edevuse laat – Page 23

Mälestusi kevadisest suurpuhastusturust

22/06/2011 / edevuse laat, kõrvarõngad, plika, poiss, taaskasutus, teise ringi mood / 5 Comments

Sel mai lõpu nädalavahetusel, kui Pips külas käis, oli Pärnus kevadine suurpuhastusturg. Me ei mõelnud üldse niiväga ostlema minna, pigem lihtsalt jalutama… Aga noo, muidugi juhtus nii, et ma ostsin igavese hunniku asju. Me muidugi jõudsime alles üsna lõpus kohale, ehk ongi hea, kes teab, kui palju muidu ostnud oleks.

Ahjaa, enne, kui me üldse turule jõudsime, jäi tee peale ette see jabur kingapood vana turu juures ja ma ostsin endale €15 eest valged plätud. Need on ilusad ja tundusid poes igati mõnusad, paraku ei osanud ma tähelepanu pöörata sellele, et nad on mulle pealt veidi laiad, seega ei ole ikka nii hea käia, kui ma arvasin. Mõtlen, äkki saaks kingsepp need veidi kitsamaks teha, peaks uurima. no õnneks polnud kallid.

Ja turusaak… Mitte et ma nüüd päris täpselt mäletaks, aga ma ARVAN, et see pluus maksis €1:

Esimene pluus oli 50 senti, teine 80 senti (ja ei ole veel Plikale paras, ootab oma aega), müts oli 50 senti, sokid ostsin kah teel turule ühest hiina poest, iga paar €1:

Kõik mütsid olid 50 senti tükk. mul polnud ju lapsi kaasas, nii et lasin Abikaasal nende pead ära mõõta ja ostsin proovimata, suht ehku peale, need numbrid ei näita ju kunagi midagi. See punane oligi praktiliselt väike… Poisi pea oli vist 47,5 ja Plikal 52,5, aga nad saavad eduliselt üksteise mütse kanda.

Lastel pole siiani olnud rohkem voodipesu kui mõned kummiga linad ja Plikal üks padjapüür, mis tuli kaasa emalt saadud väikese padjaga. Tekkidel kotte ei olnud, kasutasime niisama. Kui ma aga nüüd neid nunnusid voodipesusid nägin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin. Sinine on lina ja padjapüür, lepatriinudega tekikott, padjapüüri müüjal polnud, aga ta andis kaardi ja ütles, et ma helistaks, tal on see kuskil kodus olemas… Sain selle hiljem tasuta kaasa 😛 Maksin kokku €4.50:

Mõõte ma ei mõistnud muidugi küsida, ega ma ei teadnud ka, mis olema peaks… Kodus tuli välja, et need on ikka päris väikesed, imiku omad. Aga roosa baikatekk, mis minu ajast alles on, läks ilusti lepatriinudega tekikoti sisse, ainult ühe ääre keerasin veidike kahekorra… Ja padjapüür läks täpselt Plika padja ümber, nii et temal on nüüd nunnu voodi. Sinisest linast on plaan lasta tekikott õmmelda, mille teine pool tuleks ühtlaselt tumesinine, siis on ka ilus komplekt. Padjapüür on küll mingis haigemas mõõdus – mulle tundub, et nois laste voodipesu mõõtudes polegi üldse mingit loogikat, igaüks teeb nii, nagu endale parem tundub.

Kõrvarõngad olid €2 vist… Või äkki veel kallimad? No ma lihtsalt ei suutnud vastu panna, nii vahvad nägid välja. Kodus ma muidugi tõdesin, et minu tumedate juuste taustal ei paista nad väga välja… 😛

See seelik oli eriti hea leid, sildil oli hind vist €4.50, aga ma jõudsin selle letini nii lõpus, et kõik asjad olid €1.

Seelikud, sukad ja kõrvarõngad on mu nõrkus, ma ostan neid kuhjade kaupa kokku, ehkki ei kanna praegusel eluperioodil pea üldse. No küll ma kunagi lähen tööle ja kannan neid kõiki nii, et vähe pole 😛

Aga ostuteemaga jätkates, too müüja, kellele ma pidin helistama, et padjapüür saada, tal on kodus just parajas vanuses lapsed, kellest muudkui õiges suuruses riideid üle jääb, mis Plikale ja Poisile sobivad. Ta ütles, et kaasas oli tal vaid murdosa asjadest, et ta võib hiljem muid ka näha tuua, kui mul midagi konkreetselt vaja on. Ja tema plikad olevat ka hästi peenikesed nagu minu omagi – mul oli just Plikale pükse vaja, temaga on pidevalt probleem, et selleks ajaks, kui püksid vööst parajad on, on sääred juba lühikesed.

Nüüd enne Kristaga pildistamist avastasin ma, et kellelegi pole midagi selga panna, nii ma talle uuesti helistasingi ja ta tuli enam-vähem samal õhtul ja tõi peale padjapüüri veel kaks suurt kotitäit riideid, mida ma Plikale selga proovisin ja päris mitmed välja valisin, kokku maksin kogu selle kraami eest €25. Kasutatud riiete kohta ehk mitte kõige odavam, aga arvestades seda, et need mulle koju kätte toodi, olen ma väga rahul 😛 Esimesel pildil on Poisi, teisel Plika riideid (tegelikult teise pildi rohelise-kollasega mütsi kannab ka Poiss rohkem). Enamik on praegu parajad, mõned aga tulevikuks ka.

Jess!

20/06/2011 / edevuse laat, rõõm / 2 Comments

Kui Krista kirjutas, et tuleb juuni lõpus Pärnusse, siis mõtlesin: kas nüüd või mitte kunagi. Ma olen juba tükk aega ilusaid perepilte igatsenud, meist neljast on ainus pilt vist üldse sünnitusmajast. Nii ma siis kirjutasingi Kristale.

Kui ema kuulis, et Kristaga pildistamine tuleb, tahtis tema ka pildile – ütles, et olevat ammu sellele mõelnud. No ta on ju Krista blogi tükk aega minu blogrolli kaudu lugenud.

Juuni alguses sai põhimõtteline kokkulepe sõlmitud, täpne kuupäev sai paika alles nädal tagasi. Sellest ajast saati olen iga päev ilmateadet vaadanud ja küüsi närinud, sest see ei näidanud homseks midagi head. Alguses lubati nädala ainsat päikselist päeva esmaspäevaks, siis kolmapäevaks, teisipäeval ikka jahe ja tuuline ja vihmane…

Ja täna lõpuks on ilmateade muutunud meile sobivaks ehk ainus päikseline päev ongi nüüd väidetavalt homme. Ja kuna homme on juba, noh, HOMME 😀 Siis vast on see ka tõene. Te ei kujuta ettegi, milline kergendus see on!

Alguses mängisin ideega aias pildistada, aga see on siiski liiga metsistunud ja igal pool on segavaid elemente. Ema pakkus välja vallikääru, mis oleks ideaalne olnud, aga praegu on veefestival, mille raames on ilmselt liiga palju segavaid elemente. Nii on praegune plaan siis Rannapark – midagi paremat ei osanud välja mõelda. Kui mõnel pärnakal või niisama Pärnut tundval inimesel on muid häid ettepanekuid, siis homse õhtupoolikuni võib neid muudkui esitada 😛

Nüüd tuleb siis välja mõelda, mida endale ja lastele selga panna – ei tea ju ka täpselt, kui soe see ilm ikkagi on (selleks ajaks loodetavasti lubatud max 19) ja tuuline olevat ka, see teeb kogu värgi ju jälle jahedamaks. Samas väga sisse pakkida ei tahaks, ikkagi suvepildid ja õues ja… No mul on homseni aega mõelda. Ja mul pole Poisile absoluutselt mitte midagi selga panna 😛

Aga see kõik on ju käkitegu, peaasi, et ilm on hea! Ma olen väga põnevil.

NEID ma nüüd küll ostma ei läinud! vol 2

14/05/2011 / edevuse laat / 1 Comment

Kuskil kõrgemal on vist paika pandud plaan, mis takistab mul ostmast vähegi praktilisemaid kingi – no sellise tavalisema välimusega, mis sobiks paljude asjadega.

Mul oli jumalast paigas, milliseid kingi mul vaja on. Esiteks musta värvi kinniseid ballerina-tüüpi, selliseid mõnusaid, mugavaid ja ilusaid, mis sobiks nii viisakama riietuse, nt seelikuga kui ka pükstega ja liivakasti äärel istumiseks. Teiseks heledaid plätusid – kindlasti lahtise kannaosaga ja mitte täitsa valgeid, vaid naturaalvalgeid. No selle mõttega, et jahedamal ajal kannan pigem musta, soojal ajal mitte, aga täitsa valgeid riideid pole mul ka üldse, mulle lumivalge lihtsalt ei sobi ega meeldi mulle, liiga kriiskav mu maitsele. Ja kuna mul on pidevalt mõni laps süles ja üldse kiire, siis peaks need kingad olema kindlasti ilma käte abita jalga pandavad.

Ja mis ma siis täna ostsin?

Plätusid nägin eile hommikul kõige esimeses kingapoes, kuhu sattusin, Viru keskuse Shus. Selle emadepäeva kampaania raames -50%, ca €16. 41 tundus paras, siis avastasin 42, mis oli veel parem. Aga too varbavahekoht oli kuidagi kõva ja ebamugav, kunstmaterjal ju. Mõtlesin, et veel ei osta, vaatan ringi.

Käisin läbi kõik kingapoed Roccas, Kristiines, Virus, Kaupsis ja Ülemistes ning lõpuks ostsin ikka samad plätud ära, sest midagi paremat ei leidnud. Need tegelikult väga meeldisid mulle, lihtsalt naturaalvalge oleks praktilisem olnud ja noh, lilleke on tsipa rohkem naiselik ja vähem casual, kui ma oleks ideaalis soovinud. Siiski väga ilus, piisavalt neutraalne värv ja välimus, odavad kah. Jalas muidu väga mõnusad, ei liiga laiad ega kitsad, ainult see ebamugav varbavahekoht. No lootsin, et läheb ajaga korda.

Kodus avastasin, et seal on umbes 1,5 cm pikk pehmest materjalist jupp, ilmselt selleks, et mugavam oleks. selle ääred olid kõvad ja ebamugavad, aga kui ma seda juppi natuke ülespoole nihutasin, siis see jäi täpselt nii, et äär enam ei hõõrunud. nüüd on VÄGA mugavad plätud ja minu rõõm on suur.

No ja need teised kingad, neid ma proovisin juba Tartu Shus – need lihtsalt nii kohutavalt meeldisid mulle, see hõbeda läikega must on väga äge toon, olid jalas supermugavad ka. Kuna ma aga otsisin casuali ja neil oli üpris krõbe hind, €64.90 vms, siis muidugi ei ostnud. Aga nüüd olin nii palju poode läbi käinud ja kõik casual mustad kingad läbi vaadanud – kas ei meeldinud välimus, polnud mugavad või polnud minu numbrit, ühtki head paari ei leidnud, kõigil oli midagi viga. Ja nood ilusad kingad olid nüüd Partner kaardiga -20%. ja NII mugavad jalas, et mul pole vist veel kunagi nii pehmeid ja mõnusaid kingi olnud. ja täiesti parajad. Ja nii ilusad. Ja no tegelikult neid saab ju pükstega kanda küll, lihtsalt veidi viisakam riietus peaks olema. Nii ma need ära ostsingi, miskine €51 maksid. Kallid, krt, aga plätud olid nii odavad, et ma väga suuri süümekaid ei tundnud.

Nii mul siis ongi nüüd kaks paari uusi kingi – veidi omapärasemaid ja naiselikumaid, kui algne plaan ette nägi, aga ju siis pidi nii minema. Ma olen igatahes väga rahul – eks otsin sügisel uutest kollektsioonidest uuesti oma musti casuale ja istun seni jahedamate ilmadega liivakasti äärel ketsidega edasi 😀

Ülejäänud reisist kirjutan kunagi hiljem, praegu olen liiga väsinud.

Humana, vol 2

14/05/2011 / teise ringi mood / 3 Comments

Hmm, väga veider. Ma olin TÄIESTI kindel, et ma kirjutasin terve postituse teisest Humanas käimisest, aga seda lihtsalt POLE. Draftides ka pole. Samas kui ma seda nüüd kirjutama hakkasin, siis pealkirja kastis sõna alustades tuli sama pealkiri ka valikusse, nagu ma oleks selle sinna juba kunagi kirjutanud. Kuidas see võimalik on???

Igal juhul tundub, et seda postitust pole, nii et kirjutan siis uuesti.

Neljapäeva hommikul sain uuesti Ülejõe humanasse minna ja seekord oli mul nii palju aega, et sain kõik korralikult läbi vaadata ja mitukümmend asja selga proovida. Õnneks oli mõistuse hääl tugev ja lähtusin ostmisel sellest, et kui ikka kahtlus on, siis ei osta – seda võiks harrastada viimastel, mitte aga uue kauba päevadel. Nii jäi ostmata õige mitu seelikut ja pluusi, aga neli asja ikka ostsin ka.

Mind häirib see, et mul pole kodus ühtki kohta, kus saaks mõnusalt riideid pildistada. No mõni kenam põrand näiteks… Jubedad põrandad on siin, diivan on kah kirju. Katsetasin nüüd siis ukse külge riputamist, sest need pluusid nägid rippudes paremad välja, kui kuskile laotatuna. Noh, seljas näevad veel paremad välja, pildid jäid ikka lahjaks.

Lühikeste käistega pluus ja top maksid mõlemad €3.50:

Lilla pluus €7.90:

Püksid €8.50. Hall värv mu garderoobist praktiliselt puudub, aga mul pole ühtki paari viisakaid põlvpükse (need on suti üle põlve), mulle kohutavalt meeldisid need pandlad ja see riie oli niiii pehme. Ma juba kujutan ette, kuidas ma kannaks neid pükse näiteks tolle ülemise lilla pluusi, lillade sukkade ja nonde hiljuti ostetud kingadega.

Ja ma OLEN seda postitust juba korra kirjutanud. Pealkirja ja kõik needsamad mõtted olen korra juba kirja pannud. Ma ei saa aru, KUHU see postitus kadus! Öelge teie, kas te olete seda kõike korra juba lugenud? Mis värk on? Ma vaatasin neli korda oma postitused läbi, no polnud, polnud drafti ka. VÄGA veider!

Enne ja nüüd

11/05/2011 / edevuse laat, hambaarst, rõõm / 7 Comments

No edevus ei kannatanud mitte oodata, pidin ikka selle va foto ära tegema. Päikese käes on muidugi ebaaus mäng, toas pildistades oleks igasugused ebaühtlused värvis kindlasti paremini näha jäänud. No aga Abikaasa oli õues ja nii ma läksin ka õue ja…

Kuna ma eurodes veel hästi mõelda ei oska, siis meenutan, et esihammaste katmine laminaadiga oleks läinud umbes 15k, kroonid on vist veel midagi muud ja oleks läinud veel kallimaks? Ma pole kindel. Igatahes mul läks umbes 2500 krooni 😛 Udupeen!