Author name: Tikker

Kodumajandusest

Mingil põhjusel olen tundnud viimasel ajal vajadust kööki igasugu uut tavaari muretseda. Kusjuures enamikust olen juba kuid mõelnud, nüüd aga jõudsime korraga suurte tegudeni.

Ma olen täielik nõudepede. Alati vaatan poes taldrikuid, tasse, kausse ja kõike muud – no äkki jääb midagi lahedat silma. Olen aastate jooksul päris kenakese kollektsiooni kokku kogunud ja mind üldse ei häiri, et mul ei leidu majapidamises komplekte à la 12 ühesugust asja – see oleks nii igav! Imeilusaid kollaseid praetaldrikuid ostsin küll kuus tükki, aga muidu on mul nõud pigem paarikaupa… No kaks sarnast tassi, kolm sarnast taldrikut (üks kujundus, eri värvid) vms. Ilusad, kirjud, värvilised 😛

Mul on suuri tasse kodus mitu tükki, aga ükski väga ei meeldi. Olen juba pikk aega paremaid otsinud, nüüd hiljuti leidsin Maximast täpselt sellise kujuga, nagu mulle meeldib, maksid vist miskine €1.91/tk. Mahutavad pool liitrit – no ideaalne kohvitass oleks minu puhul tegelikult veidike väiksem, nii 400-450 ml… Aga piimatassiks perfektne 😀 Ja nädalavahetuse kohvitassiks ka. Muster pole päris ideaalne, aga siiski üsna hea, eriti meeldib mulle see mummuline.

Noid klaasist puuvilja piltidega taldrikuid ma varem mainisin ka – leidsin Novaluxist, olid mõnusalt odavad, €0.99/tk. Ma olen hirmus rahul, koogi/võileiva/salatitaldrikuid pole kunagi liiga palju – suurema hulga külaliste puhul jäigi puudu, nüüd on seis parem.

(mh, järgmine vakstu saab olema tunduvalt tagasihoidlikum – praegune oleks kena siis, kui nõud oleks ühevärvilised, hetkel on kaugelt liiga kirju)

Presskanne on meil siin elatud kümne kuu jooksul vähemalt kaks tükki katki läinud, viimane lihtsalt ei hoidnud puru üldse kinni, tassi põhi oli alati kohutavalt sodi täis. Otsustasin, et ostan seekord kvaliteetsema kannu, käisin konkreetselt terve linna läbi ja näppisin kõiki kanne – vaatasin, kui tihkelt see sõela osa kannus liigub. Bodumi oma oli muidugi hea, aga hind pani õhku ahmima… Lõpuks leidsin Rimist La Cafetière’i kannu, maksis €17.99 – kolm korda kallim kui odavad kannud, kolm korda odavam kui Bodum. Olen väga rahul!

Veekeetja oli meil olemas, mingi eriti prosta käkk, mille soetasin Rimi soodusmüügilt aastal 2006, spiraalküttekehaga ja sõel, mis katlakivitükikesi tassi jõudmast takistas, oli kah kadunud. Siin köögis on meil kontaktidega ka ikaldus, nii et keetsime siiani vett lihtsalt pliidil.

Läinud nädalal oli Maximas kogu köögitehnika -30%, siis vaatasime seal igasugu kanne. Need, mis meeldisid (me ei tahtnud plastikust), maksid €55-75, isegi soodustusega põlgasin liiga kalliks – ütlesin, et selle raha eest saab juba mu unistuste kannu, millel on võimalik temperatuuri reguleerida. Otsisin siis samal õhtul netist selliseid kanne, leidsin ühe, mis oli teistest tunduvalt odavam – €28.90 vs kõik ülejäänud mudelid ~€70. Ma ei lugenud küll kuskilt välja, mis see miinimumtemperatuur on (mul oli vaja 50), aga müüja ütles, et nad olla proovinud ja võib täitsa midagi sellist olla, nii ma siis ostsin rõõmsalt ära.

Nojah, selles mõttes feil, et miinimum on siiski 70 kraadi – mul ju piimatermomeeter, mõõtsin kohe ära. 50 on vajalik selleks, et mõnusalt sidruni-mee teed teha – mee raviomadused kaovad ju kuumemas vees ära… No mis seal ikka, peab veidi külma vett juurde panema.

Üks asi, mis mulle selle kannu juures ei meeldi, on see, et kui suurema nurga alt kallata, siis tuleb vesi sealt tilast liiga laialt välja – no sealt, kust ta tulema peaks ja siis kahelt poolt äärtest niriseb ka veel. Samas ega see väga ei häiri, ma lihtsalt olin kitsama joaga harjunud… Üldiselt on täitsa okei kann, teenib meid kindlasti pikalt.

Tartus elades ostsime endale Kenwoodi vee filterkannu. No lihtsalt oli vaja, küsisime poest, kust parasjagu pesumasinat ostsime (Expert vist), neil oli ainult see. Toona oli noid filtreid nagu rohkem saada, nüüd ei leidnud Pärnust enam kuskilt, ega ei viitsinud üle linna otsida ka. Otsustasin, et vahetan kannu välja Brita vastu, selle filtreid on vähemalt igas poes.

Uurisin omal ajal, mis vahe Brita erinevatel kannudel on – vanemal ja odavamal mudelil Marellal on sellised näidikud, mis oskavad ainult päevi lugeda, aga kallimal Elemarisel peaks see Brita meter võtma arvesse seda, kui palju vett läbi voolab. Nii et just seda ma tahtsin – olen alati mõelnud, kui idiootne on soovitus vahetada filtrit kord kuus, kui tegelikult sõltub selle tööea pikkus ju ikka läbi lastava vee hulgast.

No igatahes sattusin tänu emale nüüd lõpuks sooduka peale, Maksimarketis oli €24.50 (nende tavahind €34), sai ära ostetud. Panin filtri sisse eelmise pühapäeva õhtul ja juba täna hommikul oli 100% asemel 75%… Nii et toimib… Vist.

Kann ise on mõnus, mulle hullult meeldib, et kui vett lasta, siis see augu kate läheb ise eest ära ja tuleb tagasi ette siis, kui kann on täis. Ja see meeldib ka, et nii mahukas on – meil too Kenwood oli selline õhuke, mis on mõeldud külmkapi ukseriiulisse mahutamiseks (Brital on ka sellised, cool tähistusega, mahutavad ka vähem ja on kallimad), meie aga hoiame oma kannu väljas.

Kuna väike roostevabast terasest pott, milles lastele igal hommikul putru keedame, hakkas järjest rohkem külge võtma, otsustasime selle välja vahetada. Morme kiitis mingis ökofoorumi teemas keraamilisi potte, suures Maximas oli neil soodushind ka, sai siis endalegi soetatud. Ja ausalt, ma olen vaimustuses! Piim on teatavasti väga kärme igasuguse poti külge hakkama, sellelt on seda aga palju kergem ära saada. Kui eelmist potti pidin kõrbenud piima puhul isegi pärast ligunemist korralikult nühkima, siis keraamilisel tuleb pärast veidikest ligunemist kogu kraam ühes tükis lahti, imemugav. Kavatsen aja jooksul kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada.

Hetkel on siis meie ainus keraamiline pott selline, maksis €21.99:

No ja see ülalmainitud Maxima köögitehnika -30%, seda võimalust ei saanud ju ometigi kasutamata jätta! Meie ustav blender läks nimelt mitu kuud tagasi katki ja oleme sellest väga puudust tundnud, samuti saumikserist. Lisaks olen pikalt mänginud köögikombaini mõttega. No näiteks igasugu selliseid kooke oleks mõnus teha, mis nõuavad 10 minutit järjest vahustamist, ma lihtsalt ei viitsi nii kaua mikserit käes hoida. Ja oleks üks masin, mis teeks ära mikseri, blenderi, saumikseri töö… Aga samas on see suur ja palju juppe ja… No ühesõnaga – ühed kiidavad taevani, teiste meelest täiesti mõttetu.

Kuna nii palju raha meil polnud ja köögis on hetkel ruumi ka rõvedalt vähe, otsustasime esialgu ainul blenderi osta – et saaks jälle igasugu kokteile teha (jäätisest või jogurtist ja külmutatud marjadest jne) ja püreesuppe kah. Saumikseri asemele mõtlesime otsida mõne mitteelektrilise alternatiivi – oleme kuulnud jutte mingist Tupperware jubinast, millega saab kerge vaevaga näiteks sibulat hakkida jms. Keegi kuskil foorumis rääkis mingist nöörist tõmmatavast variandist 😀 No ühesõnaga vaatame veel seda asja.

Blenderi puhul oli meil ainult üks tingimus – SUUR kann. Tegelikult me vaatasime alguses üldse noid komplekte, kus oli saumikser ja kann ka, see oleks ühtlasi blenderi funktsiooni täitnud. Aga nonde komplektide kannud olid naeruväärselt väikesed, alla liitri – meil vanal blenderil oli vist veidi üle liitri ja sellest jäi tihti väheks. Nüüd ostsime sellise Boschi, mille ametlik max kogus on kaks liitrit, aga tegelikult võib ikka veidi veel rohkem panna 😀 Hind 30% soodukaga oli €39.89.

Ja oo, me oleme väga rahul. Esimene blender oli kingitus, me kasutasime seda väga palju ja ei osanud millegi üle kurta, millegagi võrrelda. Nüüd ei osanud kah peale suure kannu midagi soovida, aga avastasime õige mitu asja, mis nüüd paremad on. Esiteks saab kannult põhja alt ära keerata – super mugav on nii puhastada, enne oli sügava kannu puhtaks saamine ilge kepp, need terad jäid ju ette. Teiseks käib kaas peale lihtsalt vajutades, vanal kannul pidi seda kuidagi paika keerama. See auk, kust saab töö käigus veel asju sisse valada, on ka parem. Ja kolmandaks on see lihtsalt vaiksem ja kiirem. Nii et tõesti, suurepärane ost.

Rohkem uut kraami vist praegu pole… VIST 😀

Seiklusrikas päev

Mul hakkas pühapäeva õhtul üks esihammas tuikama. Esmaspäevast alates vaheldusid tuikamised valuhoogude ja valutu olekuga – need kolm käisid täitsa suvalise intervalliga. Teisipäeval helistasin oma hambaarstile, kes ütles, et ju hakkab hammas surema, aga tema enne esmaspäeva aega pakkuda ei saa – kui nii kaua ei kannata, mingu ma hambapolikliiniku esmaabisse.

Kuna esmaabi on kella kaheni päeval (hea küll, erandkorras saab õhtuni, aga ma nii erandiks ennast ei pidanud) ja laste kõrvalt ei andnud kuidagi ära käia, siis mõtlesin, et kannatan. No lõpuks enam ei kannatanud, täna hommikul oli Abikaasal võimalik koju jääda, nii et läksin kohe hommikul hambapolikliinikusse. Õnneks ei pidanud isegi ootama, sain kohe sisse. Oh seda rõõmu ja kergendust, kui tuimestussüst (mis isegi osa ninast tuimaks tegi :D) valu koheselt vaigistas – no ausalt, suurest heameelest tuli pisar silma 😀 Nüüd on rohi sees, igaks juhuks kirjutati antibiootikumid välja, aga arst arvas isegi, et vast ei lähe vaja ja õnneks on hammas lihtsalt veidi hell, enam ei valuta.

Lubasin endale, et ma ei piinle enam mitte kunagi päevakestki hambavalu käes. Kui juba valutab, siis ei kao see valu nagunii iseenesest. Tihti võib juhtuda, et oma arsti juurde kohe ei saa, selleks esmaabi ongi. Mis kuradi mõtet on päevade kaupa kangelast mängides valu taluda või peotäite kaupa valuvaigisteid neelata, kui võiks selle asemel lihtsalt minna ja põhjuse elimineerida? Ausalt, tagantjärele mõeldes ma ei saa aru, MIKS ma nii kaua kannatasin. Eks jah sellepärast, et lapsehoidmise organiseerimine polnud nii libe kui tavaliselt. Aga hästi organiseerides oleks ikkagi saanud. Ühesõnaga ei iial enam!

Siis käisime Tagega Kangadžunglis, kuhu ma varem kuidagi ei jõudnud, et sünnipäevakuu viimasel päeval -40% soodukat ikka korralikult ära kasutada. Valisime välja rohelise ja pruuni velveti padjakatete jaoks, kuus patja (st sisu) sain ka, siis veel ühe väga pimp välimusega riide pükste jaoks, ülišefid nööbid selle musta pika jaki jaoks, kust kõik nööbid järjest eest ära kadusid ja ilusad lillad kõrvarõngad.

Kuna ma ei teadnud, et Kangadžungli ees rattaparkla olemas on, jätsin ratta Lepa kaubanduskeskuse kõrvale. Poes läks ligi tunnike ja tagasi jõudes avastasin, et minu ratas on mingi võõra lukuga kinni pandud. Minu lukk oli ka kenasti endiselt olemas. Esimene mõte oli umbes selline, et jäin liiga kauaks parkima 😀 No tulevad igasugu jaburused pähe. Käisin igaks juhuks seest Säästuka turva käest küsimas, too ei teadnud muidugi miskit.

Image012

Image014

Järgmine mõte: keegi teeb enda arust lolli nalja. No mul polnud naljade jaoks aega, Abikaasa ootas kodus ja pidi veerand tunni pärast tööl olema. Helistasin siis talle, õnneks oli tal just sugulane külas, kel ka lapsetool autos, nii pakkisid nad lapsed autosse, võtsid tangid kaasa ja tulid lukku läbi lõikama.

Kuna tollel sugulasel oli tuttav, kes aeg-ajal Delfile nupukesi kirjutab, siis ta pakkus, et võiks tolle välja kutsuda – jabur lugu ju. Kuna nupuke pidi tulema üldine, ilma nimeta, siis polnud mul midagi selle vastu. Jutt on siin – kõik faktid peale topeltluku enda on valed 😀 Käisin veidi kaugemal asuvas majas kangapoes, olin täitsa pikalt ära ja trossilõikajat omav sõber oli Abikaasa, kes laenas töö juurest torutangid 😀 Tüüpiline Delfi, see on mulle äärmiselt ebasümpaatne sait. Aga jumala eest, nagu öeldud, mul on täiesti ükskõik. Kui ma oleks tahtnud ise ajakirjandust teavitada, oleks pigem Pärnu Postimehe kutsunud.

Kommentaarid on ka täiesti harilik Delfi peldikusein, maailma kõige targemad on koos. Aga noh, natuke targemaks ju sai – et ongi levinud vargusvõte. Ma küll ei tea, kes see nii idioot on, et oma ratta ööseks sinna jätaks või oma luku ära võtaks ja siis sisse turvat otsima läheks, aga… Ju neid siis leidub. Igatahes läks mul hästi, ratas on alles. Ja korralikuma luku ostmisele olen ausalt öeldes isegi mitu korda mõelnud.

Politseiga tegeleda polnud ka mingit isu, tolku poleks sellest nagunii olnud. Ei tea, ehk oleks kena olnud kodanikukohust täita, aga Abikaasa jäi tööle niigi hiljaks ja mina ei oleks küll viitsinud lapsi karjatada ja samal ajal pabereid määrida. Jumal selle kõigega… Lõpp hea, kõik hea.

Nüüd õhtul koristasin kõvasti köögikappe – tõstsin välja asju, mida väga harva kasutan, et need teisele poole eest ära viia ja nii vajalikule kraamile rohkem ruumi tekitada. Lisaks leotasin klaaspudelitelt silte küljest ära – kasutan neid koore hoidmiseks, aga ma olen ju korrapede, kooruvad sildid häirisid (need on teise ringi pudelid – algselt glögi, tomatipasta ja agaavisiirupi omad). Kõike ikka korda teha ei jõudnud, elutuba on ka täitsa sassis. Aga homme on vaba päev, saabki põhjalikumalt ette võtta.

Mul on juba pikka aega plaanis üks piltidega postitus kodumajanduse teemadel, olen viimasel ajal kööki üsna palju kraami ostnud… Aga kuidagi ei jõua tegudeni. No ma üritan varsti, ausalt 🙂

Suurepärane avastus

Blogi on kolitud, tegelen postituste üle vaatamisega ja otsisin selle jaoks ühte fotot taga. Hakkasin läbi vaatama hunnikut DVD-sid, mis mul kogunenud on ja leidsin ühe pealt kõik fotod alates Londonisse kolimise ajast kuni 11. detsembrini 2007. Nii et polegi kolm aastat puudu, ainult kaks 😀

Ülejäänud plaadid on paraku kindlalt Londoni eelsest ajastust, aga mis siis. Kolmandik piltidest, mida arvasin olevat kadunud, on olemas. Hurraa!

Mitte ei jõua õigel ajal kirjutada

Emotsioonidega on teatavasti nii, et need tuleks kirja panna KOHE. Hiljem, juba tuhmununa, ei saa neid enam parimagi tahtmise juures tõetruult edasi anda, nii et kirjutamistahe hoopis raugeb.

Nädalavahetus oli positiivseid emotsioone kuhjaga täis. Algas kõik juba laupäeva hommikust, kui ma linna läksin, et kingitusi osta. Oli vaja sünnipäevakinki üheaastasele põnnile – läksin Jukusse, kus ma teadsin olevat hea valiku puidust mänguasju, seisin tükk aega riiuli ees ja muudkui valisin. No nii palju ilusaid asju oli!

Siis oli veel kahele inimesele midagi soolaleivakingi taolist vaja. Mul oli idee, et võiks olla mõni ilus nõu. Läksin ilma igasuguste ootusteta Novaluxi – mõtlesin, et vaatan igaks juhuks üle, ehkki seal on nii väike valik, et nagunii pean kuskile mujale minema… Ja leidsin maailmatuma vahvad puuviljapiltidega taldrikud. Sellised mõnusalt väikesed, millises suuruses neid üsna raske leida on. Kingimure lahendatud, endale ostsin ka 😛 Pilti teen kunagi hiljem, ühe teise postituse jaoks (kes teab, millal ma küll selle kirjutamiseni jõuan).

No ühesõnaga kinkide ostmine ei pruugi alati olla lihtne ega meeldiv tegevus, aga laupäeval oli see lihtsalt lust ja rõõm. Üksinda rahulikult linnas jalutada, see nagunii. Päike paistis ja hing hõiskas sees.

Ahjaa, suurem küpsetamine käis ka hommikul – kooki ja pizzat, ikka külla kaasa võtmiseks.

Siis võtsime suuna Tallinna poole. Esimese asjana käisime lõpuks ära suures Mahemarketis, kus sai igasugu kraami kokku ostetud – ainus feil oli see, et lahtine suhkur oli otsas. Aga sain riisi, riisihelbeid, tatart, rosinaid… Allahinnatud imemaitsvat valget šokolaadi 🙂 Õli ja mädarõigast ja vaniljet… Äkki midagi veel, ei tule igatahes praegu rohkem meelde.

Algne plaan oli ka Biomarketisse minna, aga matsime selle jooksvalt maha ning läksime otsemat teed Pipsi ja Aivari poole – ma polnudki Pipsil tema viimasest kolimisest saati külas käinud. Sai terve õhtu mõnusasti juttu puhuda ja oo – Cosmopolitane juua. Tüdrukute õhtu tuli kohe meelde, see algas samuti Pipsi pool ja kokteilidega.

Õhtuks jõudsime Haide poole, kes nüüd ka Tallinnas resideerub. Oo, kui mõnus kodu neil on – palju ruumi, hiigelsuur rõdu ja ökoremont… Ela või ise!

Pühapäeval oli Haide põnni esimene sünnipäev, mida sai hommikust saati tähistatud. Mõtlesime küll päeval tagasi sõitma hakata, aga ilm oli imeilus, käisime hoopis Nõmme peal väheke jalutamas… Kodu poole startisime alles õhtul kell seitse.

Nii kuivad on need kokkuvõtted. Kuidagi ei oska nonde kokkusaamiste emotsioone sõnadesse panna 🙂

Mõned fotod isegi tegin.

Laupäeva õhtul jäi kurnatud Abikaasa väga mõtlikus asendis diivanile magama:

CIMG5345

Poiss magab ka võõrastes kohtades suurepäraselt:

CIMG5347

Päikeselist pühapäeva nautisid kõik. Kass võttis päikest:

CIMG5348

Meie käisime jalutamas:

CIMG5351

CIMG5355

Ja lõpetuseks üks pilt rõõmsast sünnipäevalapsest:

CIMG5377

Scroll to Top