudsem on aga see, et vahele käib TÜHIK. Ja kui seda ei pane, siis see on konkreetselt KIRJAVIGA. Ehk et mitte €10 vaid € 10/€ 10. Uhh, kui kole. Minu jaoks. Ma ei teagi, miks ma seda nii valuliselt võtan – tõenäoliselt on asi selles, et ma olen harjunud UK hindadega ja seal on küll kõik hinnad ilma tühikuta ning  £ märk on ees – £10. Raudselt. No ja näiteks Excelis saab ka ise valida, kas € märk läheb ette või taha ja kui on ees, siis Excel EI pane sinna tühikut 🙁

Ühesõnaga ma siis ei teagi, mis nüüd saab. Kriipsu pikkusest võin ma üle vaadata, aga kui reegel ikka ütleb, et euromärgi ja numbri vahel peab olema tühik, kuidas ma siis nüüd edaspidi tööl teen? 😀

Sest eraelus kirjutan ikka edasi €10, olgu teksti sees või mitte. Ja katsuge te mulle keegi midagi ütlelda!

Aga tööl, noh, seal ju võiks ikka reegleid järgida. Või mis. Ka keelereegleid.

Jõuluüllatus

Kui Mallukas eelmise nädala alguses kirjutas, et tahab blogi omaette kolida, lendasin talle kähku peale ja teatasin, et see on imelihtne. No ma olin saanud just Lontult õpetust, kuidas blogi ühest serverist teise kolida ja kasutasin hea meelega võimalust katsetamiseks, kas kõik tarkus on ikka külge jäänud.

Online keskkonnast omaette kolimine on muidugi lihtsam, aga serveri poolel tuulamine ja C-paneliga asjatamine on minu jaoks midagi uut ning Lontuga läbi tehtud protsess oli poolenisti sama. Enne poleks ma seda kõike osanud, nüüd oskasin. Ühesõnaga nokitsesin mõnuga.

Mallukas rääkis toona jah midagi kinkekaardist, mis ta mulle tänutäheks saata tahab, aga kuna mul on pea kogu aeg pulki täis, unustasin ma selle nii umbes kahe minutiga ära.

Kuni avastasin täna õhtul koju jõudes oma iganädalase piima- ja munatellimuse juurest Sepa mahetalu kinkekaardi. Vat SEDA poleks ma osanud küll oodata 😀

IMG_8859

IMG_8856

Suurepärane, tõepoolest. Mul oligi Nele juures ettemaks kaks nädalat tagasi otsa lõppenud, aga unustasin talle kogu aeg raha anda 😀

(Nagu sellest veel vähe oleks, täna unustasin isegi tühjad purgid jätta. Suurepärane klient, nagu ma olen. No tegelikult mul on vanast ajast, kui ma veel rohkem piima jõin, vist nagunii umbes ühe korra lisataara Nele juures olemas ja kuna ma olen üldiselt siiski korralik, siis ta minuga väga ei pahanda ka.)

Nii et veetsin ühe õhtukese mõnusalt blogi kallal nokitsedes ja tänutäheks varustas Mallukas mind umbes kahe kuu piima ja munadega. Mulle meeldib 😀

Areneb mühinal edasi

Kaks nädalat tagasi kirjutasin, et Plikal tuli esimene hammas välja. Täpselt nädal hiljem ehk praeguse seisuga täpselt nädal aega tagasi tuli ka teine. Seekord õnnestus mitte ära kaotada – hoidsime issile näitamiseks, misjärel sai padja alla pandud, kust hambahaldjas selle kiirelt kindlasse kohta ära viis ja 20-sendise asemele jättis 😛

IMG_8838

Plika lemmiktegevus number üks on endiselt kirjutamine ja lugemine. Just kiikas üle minu õla, kui kirjutasin e-maili pealkirjaga “kena üllatus” ning luges mulle selle pealkirja ette – ühesõnaga väikesed tähed lähevad juba ka loosi.

Ja kui ma lastele ennist plastiliini kätte andsin, siis mida tegi Plika?

IMG_8842

Et saaks ikka kirjutada, eks 😀

Kõik hääletama, KOHE!

Ma olen Katrinale juba mitu nädalat kaasa elanud ja pöialt hoidnud, et ta Lapimaale kelgukoertega matkama saaks minna, aga nüüd on võistlus kohe-kohe läbi saamas ning vaatasin just, et tema peamine konkurent on jälle ette rebinud. Minge nüüd, kõik ja kohe, vaadake lahedat videot ja andke oma hääl! Ma oleks ikka VÄGA nördinud, kui see teine tüüp võidaks!

Kata on väga äge, päriselt ka. Ja no antud võistlusel on see juba nagu Eesti asi. Aitame eestlasel võita 🙂

Juhe koos

Käin ainult poole kohaga tööl ja molutamise aega enam üldse pole. Aga mul on VAJA seda, no vähemalt ühte päeva nädalas, kus ma saan mitte midagi asjalikku teha. Või noh, minimaalselt asjalikku 🙂 Ja see päev peaks kindlasti olema lastevaba. Teoreetiliselt peaks kenasti olema nii, et neljapäev-reede ei tööta – neljapäeval molutan, reedel olen asjalik, nädalavahetusel olen lastega, molutan ja olen asjalik.

Molutamine on üldse üks lahe väljend, eks. Minu jaoks tähendab see kodus aegamisi kulgemist. Välja magamist ja siis suvalisi tegevusi, ilma et oleks sundi midagi asjalikku teha või kuskile minna. Natukene asjalikke asju teen ma siis nagunii hea meelega – pesen pesu või teen süüa või koristan natuke… Aga oluline on, et ei peaks välja minema ja et poleks mingeid suuri kohustusi.

Eelmisel nädalal jäi molutamise päev vahele, sest neljapäeval pidin kõik nädala asjad ära ajama ja reedel oli ema sünnipäev. Õnneks sain sealgi natuke molutada, aga polnud päris seesama, mis kodus. No ja siis oli nädalavahetus Tallinnas, mis oli imetore, aga väsitav. Pühapäeva õhtul koju jõudnuna ei olnud jaksu ei lahti pakkimiseks ega koristamiseks.

Esmaspäeval läksin tööle, tulin poole päeva pealt koju, sest ema ei saanud rohkem haige Plika juures olla, teisipäeva olin lastega kodus, kolmapäev-neljapäev tööl, reedel sain küll lasteaiast koju tulles paar tundi magada, aga sõitsin siis ülejäänud päeva ringi ja ajasin asju – ostsin näiteks pooled jõulukingid ära. Eile üritasin tulutult välja magada (lapsed ei arvanud sellest midagi), läksime lõuna ajal raamatukokku, pärast ema juurde, emaga vahepeal veel poodidesse, koju jõudsime alles laste uneajaks… Mina veetsin õhtu arvuti taga ühe tööasja kallal nokitsedes – ülesanne tuli alles reedel ja pidi esmaspäevaks valmis olema. No ja siis läks raamat nii huvitavaks, et ei suutnud käest panna, siis tulid lapsed järjest kaissu, nii et ma ei saanud nende vahel magama jääda, kui lõpuks jäin, siis vedasin ennast voodist ka alles keskpäeval välja.

Kuna majapidamistöödega olin nädala jooksul pidevalt järje pealt maas, nii et igast nurgast mõni tegemata asi vastu vaatas, sundisin ennast täna asjalikuks. Tuli pliidi alla, tuli ahju, leivatainas hapnema, pesu masinasse, kõik nõud puhtaks, üle ääre ajav pakendiprügi kast kokku ja välja, köök korda, nädala aega pühkimata põrandad puhtaks… Lastel käisid sõbrad külas, siis istusin arvuti taga ja nokitsesin pooleli jäänud tööasja edasi, hiljem tuli Annika oma poisiga külla, mis andis võimaluse Selverisse kihutada ja poole nädala toit ära osta. Siis tegin süüa, vannitasin lapsi, panin nad magama, vaatasin ühe silmaga näosaate finaali, teisega tegin tööd edasi. Selle kõrvalt panin veel leivataigna kerkima, soojendasin sööki ja sõin…

Nüüd on saade läbi, leib ahjus, töö tehtud ja juhe TÄIESTI koos. Pea valutab. Kodu, mille päeval peaaegu korda sain, on jälle täielik segasumma suvila. Köögis on pesemata nõude kuhjad ja mul pole mingit energiat minna seda kõike likvideerima.

Selleks ajaks, kui leib valmis on ja magama minna saan, on kell umbes pool üks. 7.15 on äratus, lapsed aeda, auto emale tagasi viia, kümneks tööle, õhtul lapsed aiast koju, kiire söögitegu, siis veel trenn…

Teisipäeva õhtul pean lasteaia kohviku jaoks küpsiseid küpsetama.

Neljapäeval kavatsen ma välja magada, aga karta on, et leian mingeid asjajamisi, mis ei kannata edasi lükkamist, samuti tahan täiega koristada, sest reede hommikul jõuab ju Abikaasa koju. Ahjaa, ja neljapäeva õhtul pean veel erandkorras kolm tundi tööl olema – meil on majas suur üritus ja inimtööjõudu tavalisest rohkem vaja.

Nojah, aga äkki sealt edasi tekib mõni vaba hetk ka? Pooled jõulukingid on veel ostmata, kodu tahaks kaunistada, piparkooke küpsetada ja kas ma juba MOLUTAMIST mainisin? 😛

Scroll to Top