…kui palju rahuldust* võivad ühele naisele pakkuda kaks paari sukki ja uus lips.
Jah, mul oli palgapäev.
Ma täna ka ei jõudnud “päriselt” kirjutada. Kui homme tööl aega on… Mille peale ei saa loota. Või siis pühapäeval. Aga ma luban, ma tõesti luban. Et te saate kõigest teada enne, kui nädal läbi on.
*Mitte sellist, paraku. Kuid mõte noist situatsioonidest, kuhu sukkadega võimalik sattuda on, on ometigi ääretult ilus.
Jah, just seda ma olen – vähemalt pikemale ja maskuliinsemale osale sellest. Üldiselt ma leian, et mind tuleks seadusega ära keelata.
Mitte et ma midagi teeks, oh ei. Aga ma kardan, et see paistab mul juba silmadest välja. Et ta NÄEB, mida ma mõtlen.
Siinkohal vabandaks kõigi ees, keda ma olen sellise pilguga vaadanud, eriti täna juhtunu põhjal. Ma ei tee seda meelega.
Ahjaa, see inimene tõenäoliselt (loe: loodetavasti) ei loe minu blogi. Mis siis. Ma olen vabandanud. Minu süda on puhas.
Aga ma pean jube kiiresti midagi ette võtma, muidu läheb asi veel rohkem käest ära. Paar plaani juba on, tuleb neist vaid teisi asjaosalisi teavitada. Hm, miks ma küll mitmuses räägin?
Oeh.
Esialgu rohkem ei tulegi meelde. Olen lihtsalt seoses nende teemadega viimasel ajal pikalt mõtisklenud ja diskuteerinud ning mõelnud, et peaksin neist ka teile kirjutama. Aga iga asi omal ajal. Ma kirjutan vaid siis, kui tuju on. Ma kirjutan ainult kirega.
Tänase õhtu viimane küsimus oleks aga hoopis selline: miks kuradi pärast ei hoia mehed, kellega ma juhtumisi seksida tahan, ennast Tallinnast eemale? Tartusse tagasi, teie kõik, seal on teie õige koht!
(Küsimus on esitatud siiski suhteliselt heatujulisel toonil. Ühtlasi leian, et poleks vaja lasta ennast kõverale teele meelitada, tavatrajektooril töö-kodu-töö neid enamasti ei kohta. My bad!)
Kunagi ma käisin jube tihti kinos. Keskkooli ajal näiteks vaatasin kõik filmid ära, mis vähegi meeldisid. Siis oli lihtne – kinos korraga 2-3 filmi, enamasti nädal aega ja igal reedel tulid uued. Popimad olid mitu nädalat. Õpilasele oli soodustus. Pilet oli suht normi hinnaga.
Ülikooliajal sai ka üksjagu käidud. A-ga peamiselt.
Aga nüüd on juba pikemat aega ikaldus. Peamiselt vist sellepärast, et Tallinna austatet superkino piletihinnad on võrdlemisi krõbedad ning mina nende eest eriti maksta ei raatsi.
Viimati käisin üle pika aja Bondi vaatamas, aga see on ka ainus must be. SELLELE võin alati kulutada.
Firma jõulupeol saime aga muuhulgas kingituseks paar kinopiletit. Mul on üks veel alles. Kehtib 12. märtsini. Nõtlen juba tükimat aega, mida vaatama minna. See peaks ikka väärt asi olema!
Tahab keegi soovitada? Vihjan, et mu lemmikfilmid on sellised, kus on nii nalja, põnevust kui ka seksi. À la Bond, The Thomas Crown Affair jms. Et ma tõesti ei viitsi mingit tõsimeelset draamat vaadata, ma otsin kinost ikka eelkõige meelelahutust. Õudukaid nt ka vihkan. Jne.
Üldiselt tõstatasin aga teema üldse sellepärast, et Maris kutsus mind Kosmosesse ja ma avastasin, et seal on nädala sees vähemalt kella kuueni pilet 25 kr. Krt, ma olen ära unustanud, kui odav koht see on! Selle raha eest võib küll palju asju ära vaadata 😀 Borati näiteks (rohkem ma selle eest küll ei maksaks). Igal juhul neljapäeval läheme vaatama sellist filmi nagu Step Up. Naistekas, tean. Aga paistab miskine Dirty Dancing uusversioon ja see film mulle iseenesest väga meeldis.
Ühesõnaga peaks kinokultuuri jälle au sisse tõstma. Suurelt ekraanilt on ikka tunduvalt ägedam vaadata.
Võite mind alati Kosmosesse kutsuda! Plazasse võib muidugi ka, aga ainult sel juhul, kui mulle välja teete 😉
Elagu kino!
(Ja soovitage mulle, millele oma viimane tasuta pilet kulutada. Kui ei soovita, siis lähen Uuspõldu vaatama!)
