Author name: Tikker

Toit on oluline

Leidsin Katarina mõttekodust väga mõjuva video. Jamie Oliveri teavad vist küll kõik, ta on äärmiselt hea kõneleja ja teema puudutab meid kõiki, nii et soovitan soojalt vaadata (isegi eestikeelsed subtiitrid on olemas, nii et sobib ka neile, kes inglise keelt nii hästi ei jaga).

Õnneks ei ole Eesti olukord veel kaugeltki nii hull, kui Ameerikas või Inglismaal, aga siiski on siingi tavapoodidest müüdavast enamik mõttetu jama.

Muidugi ei saa ega pole mõtetki tänapäeva tingimustes 100% puhtalt toituda, aga sellegipoolest kavatsen anda oma parima, et minu kodus valmistatav ja söödav toit oleks puhas. Ma tahan õppida ise rohkem süüa tegema (väikesed edusammud juba on), ma tahan rohkem koos perega kokata – ühised söögivalmistamised ja ühe laua taga söömised peavad saama meie peretraditsiooniks. Plika aitab meid praegu laua katmise ja muu taolisega, varsti saab ta juba koos meiega süüa teha.

Ma ei ole sellist tüüpi ema, kes haaraks ahastavalt karjudes lapsel käest lutsukommi, mille heatahtlik memmeke sinna luba küsimata pistis – seda ei juhtu praktiliselt kunagi, see üks komm ei tapa. Ikka vahel söövad lapsed külas kommi ja muud… Aga jah – koju ma sellist kraami ei osta. Kodus on magusat küll – rosinad, minu küpsetatud koogid, ise tehtud jäätis, kissell, mis iganes. Vahel mõni kohuke, vahel toovad külalised muidugi poest ostetud kooki ja seda sööme muidugi kõik koos, ka lapsed. Ma ei ole ekstremist ja ma tahan, et mu lapsed kasvaksid üles tundmata, et neile kogu aeg midagi keelatakse. Usun, et praegu nad seda ei tunne. Sest tõesti, nad ei jää millestki ilma, ma teen nende jaoks lihtsalt tervislikumaid valikuid. Ootan juba aega, mil nad jagaksid piisavalt, et saaksin neile juba seletada, miks üks toit on teisest kasulikum. Plikale juba räägin ka hästi lihtsate sõnadega – vaevalt, et ta suurt aru saab, aga algus on tehtud.

Kindlasti söövad ka nemad kunagi oma taskuraha eest ostetud rämpsu ja vaevalt et nad oma elu peale minnes iga päev kodus kokkama hakkavad… Aga sama kindel on ka see, et teatud põhimõtted jäävad neile külge, need saavad nad kodust kaasa. Ja selle võrra on nende elu kergem.

Elust kuivainepurgis

Mul pole kunagi varem jahus mutukaid olnud… Nüüd paar kuud tagasi avastasin kutsumata külalised liiga kauaks seisma jäänud jahupakist. Ma olen vägagi teadlik, et mahekuivained on nende sellide meelispaik, et suuri varusid seega osta ei tohiks. No toona sai jahu elimineeritud, muu üle vaadatud, õnneks oli puutumata – tõstsin kapi tühjaks, puhastasin äädikalahusega, lugesin teema lõpetatuks.

Aga me siin oleme kogu aeg imestanud, et miks köögikapist koid välja lendavad 😀 Kuni Abikaasa nüüd ükspäev tahtis mulgi putru teha ja kruubikotist elu avastas. Üks mutukas lendas välja ja usse oli ka.

Ma nüüd ei saagi aru, kas see ongi nii mitmekesine eluvorm? Ussist saavad liblikad jah, aga mingid putuka moodi siblivad mitte lendavad olendid olid eelmine kord, seekord ma ei teagi, ei hakanud lähemalt uurima, Abikaasa tegeles sellega.

Tõstsin just kogu kapi tühjaks, vaatasin kõik ekstra hoolikalt üle, ei leidnud ühtki elukat. Aga enne oli just keegi kapist välja lennanud. No kust siis??

Mul on kaks kappi, see oli alumine, kus on poolikud pakid, ülemises on varud ja klaaspurgid. Varusid ma jahude poole pealt eriti ei soeta, aga näiteks lahtist riisi ostsin septembri lõpus Mahemarketist, see oli õhukindlalt suletavas klaaspurgis ja Abikaasa avastas sellest ka ussid :S Ma tõesti ei tea, pole hästi võimalik, et nood kruupide omad alumisest kapist üles hästisuletud riisipurki rändasid? Et siis riisis olid KA? Grh. Seda ma nii kergelt riknevaks kraamiks ei pidanud :S Üle kilo riisi läks raisku.

Alumise kapi tõmbasin äädikalahusega üle, ülemist pole veel puutunud. Ma suisa kardan sinna vaadata – no mul on seal ikka paar pakki rukkijahu ka varuks, ehkki need pole seal väga kaua olnud. Ja eelmine kord ju läks õnneks. Ma ei tea, kas ma täna enam viitsin, homme ehk teen seal korda.

Ja netis inimesed kirjutavad, et on neid usse makaronidest ja rosinatest ka leidnud, et igasugusesse toidukraami siis ronivad??

Kuskilt lugesin, et kinnised plekk-karbid on soodne keskkond nonde elukate paljunemiseks. Samas ka soovitust, et ained tuleb eraldi kindlalt suletavatesse anumatesse panna, et putukad ei saaks levida. No minu meelest käivad need kaks väidet üksteisele veidi vastu. Milline on nii kindlalt suletud anum, et nood mutukad sisse ei pääseks? Ainult nood, mis õhukindalt? Sest pekkpurgid ju tegelikult ei ole küll…

Ahjaa, ja viimaks selline küsimus ka – ma olen ikka vahel tähele pannud igasugu peenemat sorti kuivainete koti või purgi siseküljel niidikesi, mille küljes seda jahu vms ka natuke on. Kas see on normaalne või ma peaks kartma, et need niidikesed ongi mingid tulevased ussipesad? Sinepipulbri ja riivsaia paki ning jahupurgi siseküljel näiteks nägin, aga mingeid elukaid küll kuskil pole. Äkki need niidikesed on täiesti normaalne nähtus ja ma paanitsen ilmaasjata. Aga no ma varem ei inspekteerinud kunagi jahukoti sisu lähedalt, hakkasin seda tegema alles pärast esimest kokkupuudet nonde mutukatega ja nüüd näengi igal pool niidikesi ja kujutan igasugu asju ette.

Vuih ühesõnaga. Aga te võite kogemusi jagada. Kui kellegi miskit tarka öelda on.

Idüll

Tänane päev läks võrdlemisi üle kivide ja kändude – üles tõusta ei viitsinud, midagi tehtud ei jõudnud, Abikaasa läks kaheks tööle, nii et olin ülejäänud päeva lastega üksinda…

Aga õhtul oli mõnus. Kuni ma Poissi magama panin, mängis Plika vaikselt elutoas. Kui ma tema juurde jõudsin, siis rõõmustas, et oli puslest ise kaks tükki kokku saanud. Tahtis, et mina edasi paneks, sest tema ei oska, aga nokitses siis kohe veel kaks tükki kokku, siis veel ja veel… Ja saigi täitsa ise, minimaalse minupoolse suunamisega. 12 hästi suure tükiga pusle, Marko ja Marge kunagi kinkisid. Siiani olin ikka mina seda kokku pannud, nüüd saab juba ise. Mina olin uhke ja Plika ise ka – jätsime pusle põrandale, et kui issi koju jõuab, siis ma saan talle kohe näidata – Plika ISE pani.

Olime kokku leppinud, et kui pusle koos, läheme hambaid pesema ja magama. Ilusasti saigi pestud, potil käidud… Pidžaama selga panemisel tuli veidi veenda, et sobib ka tavaline pluus (kõik “päris” pidžaamad käisid täna pesus ja polnud veel ära kuivanud, ainult ühed püksid olid) – aga sain sellega ilusti hakkama.

Läks ühegi protestita voodisse. Kui Poiss nihelema ja läbi une häälitsema hakkas, siis küsisin, kas võin natukeseks ära minna ja alles siis laulma tulla, kui Poiss jälle magab – lahkelt lubati. Muidugi juba minuti pärast hüüdis, et venna nüüd magab. Ma siis küsisin tasakesi vastu, kas ma seekord ukse pealt võin laulda – no igaks juhuks. Poiss nimelt hakkab ärgates virisema ainult siis, kui ma toas olen, kui ei näe, siis pole probleemi. Laulsingi kaks laulu ukse tagant ära, siis nõudis Plika nukku kaissu, viisin talle selle, panin teki peale ja sinna nad minust jäid. Toast välja minnes kuulsin Plika haigutust, natuke ta veel jutustas midagi nukuga, praegu on vaikus majas. Usun, et ta veel päris ei maga, aga küllap kohe jääb.

Ei mäletagi, millal viimati nii mõnus ja rahulik õhtu oli. Veerand kümneks vaikus majas. Õnnis! Iga päev peaks nii olema.

Hirmus põnev

Vaatasin just modellide eelviimase osa ära, järgmisel neljapäeval on finaal. Neli tükki oli alles, kellest kolm meeldisid mulle peaaegu võrdselt. Neljas ei meeldinud, aga tal läks täna nii hästi, et polnud kahtlustki – saab finaali. Ja kahest viimasest jäi alles vist tõesti see, kes seda tibake rohkem vääris, mis siis, et teine oli ka hullult lahe.

Nii et finaalis on kolm tüdrukut, kellest kaks mulle meeldivad, aga jättes kõrvale isiklikud meeldimised ja üritades analüüsida nende modellioskusi, siis üks on minu meelest teistest ikkagi üle, kohe peajagu. On olnud terve hooaja. Kui ta esimest korda modellides oli, siis tõmbas ebasobiva käitumisega ise endale vee peale, aga ta on muutunud ja ennast parandanud. Ja tõesti meeldib mulle. Nii et loodan, et ta võidab. Või kui mitte tema, siis vähemalt mu teine lemmik.

Ehk pannakse finaaliosa kiirelt üles – kui varem oli kogu aeg raudne laks, et neljapäeval sai juba uue osa ära tõmmata, siis eelmise nädala osa jõudis netti pea nädalase hilinemisega, selle nädala osa vist reedel… No finaal vast pannakse ikka kiirelt üles, kõigil ju põnev 😀

Suur taaskasutuspäev

Mul oli täna viimane hambaarstiaeg (mäletatavasti sai aasta alguses kõik esihambad korda tehtud ja üks neist arvas heaks septembri lõpus valutama hakata, olen nüüd käinud kaks kuud muudkui rohtu vahetamas ja putitamas, ometi sai lõplikult kinni) ja tuli järjest meelde igatsugu muid asju, mis kõik tuleks ka kesklinnas korda ajada. Ma olen teadagi laisk lohe, kes ei viitsi sellise ilmaga linna minna muidu, kui tõesti PEAB. Hambaarst oli suurepärane põhjus 😛

Ema oli kenasti nõus lapsi valvama ja kuna nad sel ajal mõlemad magasid, sai ta nagunii arvutis oma töömeile kirjutada, nii et ma isegi ei raisanud ta kallist tööaega. Mõtlesin paari tunniga ära käia, aga juhtus nii, et lahkusin kodust kell üks ja jõudsin tagasi kell viis 😀

Selline koerailm oli, et ma ausalt ei viitsinud isegi jala linna minna, ehkki see võtab kõigest 15 minutit. Kusjuures külm väga polnudki, niiske lihtsalt ja vihma sadas. Nii ma siis läksin bussiga. Enne hambaarsti oli veidike aega, läksin kõige pealt Port Arturisse – Kristina oli reklaami teinud, et seal on praegu silikoonist spaatel soodushinnaga ja et see on üks tema lemmikköögiriistu, millega kõik kausid ja purgid viimseni heast kraamist puhtaks saab. Mina olen viimaste riismete kraapimisega alati hädas olnud ja polnud sihukesest imeriistast kuulnudki, seega võtsin muidugi tuld ja kihutasin ostma. No €1.52 polnud just eriti kallis kah 😛

Siis muidugi leidsin sealtsamalt soodushindade riiulilt lahtikäiva koogivormi, millel oli esiteks põhjal laiem äär, nii et iga läbi tulnud tilk ei voola ahju põhja, teiseks oli see keraamilise kattega – minu praegused kaks on mõlemad teflonist, mis ei ole tervisele just kõige kasulikum. Üks keraamiline pott mul on ja olen sellest siiani absoluutses vaimustuses, plaanis on aja jooksul vastavalt vajadusele kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada, seega ostsin koogivormi ka kohe rõõmsalt ära – tavahind oli vist €20.99, soodukaga €14.65. Ma ei jõua ära oodata, et saaks katsetada, nädalavahetusel kindlasti küpsetan miskit.

Port Arturis sain väga kiirelt hakkama, hambaarstini oli ikka veel veidi aega. Tuli meelde, et olin juba esmaspäeval linnas olles tahtnud Lapselt lapsele komisjonikauplusest läbi käia, aga siis avastasin, et see on esmaspäeviti kinni. Nüüd põikasin sisse ja lahkusin €4.12 võrra vaesemana, saagiga jäin vägagi rahule.

Arutasime müüjaga, et väikeseid sõrmkindaid on väga keeruline leida – need olid olnud tema poja omad ja too kandis neid 1-3 aastaselt. Ma ostsin rõõmuga Poisile – on küll veidi keerulisem kätte panna, aga palju mugavam väljas asju haarata jne, nunnud pealekauba – maksid 40 senti. Kuna Poiss jookseb praegu kodus ringi mähkmeta, pluusi ja sokkidega, aga sokke on tal hetkel ainult kaks paari, millest ühed kadusid ära 😀 Siis ostsin 20 sendi eest paari lisaks. Plikale sain S98 halli pluusi (€1), ja S100 kaks paari sukkpükse (2×30 senti) ning ilusa fuksiaroosa pluusi (€1.92) – viimane oli täitsa uus, üks õmbleja neid sinna õmbleb, uue kohta vägagi hea hind. Neid pidavat palju ostetama, ütles müüja, olevat hästi mugavad.

See Lapselt lapsele on üldse üks mõnus pood. Ülejäänud kaltsukad nõuavad rohkem kaevamist, seal on kõik ilusti suuruste järgi ära pandud ja asjad on kõik korralikud ka. Mina sain sellest teada nii, et Abikaasa õde avastas selle juhuslikult paar kuud tagasi ja rääkis mulle – see on nüüd tema lemmikpood, mulle meeldib ka väga. Oktoobri keskel sain sealt Poisile k/s jope (€4.10) ja veekindlad kindad (€3), mille pilt jäi toona blogisse panemata, sest meil oli tänu õunamahlateole hullumeelne aeg ja muule tähelepanu ei jätkunud – panen siis nüüd. Talvekombe oli mul Poisile olemas ja soojad traksipüksid kah, aga oli vaja just sellist õhemat jopet pükste juurde, kuniks tavalised jakid on liiga külmad, aga talveriided veel liiga soojad.

Küsisin müüjalt, kaua nad juba tegutsevad ja kuidas inimesi käib – ütles, et avasid märtsist ja inimesi on käinud palju, november oli esimene vaikne kuu. Loodan, et neil äri ikka edaspidi hästi läheb. Ja kõigile pärnakatele soovitan soojalt – asub Port Arturi taga tasuta parkla juures olevas majas, paremast küljest on sissepääs, samast uksest pääseb hambaarsti juurde ja mingisse kosmeetikusse või kosmeetikat müüvasse poodi ka. No ma ei oska täpsemalt seletada, aga nii seletas mulle ka Abikaasa õde ja mina leidsin selle seletuse järgi üles küll 😀

Pärast hambaarsti läksin Tallinna mnt Humanasse, kus täna-homme on kõik asjad €1 ja lastekaubad 50 senti, sest esmaspäevast tuleb uus kaup. Lahkusin €4.10 võrra vaesemana ja 10 eset rikkamana. Jällegi – võiks öelda, et ma olen päris rahul 😀

Kõik olid lasteasjad, seega ma eeldasin, et kõik on 50 senti, aga kolm asja (sõrmkindad, kaelussall ja väike papagoi) olid hoopis 20 senti. WIN.

Igatahes… Pildi pealt pole nii hästi aru saada, aga seletan ikka juurde. See punane tutimüts-sall on täiesti geniaalne ja Plika näeb sellega übernunnu välja. Kaelussalli ostsin, sest tean, need on väga praktilised – soojendavad paremini ja püsivad paremini kaelas, kui tavalised seotavad, seda just eriti väikeste laste puhul. Väikesed sõrmikud ostsin kohe ära, sest nagu ülal mainitud, on neid raske leida. Tumesinine on äärmiselt mõnus ja praktiline värv – sobib iga riietusega ja kui väljas mängides väheke mustaks saavad, ei paista välja 😀 Poisile ostsin kaks pluusi ja ühe body suveks – alghind oli pluusidel €2.90 ja bodyl €3.90, no sellise raha eest poleks küll ostnud. Aga 50 senti – muidugi! Punase-valgetriibuline müts on küll vastsündinu oma, aga see oli lihtsalt NII nunnu, et ostsin ära. Saab ta siis minu järgmisele või mõne sõbra lapsele, eks ole näha. No ja pehmeid loomi on meil küll kodus küllalt ja ma olen iga ihurakuga vastu, kui keegi tahaks neid uuelt osta, et lastele kinkida, aga 20 ja 50 sendi eest mõned armsad väiksemad loomad täna ostsin – sellepärast, et need nägid väga vahvad välja ja on kõik tähenduslikud. Mingit suvalist mõmmikut või kutsut poleks ma kindlasti ostnud, aga papagoid on Plika suured lemmikud, pingviinimultikad ka ja hanepoja laulu oleme talle just viimasel ajal kogu aeg laulnud. Nii et kõik on teemasse.

Järgmisena vaatasin Kristina soovitusel üle teatri peatuses asuva maja keldri kasutatud riiete poe, mil oli nimeks vist Kaubakelder. Väga palju ma seal tuulata ei viitsinud ja hinnad olid ka sellised, millega ma oleks ostnud pigem siis, kui midagi ikka VAJA on, mitte igaks juhuks (samas Humana uue kauba hindadest ikka soodsamad)… Aga mõned asjad sain ja nendega olen jälle absoluutselt rahul.

Punaseruuduline pluus on S92, aga see oli lihtsalt NII kena, et ma ei suutnud ostmata jätta. Silma järgi hinnates peaks see veel Plikale minema ka, suurused on ju sageli veidi paigast ära. Punane jakk on S110/116 ja kulub kindlasti tulevikus ära, mul ootavates riidekottides jakke praktiliselt pole. Pluus ja jakk olid mõlemad €1.50. Triibuline müts on paras nii Poisile kui Plikale, eks ilmselt kannavadki kevadel mõlemad, kellele pähe juhtub, maksis 50 senti. Ja viimaks leidsin ka kauaoodatud sobiva välimusega pluusi olemasolevate pidžaamapükste juurde, mille hiljuti Murakalt päranduseks saadud kotist leidsin – nüüd on pidžaama olemas. Lasteaeda on nagunii vaja, kodusest kolmest komplektist ei tahtnud eriti sinna viia, meil ju juhtuvad öösiti aeg-ajalt ikka õnnetused ja päris iga päev ei jõua pesu ka pesta. Pluus maksis ainult 50 senti, suurepärane.

Vahepeal käisin veel Mahedas Margis, kust skoorisin nii lahtist pesugeeli, Tootsipeenra küüslaugupastat kui mahekama, WIN. Lahtine pesuvahend on neil nimelt pidevalt otsas, neid makarone ma tahtsin ikka väga proovida ja kama ma mahedalt Selverist ei leidnud. Õigemini Abikaasa ei leidnud, ma pole vist otsinudki 😛

Siis põikasin korraks veel ühte antiigipoodi, mille aknal Kristina punasetäpilisi kuivainetopse oli märganud (rääkisin talle miski päev, et need mulle meeldivad) – no ma ikka veel mõtlen natuke, kas mul on praegu midagi vaja, pigem ootan köögiremondini, praegu ei mahu asjad niigi kappi ära.

No ja siis mõtlesin, et kui ma juba väljas olen, sõidan õige kohe Papiniidu Humanasse ka, homme ei viitsi raudselt ennast ainult sellepärast välja vedada. Kiire kõne emale kinnitas, et lapsed endiselt magavad, nii istusingi bussi peale ja sõitsin Maisse.

Enne Humanat põikasin sisse veel Lindexisse – olin sealt lastele vahvad sussid leidnud, mida Abikaasa emalt jõulukingiks palusin, aga Poisi suurust polnud, tahtsin müüjalt küsida, kas neil toimib ka see süsteem, et kui teises poes on, siis saadavad. Nemad nii ei tee, aga sain teada, et kodulehelt on võimalik postikuluta kauplusse tellida – seal siis proovida ja sobivusel ära osta. Udupeen! Sussid olid netis täitsa olemas, vot sellised, Plika saab samasuguse tüdrukute variandi – sellise. Tahan küll veel laste jalad paberile joonistada ja selle kujundiga suurused üle vaadata, et ikka kindlalt kõige parajamad saaks. Neil on küll lehel hea suurustabel, aga no jala suurus ei ole kõigil vanuse kasvades ühesugune, ikka kindlam ise mõõta.

Ja sellestki Humanast lahkusin €6 võrra vaesemana, seekord sain asju peamiselt endale, lastekraami valik oli olematu. Hea küll, ma ostsin ühe pluusi, mis mulle lihtsalt niiväga meeldis, et ei suutnud poodi jätta, eks ole näha, kas see ka Plikale meeldib, kui ta ükskord kooli läheb 😀 Aga no see salatiroheline on lihtsalt nii äge ja need roosad kollid seal peal kah. Ja üks vahva triibuline sall rändas ka koju, mis Plikale kindlasti ära kulub, kui ta väheke suuremaks saab. Mõlemad maksid 50 senti. Endale sain kolm pikkade käistega pluusi, kõik mõnusad-mugavad, pildi peal ei ole üldse nii kenad kui mul seljas (igaüks €1). Ja €2 eest kollased kardinad, mida ma ka pikalt näppisin, aga no meeldisid ja kardinate kohta väga odav. Ja meil on köögis just selline kitsas aken… Aga võib-olla sobivad need hiljem hoopis kuskile mujale, eks ma veel mõtlen.

Siis kiirustasin lõpuks ometi kodu poole. Aga teele jäi Selver ja tuli meelde, et oleks vaja veidi süüa osta. Ja endalegi suureks üllatuseks lasin endale pähe määrida LHV teise samba 😀 Ma ignoreerin alati neid kliente püüdvaid tüüpe täiega, aga too kutt oli seal lahe 😀 No ütleme nii, et mitte suu peale kukkunud. Ma siis lobisesin temaga natuke ja kuna ta näitas mulle Äripäeva tabelit, mis kinnitas, et viimase viie aasta jooksul on LHV-l kõige paremini läinud ja minu SEB progressiivne oli üsna all ja miinuses, siis noh, hea küll, eks, teeme ära 😀

Pips, kui sa nüüd viitsisid siiamaani lugeda, siis kohe-kohe soovin MSNis personaalset nõustamist, kas ma tegin õige otsuse. Sina pead teadma 😛

Üldiselt on mul sellest teisest sambast üsna ükskõik. Oli kohustuslik, seega pääsu temast pole, võin edaspidigi muuta.

Selline seiklusrikas päev siis. Uus pensionisammas ja €18.22 eest 26 eset kasutatud kraami, mina olen rahul. No MIKS ma peaks ostma uusi asju, küsin ma jälle kord. Shoppamine on mulle kui naisele suur rõõm ja lasteriideid kulub nagu leiba – saangi osta palju ja et raha ei kuluks, siis odavalt 😀 Ja kui tahta eriti nunnusid asju eriti odavalt, siis tulebki pigem ette osta, kui midagi head silma hakkab. Sest minu kogemus näitab küll, et kui otsida midagi väga konkreetset, siis seda kas pole või pole see nii nunnu või on see juba kallim.

Küll sai nüüd vahutatud 😀

Scroll to Top