edevuse laat – Page 24

Kus on Tallinnas kõige rohkem kingi?

11/05/2011 / edevuse laat, rõõm / 4 Comments

Juhhei, sain lõpuks ometi linnaloa, Abikaasa võttis reedeks vaba päeva. Nii et reede hommikul kolistan Poisiga tallinna ja hiljemalt laupäeva õhtul tagasi.

Plaanis on kõigepealt palju kingi osta, siis tahaks kindlasti seda suurt mahemarketit külastada ja lõpetuseks igatsugu inimestega kokku saada. Kui ööseks jääma juhtun, siis öömaja kah.

Oo, ja tegelikult tuleb meelde, et ma olen ammu tahtnud sinna suurde uuskasutuskeskusesse kiigata… Ja mõnest parema valikuga Humanast või muudest normaalsetest kaltsukatest võiks ju ka läbi käia. Soovitusi?

Mis kingadesse puutub, siis ma oma aruga mõtlen, et kaks keskust, kuhu kindlasti minna, on Rocca ja Kristiine – mõlemas peaks hästi palju kingapoode olema. Ecco poodidesse tahaks ka kindlasti piiluda, ehkki arvan, et kui talvesaabaste eest ma oleks vabalt nõus nii palju maksma, sest oluline on soojus, ilmastikukindlus ja nii edasi, siis kevad-suviste jalatsite koha pealt teen pigem mööndusi. Võiks küll olla nahast ja mugavad, aga kindlasti leiab nendele kriteeriumitele vastavaid kingi ka odavamalt kui Eccost. Tahaks küll kvaliteeti, aga talvesaapaid on vaja vaid üht paari, kingi tahaks aga mitut, kvantiteet on seega kah oluline ja raha tuleb teadagi säästlikult kulutada.

Niisiis Rocca ja Kristiine. Kuhu veel? Pidage silmas, et mul on kaasas üks käruga titt, mis tähendab, et mida vähem ma ringi liikuma pean, seda parem. Vähemalt saan ühistranspordis tasuta sõita 😛

Ega pole juhtumisi mõnda pärnakat, kes sõidaks reede hommikul Tallinna ja tahaks meid Poisiga peale võtta? Tähendab, jah, siis oleks vaja reede õhtul või laupäeval tagasi ka saada + käru peaks auto peale mahtuma ja turvahälli peaks seniks autosse jätma, kuni ise ringi asjatan… Ühesõnaga ilmselt liiga keeruline, tuleb bussiga minna, siis ei sõltu kellestki. Aga kui keegi peaks tühjema autoga sobival ajal seda marsruuti sõitma, siis oleks muidugi imeliselt peen, kui ma küüti saaks.

Kes mind näha tahab, võtku aga ka muudkui ühendust. Ma katsun seda miski hetk muidugi ise ka teha, aga mul on palju asju vaja meeles pidada ja haugi mälu, nii et teiepoolne initsiatiiv on alati hea.

Nüüd peab veel selle välja mõtlema, kuidas võimalikult arukalt süüa – päris võileibu kaasa teha ei taha, aga sama nüri oleks suure nälja pärast esimesele ettejuhtuvale rämpstoidule arutuid summasid raisata, nagu see reisil sageli olema kipub. Reisimine on üldse kallis lõbu, aga no teate, ma ei suuda ära oodata. Mõnus vaheldus… Ja loodetavasti PALJU KINGI.

Juhhei!

Ainult riided panevad mind kirjutama

10/05/2011 / rõõm, teise ringi mood / 1 Comment

Ilmad on ilusad ja kirjutamise soolikas põhjalikult umbes. Mis mind aga kirjutama paneb – ikka edevus 😀

Üldiselt meeldib mulle Humanas käia pigem siis, kui hinnad on juba hästi all – ei pea mõtlema ja valima, kõik meeldiva võib ära osta. Aga jah, ega sealt siis eriti midagi ei leia ka. Uue kauba ajal on hinnad ikka vastikult kallid kaltsuka kohta, sellisel ajal ma väga tihti ei käinud. Või noh, paar korda käisin – valik ei tundunud oluliselt parem, lihtsalt hinnad olid krõbedamad.

Nüüd siis sai käidud soovituste kohaselt kohe uue kauba päeva hommikul. Kaks tundi pärast avamist jõudsin Papiniidu keskuse poodi, tuulasin ja tuulasin, esmapilgul ikka mitte midagi ei leidnud. Kuna oli vaja aega parajaks teha, võtsin paar meeldivamat asja ikka proovimiseks. Sõelale jäid beežid põlvpüksid ja üks lilla top. Kui esimeste tagumikult mustuse avastasime, jätsin rahulikult ostmata, €9.90 tundus sutsu krõbe hind ka. Topi ostsin ikka ära, ehkki €6.50 tundus sellegi kohta liiga kallis.

Aga siis läksime me Ülejõe humanasse ja oh imet – sealt leidsin proovimiseks asju esimese kümne minutiga kohe hea sületäie. Üle poole neist ei sobinud, aga kokku sain tervelt kuus asja. Oleks ilmselt rohkemgi saanud, aga Abikaasa ei saanud kauem lapsi hoida, nii et pidin koju tagasi kihutama.

Kõige kummalisem oli see, et hinnad tundusid Ülejõel palju soodsamad. Kui Papiniidus olid kõik heledad põlvpüksid €10-15 vahel, siis Ülejõe omast sain kaks paari €3.30 ja €4.90 eest – no täpselt ühes stiilis kõik. Ja kui Papiniidu omas olid õlapaeltega topid enamasti alates €5.50 ja tavalised alates €6-7 (vähemalt kõigil neil, mis mulle silma jäid), siis Ülejõel leidis palju ka alates €3. Ühesõnaga parem valik ja soodsamad hinnad. Kummaline, üks kett ju ikkagi.

Tahaks kangesti Ülejõe poodi tagasi minna, nad ju panevad kogu aeg uut kaupa välja ja mul polnud aega korralikult kõike läbi vaadata. Loodetavasti jõuan sel nädalal veel millalgi käidud. Aga juba praegu on rahulolu ilmatuma suur – jah, kaltsuka kohta on hinnad võrdlemisi kirved, aga ma sain palju ilusaid ja korralikke riideid, mis tavapoes oleks kindlasti rohkem maksnud. Pluss rahulolu keskkonnasäästlikkuse mõttes.

Aga saagist lähemalt.

Heledad põlvini vabaajapükse läksin ma kohe konkreetselt otsima – suvel on need ühed mu lemmikud, aga seni ainus püksipaar oli mulle liiga lai ja miski häda oli veel, ühesõnaga sai ära antavate riiete kotti tõstetud. Leidsin kaks paari, mis mõlemad parajad olid, ei suutnud tükk aega valida, kumba võtta. Ühed tundusid vähem kortsuvat, teised tundusid välimuselt natuke kenamad, proovisin mõlemaid mitu korda jalga ja olin nagu kits kahe heinakuhja vahel. Siis märkasin hindu vaadata ja oh seda üllatust, kui kaks paari pükse kokku vähem maksis, kui Papiniidu poes üks paar. No ja kui Tage siis veel ka ütles, et pole ju ühesugused, ühed on sportlikumad ja teised viisakamad… Siis otsustasin, et muidugi – võtan mõlemad. Heledad püksid kipuvad ruttu määrduma ka – siis on hea, kui teine paar kohe võtta. Vasakpoolsed maksid €3.30, parempoolsed €4.90.

Topid ja pluusid olid teine asi, mida otsima läksin, neid on kaltsukas ju palju. Ma ei salli viimasel ajal üldse igavaid pluuse, lisaks ilusale värvile ja heale lõikele peab midagi erilist ja ilusat olema, mõni huvitav detail, muster vms. Sain kohe viis pluusi, kõik vastasid ideaalselt mu nõudmistele.

Punane €6.90, sinine €4.90. Punasel on pitsi peal väikesed punased kivikesed ka, pildilt pole vist näha. Ja sinine on puuvill väikese elastaaniga, selline veidi paksem mittekortsuv riie, mis kohe kindlasti kuskilt välja ei veni… Ja silmnähtavalt kvaliteetne, hästi korralikult õmmeldud.

Õlapaeltega toppide hinnasiltidel nägin ma €4.90, aga kassas tuli välja, et hoopis €2.90, hinnapüstoli tint oli halvasti näha. Suur rõõm muidugi 😀 Tõeliselt ilusad – täpselt minu lemmikvärvid, lemmiklõige, ilus pits ja kõige ägedam on see, et neil on sees rindade koha peal selline kahekordne riie, mis on alt veniv, ühesõnaga nagu sisseehitatud rinnahoidja. Hoiab suurepäraselt paigal, ma olen vaimustuses. Õlapaeltega pluuside puhul on palju mõnusam ja ilusam, kui rinnahoidjat all pole.

Lilla maksis €6.50, mis, nagu ülalpool mainisin, oli minu meelest veidi kallis, aga noh, pluus meeldis mulle piisavalt 😛

€32.30 eest seitse riideeset – pole paha! Oleks mul meeles olnud ENNE maksmist Tagelt kliendikaarti küsida, oleks veel paar eurot alla saanud (10% vist, kui ma ei eksi). No igatahes oli tal neid kaarte mitu tükki, sain ühe täitsa endale. Saaks nüüd ainult uuesti poodi minna!

Käisin täna uute riietega väljas ja rõõmustasin. Hea on ennast ilusana tunda, mul oli kohe hädasti värskendust vaja.

NEID ma nüüd küll ostma ei läinud!

04/05/2011 / edevuse laat / 8 Comments

Täiesti tüüpiline… Lähen otsima mugavaid kingi igapäevaseks käimiseks ja…

Kats soovitas mul turu juures asuvasse poodi vaadata… No ja seal oli võrdlemisi aktiivset müügitööd tegev müüja 😀 Üllataval kombel ta mulle väga närvidele ei käinudki, ehkki tiba tagasihoidlikum lähenemine oleks mõnusam olnud. Naljakas oli ja üsna positiivne sellegipoolest. Ja nagu näha, siis oma tööd tegi ta hästi 😛

Põhimõtteliselt pakkus ta mulle igasugu kingi, mida minu numbrit oli ja need olid ainsad, mis (väga) meeldisid. Kui ta poleks viitsinud nii palju peale käia, siis ma oleks ehk rohkem mõistusega võtnud ja raha kokkuhoiu pärast ostmata jätnud, aga noh… Olid parajad, nägid jalas väga kenad välja ja konts tundus ka nii madal… Ja mul oli tegelikult sedasorti kingi ka vaja, sihukesi viisakamaid jalatseid mul praeguseks ilmaks polnud – on kevad-sügis saapad ja siis juba sellised lahtisemat sorti kingad, millega praegu külm on.

Ühesõnaga jah. €42 võrra vaesem. Ja kontsad, mis müüja arvates olid 4 ja minu arvates 5 cm, on tegelikult hoopis 6 😀

Ja noid igapäevaseid kingi, mida kõige rohkem vaja on, neid pean ikka edasi otsima. Oh, well…

Tuleb vist Tallinna kingapoodidesse minna

03/05/2011 / edevuse laat, igapäevaelu, plika, poiss / 15 Comments

Käisin täna läbi enamiku Pärnu kingapoodidest ja ei leidnud mitte midagi 😛 Proovisin küll igasuguseid, aga ikka oli midagi viga, neid ÕIGEID ette ei juhtunud. Kingi on aga vaja, nii et võtsin tõsiselt plaani järgmisel nädalal Tallinnasse minna – see nädal ei jõua, aga kauem oodata pole midagi, praegu on veel hooaja algus ja suuri numbreid mõnusalt palju, valik läheb ajaga järjest kehvemaks.

Muide, kus üldse Pärnus veel kingapoode on? Ma peale Port Arturite ja Kaubamajaka ei osanudki kuskile vaadata.

Kaidi sõidutas mind ja pidi rohkem niisama kaasas olema, aga tema näiteks leidis ABC kinga soodusnurgast kingad, mida kunagi täishinna eest osta ei raatsinud. Nagu tavaliselt – kui endal ostuplaani pole, siis raudselt leiad midagi, kui on kindel plaan midagi saada, siis ei saa 😀

Mul oli kaasas hiiglama pikk nimekiri asjadest, mida oleks vaja. Vajalikku hambapastat ma ei leidnud, seepi ei viitsinud valida, Rimi kassajärjekorrad olid nii pikad, et ei viitsinud oma ökokohvi pärast sinna seisma minna…

Plikale ostsin juukseklambreid, no see oli plaanitud. Kusjuures ta jõudis ühe juba kodus ära lõhkuda, kiire töö. Maximast ostsin talle veel mõned paarid aluspükse ja lõpumüügi kastist sokke. Aluspüksid on nii kehva kvaliteediga, et need, mis suvel ostetud sai, on enamikus hargnenud ja luitunud. Tuli siis ikka uued asemele osta, et samamoodi läheks, eks… Ma luban, et ma edaspidi ostan kuskilt mujalt, midagi kvaliteetsemat! Aga suvest nagu mäletan, et nii väiksele oli raske leida ka, enamasti algasid suurused 3-4 aastast. Plika on eriline kilu ka, isegi Maxima kõige väiksem suurus on talle veel veidi suur.

Tegelikult ma sain ikkagi ühe asja endale ka – täiesti plaanimatult. Clipsonist Plikale klambreid ostes jäi näppu punane küünelakk. Minu kõige lemmikum ideaalne küünelakivärv on läbi aegade olnud üks kindel punane ja kindlasti pärlmutter, mitte ühtlane toon. Sõrmeküüsi ei laki ma kunagi, aga varbaküüsi soojal ajal alati. Viimased aastad pole ma kuskilt seda ideaalset punast leidnud – ikka on kas liiga hele või liiga tume või pole pärlmutter… Seni kasutuses olev lakk oli pärit Camdenist ja värvilt õige, aga polnud pärlmutter. Noo, täna siis leidsin ideaalse. Maksis 65 senti 😀 Olin just eile varbaküüned sel aastal esimest korda ära lakkinud, tõmbasin kihi uut peale… Ilus on.

Küünelakk on küll asi, mida ma ökolt otsida ei viitsi. See kord paari nädala jooksul varbaküünte lakkimine vaevalt et miskit hullu teeb. Küünelakieemaldi ja aluslakk võiks muidugi ökod olla… Eemaldit mul veel vanast ajast on, aluslakki polegi hetkel, võiks ju iseenesest muretseda. Eks näis.

Kas keegi teab midagi niisutavate silmatilkade hindadest? Kas mulle ainult tundub nii või ongi 10+3 ml eest €10.81 maksta natuke liiga palju? Oxyali omad, teist korda ostsin need, enne seda oli Renu vist. Ma olen igasuguseid proovinud, aga ega ma ju ei mäleta, kust millised ostnud olen, kui suured pudelid olid või palju maksid… Mul on täiesti ükskõik, mis firma omad, siiani pole saanud ühegi kohta öelda, et ei sobiks. Peaks olema lihtsalt suvaline niisutav tilk, mis sobiks läätsekandjale… Ja võimalikult odav 😛

Sai üle pika aja Maximas käidud ja peale Plika riiete rändas korvi kaks kilo maheapelsine, kilo mahekiivisid ja üle kahe kilo mahebanaane. Kolm Intsu talu tomatit kah 😛 Polnud kõige hullemad, aga need (Hispaania omad vist), mis ma eelmisel nädala Mahedast Margist sain, olid ikka palju magusamad ja maitsvamad… Oo, aga banaanid, need olid täpselt õige küpsusega, maitsesid ideaalselt, me sõime kohe terve perega mitu-mitu tükki ära, isegi Poiss lutsis mõnuga.

Poiss, vana suslik, ei huvitu minu tehtud toitudest. Lillkapsas, kapsas, kõrvits, kartul, tatrajahust puder… Mõned ampsud meelitan sisse, rohkem mitte. Kuna ta on juba peaaegu üheksakuune ja peaks sööma lisa kordi rohkem, kui ta seda teeb, otsustasin lõpuks ikka magusate variantidega proovida (ei tahtnud alguses maitsemeeli ära rikkuda). No ja muidugi – banaanipüree peale ajas esimest korda suu ammuli ja kallutas lusika poole, täna olevat terve purgi õunapüreed mõnuga sisse ahminud. Ma nüüd katsetan vist vahelduseks soolaseid purgitoite ka, kui neid paremini sööb, siis olgu nii – peaasi, et üldse sööb.

Aga see selleks. Ma nüüd lähen magama. Ja homme hakkan Tallinna-reisi plaanima. Kas pole kedagi, kes tühja autoga Pärnu-Tallinna vahet sõidaks ja tahaks mind Poisiga ilusa naeratuse ja sõidu ajal surnuks rääkimise eest kohale viia? 😀

Moeteema jätkuks

06/04/2011 / edevuse laat / 11 Comments

Moeteema postituse kommentaarides juhiti mu tähelepanu kehvalt sõnastatud lausele, millest võis tõepoolest jääda mulje, nagu ma tõmbaks moe ja nabapluusi vahele võrdusmärgi, ehkki üritasin vaid öelda, et mulle ei meeldi ei moodi järgida ega liigselt paljastavaid riideid kanda (mis ei ole, eks, sugugi üks ja seesama asi).

(Hetke)moest ei tea ma tõesti mitte midagi ega pole sellest ka huvitatud. Kui ma viimati rase olin, siis tõdesin küll rõõmuga poodides, et pikad pluusid on vist moes – vähemalt polnud mingi probleem leida riideid, mis suure kõhu ilusti ära katsid, valikut oli küllaga.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, hoopis oma nooruspõlvest. Miks ma mainisin ühes lauses moodi ja keha paljastamist? Sest olin just enne mõelnud tänapäeva teismelistest, kelle piibliks on Cosmo ning tänavapildist on jäänud mulje, et paljudele teismelistele meeldib ka paljast ihu näidata. Sealt liikusid mu mõtted sujuvalt kümne aasta tagusesse aega, kus ma olin ise täpselt samasugune 😀

Tähendab, moest pole ma küll kunagi huvitunud, aga paljast säärt näidata meeldis väga. Ma olen seda siin kindlasti mitu korda maininud, et olin paras tibi nii keskkoolis kui väiksemal määral ka ülikoolis. Põhiline tibitsemine jäi keskkooliaega, kus ilma meigita eriti väljas ei käinud, igapäevane mugav konts oli 8 cm, seelikute puhul kehtis reegel: mida lühem seda parem ning sügava kaelusega ja naba paljastavad pluusid meeldisid kah.

Ülikooliajal olin juba nii palju mugavamaks muutunud, et loengutes käisin ikka pükste ja tennistega, samas eraeluliselt olid miniseelikud ja paljastavad pluusid täiesti omal kohal. Rate konto oli ka olemas ja sinna sai nii mõnigi napis riietuses pilt üles pandud.

Praegu mõtlen sellele ajale tagasi heatahtliku muigega. Vanu fotosid vaadates võin rõõmuga tõdeda, et õnneks midagi otseselt labast ei kandnud. Riided olid napid, aga siiski üsna viisakad. Ühesõnaga hoolimata kõigest keha paljastamisest ei läinud asi kunagi nii kaugele, kui nood üpriski hirmsad alaealiste poolalasti pildid, mida reidis ja mujalgi ikka vahel näha saab. No sealse konto tegin alles 19-aastaselt, MINGI aru oli juba peas. Õnneks!

Hetkel olen lihtsalt rõõmus, et mu riietumise maitse muutunud on. Palju mugavam ja mõnusam on nii. iks ma üldse kogu sellele teemale viimasel ajal mõelnud olen: kevadpuhastuse käigus vaatasin läbi ka ära andmiseks kokku pandud riidekotte, mis sisaldavad enamjaolt just selliseid tibiriideid. Pole kellelegi tutvusringkonnast kah anda, kõik on koos vanusega sellisest riietumisstiilist välja kasvanud.

Kindlasti ei arva ma, et keha paljastamine midagi laiduväärset on – asi pole mitte niivõrd konkreetselt riiete nappuses kui üleüldises stiilis. Ligi 30-aastane kunstküüntega vesinikblond ultraminis blingi täis riputatud grillkana paneb muidugi kulmu kergitama, samas lühikesi pükse kannan kuumal suvel isegi. Ja noh, kui paljastamise soov on, siis ma pigem näitaks korraga vaid ühte piirkonda: kas naba VÕI säärt VÕI dekolteed. Mitte kõik kolme koos, nagu mul kunagi kombeks oli.

Ühesõnaga ma kindlasti ei arva, et minu vanuses ei tohiks paljastavaid riideid kanda. Lihtsalt ma ise ei viitsi enam ja minu tutvusringkonnas on üldiselt sama seis. Hetkel eelistan lihtsalt figuuriga sobivaid riideid ja põlvini seelikuid, suvel lühikesi pükse kah. Naba näitan ainult rannas, dekolteest olen loobunud – mida pole, seda pole. Vanusega õnneks tuleb arusaam, et kui ikka rinnad on külje peale kasvanud, siis pole nabani dekolteel mõtet 😀