Author name: Tikker

Mina arvan nii

/ meedia, poliitika, virin/urin / Leave a Comment

Üldiselt jätab poliitika mind külmaks, aga pronksvärdja situatsioon on juba nii kaua päevakorral olnud, et tundsin ka vajadust midagi öelda. Kommentaariks Delfi artiklile “Punaveteranid leidsid endale uue pronksmehe“. Nimelt seda:

sureks juba ükskord maha kõik need punaveteranid ja “lihtsad inimesed, kes võitlesid venemaa eest ja kaotasid lähedasi”. pronksvärdjas üles sulatada ja kõigile umbkeelsetele tibladele sundkorras ühe otsa pilet venemaale.

normaalsed venelased, kes te arvate, et eesti on teie kodumaa, KES TE RÄÄGITE EESTI KEELT ja ei tunne vajadust pronksvärdja juurde lilli viia, palun elage eestis edasi – teie vastu pole mul absoluutselt mitte midagi.

Sick’n’tired of this. Raisake aga edasi maksumaksja raha.

Olemise talumatu kergus

/ igapäevaelu, lepp, rõõm / Leave a Comment

On hea, kui ei pea öösel üksi magama.

On hea, kui hommikusöögiks on saiatädikese käest ostetud pizzasaiad ja suur külm coca-cola.

On hea, et pärast (võrdlemisi suurt… või pigem siis pikaajalist) tüli tunduvad kõik tavalised väikesed iseenesestmõistetavad igapäevased pisiasjad nii erilised. Tülid iseenesest muidugi pole üldse head. Aga vajalikud… Vist?

Ja hoolimata sellest, et mul oli täiesti aus kavatsus jääda aasta lõpuni vabaks ja vallaliseks (natuke aega ju õnnestus ja oli päris hää) ning minna siis välismaale tööle (no sellega läks jälle nihu), pean tunnistama, et on kuradi hea olla armunud. Kõrvuni.

On hea olla õnnelik.

PS. Ma olen julmalt kergesti äraostetav. Ühe Geisha kommikarbiga näiteks saab päris hästi hakkama.

Keegi korterit ei taha osta?

/ naljanurk / Leave a Comment

Antakse üürile ilusa disainiga ja dekori asjudega korter.kõik mugavused:suur dzakussi,ilus kamin,saun,mööbel nahast ,muusika ja muusika varustus,köögimööbel tehnikaga,video vaalve,oma küttuse süsteem.tsokoli korrus ,aga disain tehtud nimoodi et,aeg unustatakse ja kaotatakse.Antakse peo teostamiseks ja sünnipäeva läbiviimiseks. Samuti müüakse ,nagu äripind HINNAGA 1840000

Koht, kuhu ma enam kunagi ei lähe

/ seltsielu / Leave a Comment

Tegelikult pidin ma koju makarone keetma minema, eks. Aga kui ma olin parajasti T-marketis, et neid osta, helistas Kanters ja ütles, et nüüd läheme välja sööma. Ma olin täitsa ära unustanud, et ta pidi külla tulema.

Nii et võtsime Muraka Ülemistest peale ja läksime Hella hunti. See oli täis. Siis läksime Karja keldrisse. See oli lihtsalt jube! Toit oli suht okei, aga atmosfäär… Hull lärm + mingi laudkond keskealisi jorsse, kes kõige kõvemini lärmasid ja laulu üles võtsid. Päris häälekalt võtsid.

Aga tegelikult oli see mõnes mõttes ju ka hea kogemus. Nüüd tean, kuhu enam mitte kunagi minna.

Ja kui me koju sõitsime, lasi Kanters katuse alla. nii sain ka mina esimest korda elus kabrioletiga sõita. Äge oli!

Modellid + viinamarjad olid väga head. Nii et s*tale päevale tuli päris mõnus lõpp.

Mina nii ei mängi

/ igapäevaelu, virin/urin / Leave a Comment

Kuradi kurat, ma ütlen. Ma ei saa aru, kes mõtles välja, et lääts peab silmas keset tööpäeva ilma igasuguse ilmse põhjuseta nii järjekindlalt torkima hakkama, et ma olen sunnitud ta välja võtma ja ülejäänud päeva kliente vahtima, üks silm kinni pigistatud. Täiesti kurnav on. Silmalihased on väsinud. Rääkimata sellest, et ma ei hakka parem ette kujutama, mida kliendid minust arvata võivad.

Alati kaasas olevas läätsetopsis sisalduvas vedelikus loputamise tulemus oli null, ilmselt vajab asi põhjalikumat lähenemist.

Veerand tundi veel. Kohe-kohe-kohe saab koju… Täielik tüdimus tänasest nõmedast päevast. Tahan koju, prille, makarone ja viinamarju.

Scroll to Top