elu koos kassi(de)ga

Harjumus pole nii tugev, kui võiks

Ühesõnaga. Kas mitte targad ei räägi, et harjumus tekib… Kolme nädalaga? Ja juurdub sügavamalt… Mingi pikema ajaga?

Ma olen igapäevaselt bloginud, maitea, oktoobrist saati? Või novembrist? Ma ei mäleta, millal see challenge tuli 😀

Aga niipea, kui ma ühe õhtu vahele jätan, on järgmised õhtud palju kergemad ununema. Kõigepealt jäi vahele üks päev, siis juba mitu… Ja nii see lähebki. Ma olen kohusetundlikult iga päev üritanud vähemalt kassipilte üles panna, aga kui mõni õhtu tuleb uni nii kiiresti, et isegi seda ei jõua, siis on blogi sama hästi kui ununenud. Prioriteedid ilmselgelt… On mujal 😛

Täna on vabariigi aastapäev ja õekese sünnipäev. Käisime tal külas, sõime kiluvõikusid, tegime sauna ja mängisime kaarte. Ja jõime mõned… Khm, koguseid siin ei maini… Gintonicud 😀

Seega on kell nüüd palju ja ma panen teile siia mõned kassipildid, sest rohkemaks ma võimeline pole 😀

Ma aeg-ajalt tunnen süümekaid, et kogu aeg on süles ja piltidel “uued” kassid. Ja siis ma tuletan meelde, et põhjus, miks me soovisime veel rohkem kasse, oli täpselt see, et enne käis meil vahel süles Säde ja teised peaaegu üldse mitte, sest nad ei ole (läbinisti) sülekassid… No Paksu on Plika sülekass 😀 Ühesõnaga sellepärast oligi kasse juurde vaja, et neid jaguks igale korrusele ja igasse sülle 😀 Ja piltidele jäävad ikkagi need, kes on lähemal… Aga kõik kassid on sellegipoolest väga armastatud 🙂

Kui vähem trenni teha, jõuab rohkem lugeda

Trenniga on veits ikaldus. Kuna Kaaslane oli eelmisel nädalal haige, siis jäi jõusaal ära – no ja täna samal põhjusel ka. Nädalavahetusel ei teagi, kas läheme (krt, ise küll peaks, liiga pikk vahe on jäänud) – ja järgmisel nädalal läheb Kaaslane peaaegu terveks nädalaks komandeeringusse, nii et kolmapäeval pean jälle kas üksi minema või… Üldse mitte minema.

Eilne postitantsu trenn oli ka üks suur ikaldus, kirjutan ehk mõni teine päev pikemalt, praegu alles seedin kogu seda asja.

AGA! Tänu sellele, et täna jõusaali ei läinud, oli mul täiesti vaba õhtu! Nii et ma jõudsin enne viit töölt koju, potsatasin diivanile ja kukkusin lugema. Kõigepealt ma olin juba tööl lõunapausi ajal lõpetanud ära lugeris poolelioleva raamatu… Siis lugesin õhtul ühe… Ja veel ühe 😀 Tänase päeva skoor on niisiis kolm raamatut, ehkki jah, esimene neist oli suuremas osas juba varasemalt loetud. Ja viimased kaks mõlemad eestikeelsed ning alla 200lk. Nii et kiire mõnus lugemine. Saab jälle miskit raamatukokku tagasi viia – sain just meili, et Marie Pärkma korrastamise raamatu järjekord jõudis minuni, nii et nagunii on sinna asja.

Seda raamatut, vist äkki mainisin mingis varasemas postituses, alustasin 5. jaanuaril ja sain laupäeval lõpuks läbi:

Pühapäeval lugesin läbi selle:

Seda alustasin eelmisel neljapäeval ja lõpetasin täna lõunal:

Ja viimased kaks lugesin täna õhtul 😛

Päike paneb koristama

…ja teeb tuju heaks 🙂

Õekese juurde ja hiljem koju tagasi jalutada oli nii mõnus, sest päike paistis, asfalt oli paljas, linnud laulsid ja täitsa kevadine tunne oli.

Mul oli plaan puslet panna, aga sattusin hoopis koristuslainele. Päikesega on ju tolm ja muu läbu nii hästi näha, mõned kapiuksed, selgus, olid jõletumalt mustad, sai neid siis küüritud… Ja tolmu pühitud… Ja mõni klaasukski ära puhastatud. Paar surnud potilille ära visatud ning mõned teised kasside poolt rapitud lilled elutoast tagumisse esikusse kolitud. Sünnipäevaks ootan kingiks potililli, mida kassid ei söö 😀 😀 😀

No ja siis mõtlesin, et teeks riidekapile ühe tiiru peale – teadsin täpselt ühte asja, mida ma ei kanna ja mille oleks pidanud ostmata jätma (aga no Humana 2-3€ pole just eriline kaotus), leidsin veel mõned ebamugavalt kitsad asjad, millest otsustasin loobuda – paar seelikut, üks kleit, üks sviiter… Kõrvarõngaid harvendasin jälle… Nii mõnus on asjadest vabaneda!

Selleks ajaks, kui ma koristamise ja korrastamise lõpetasin, oli päike läinud ja puslega ei alustanudki. No mõni teine kord siis. Õhtu lõpetuseks lugesin hoopis ühe raamatu läbi. Nüüd võib rahus magama minna, tehtud küll ja veel.

Kuidas te neid puidugraanuleid kasutate?

Ma tean, et mu blogilugejate hulgas on mitmeid, kes kasutavad kassiliivana ehituspoe puidugraanuleid – ja need ju ei lähe klompi, vaid hoopis saepuruks. Kühvel, millega kassi kasti puhastada, on vastupidise eesmärgiga – korjata välja klombid ja julgud. Kas te korjate siis ainult julke välja ja viskate kasti sisu välja alles siis, kui kõik graanulid on täielikult saepuru? Või võtate seda saepuru kuidagi graanulite vahelt… Aga mis valemiga? 😀

Me tellisime prooviks – nii lihtsalt küttegraanuleid kui Cat’s Best mittepaakuvaid graanuleid… Ja olen neid teiste kastide sisse pannud… Aga nüüd on meil see väike kast, mida kassipoegadega kasutasime, täielikult saepuru täis, teine suur kast, mille lisaks tellisime ja väikese kasti asemele panime, on saepuru-graanuli segu täis – minu arust käivad seal ainult kaks väiksemat kassi vahel pissil, julke olen sealt leidnud üliharva… Aga mis ma nüüd edasi teen? Kuhu ma selle saepuru panna võin? WC potist alla lasta? Kompostikasti? Asja mõte ju on selles, et ei peaks tavaprügisse viskama?

Kõik kassid käivad endiselt suuremat häda tegemas peamiselt kristallidega kastis, tundub – ja vanemad kassid vist puidugraanulite kastis üldse ei käi. Ühesõnaga kristallikast on aktiivses kasutuses ja seal ma pean hetkeseisuga ikkagi iga nädal sisu vahetama (panen korraga kaks väikest või ühe suure koti kristalle). Mõte on, et kui puit on soodsam ja biolagunev, katsuks kuidagi kassid selle peale ümber harjutada (aga selleks peaks vist julmalt kristallikasti ka puidugraanuleid panema ja LOOTMA, et vanemad kassid lepivad seal käimisega, mitte ei hakka mujale oma häda tegema (mis võib vabalt juhtuda). Kui kristallikast juhtub olema pisut räpasem (olen näiteks liiva vahetamisega päev hiljaks jäänud), siis mõni vanematest kassidest käib vahel vannitoas dušitrapi peale pissimas, mis on muidu talutav lahendus, ainult et kui me sinna vett peale ei lase õigel ajal, läheb pisut haisema 😀 Ja vahel olen leidnud kassijulkude kuhjakesi ka kassi kasti ja pesumasina tagant – no meil on mõlemad trepi all, eks. Seda on olnud üsna tüütu puhastada 😀 Seal nad ka ilmselt käivad nö protestiks, kui tavaline kast “ei sobi”. Õnneks on seda väga harva juhtunud, ma ikka teadlikult üritan kogu aeg kasti(d) puhtana hoida. Aga jah… Ma ei ole kindel, kuidas vanemad kassid liivavahetusse suhtuksid, pean vaimselt kõigeks valmis olema 😀

Ühesõnaga jagage palun kogemusi, kuidas selle saepuruga opereerida!

EDIT: mul oli nüüd aega veits googeldada ja näiteks selle postituse kommentaarides mitmed inimesed kinnitavad, et põletavad kasutatud puidust kassiliiva, nii mitmedki neist koos julkudega 😀 Ühesõnaga ma arvan, et proovime selle ära, ega muidu teada ei saa 😀 Lihtsalt paneme selle saepuru mingitesse väiksematesse pappkarpidesse või paberkottidesse, mis nagunii nö praht, nendega siis hea mugav põletada.

Google ütleb ka, et ei soovita WC potist alla lasta ei kassiliiva, isegi kui see on tootja väitel okei, ega ka kassi julke. Seal vist on ka point või mis?

You should never flush litter, especially the mineral clumping sort. Even with products claiming to be flushable, we wouldn’t recommend you do this as it uses up too much fresh water and places further strain on waste treatment plants who are already struggling to deal with wastewater.

Do not flush the poop! It may contain eggs of Toxoplasma gondii, which are able to survive the wastewater treatment process, contaminating waterways.

Samuti lugesin foorumiteemat, kuidas keegi oma kassi kasti puhastab ja ütlen ausalt, et mina siiani lihtsalt olen kasti liiva vahetamisel dušiga üle lasknud, mingit puhastusvahendit pole kunagi kasutanud… Aga ilmselt peaks vist, sest bakterid? Novat, üle seitsme aasta kassiomanik ja täiesti süüdimatu 😀

Kiire elumärk

Tänu autoprobleemidele on nädal möödunud koduselt. Jäi ära nii teisipäevane trenn kui kolmapäevane jõusaal, töötame kodukontorist. Aga täna sai tänu Eksabikaasa sõbrale auto korda, juhhei!

Autol oli vaja välja vahetada mingi peopesa suurune geneka jubin, sest seal olid… Eee… Harjad kulunud? Sõber muljetas, et Soomes (kus ta enamik ajast elab ja töötab) ei tahetud seda juppi üldse eraldi müüa, vaid tervet genekat hinnaga ca 400€ – lõpuks oli ta saanud ikkagi kuskilt ainult vajaliku jupi 60€ eest – siin Eestis maksis sama jupp mulle ainult 20€. Pluss tööraha. Aga no niimoodi vedas, et ta sai tulla ja aidata – alguses surnud auto parklast koju, siis viga tuvastada ja ka remontida – kolm päeva käis ja mässas, kuni korda sai. Ei pidanud hakkama kuskile töökotta viima. Ja Kaaslane ju haige ka, poleks saanud nagunii sellega tegeleda.

Kell kolm sain korras auto võtmed kätte ja seega jõudsin õhtul hammockisse, rõõm! Mulle nii meeldib seal, saab nalja ja saab trikke teha, mis siis, et pool ajast ei jaksa ja välja ei tule. Mõtlen, et äkki peaks homme õhtul postitantsu minema, teisipäeva asemel… Teise treeneri juurde… Neljast lähen Poisiga juuksurisse, pool viis on mul kosmeetik ja pool kuus oleks trenn… Kas ma viitsin? Ei tea… Aga võiks ju… Mulle nimelt ei meeldi, et mu kuukaart poole nädala pealt “kehtima” hakkas, tahaks ikkagi sellesse nädalasse kaks trenni mahutada. Või no siis mingisse järgmisse nädalasse kolm – et kaart ikkagi nädala lõpus läbi saaks. Ma olen imelik, ma tean 😛

Siim ja Teet on nüüdseks nii suured sõbrad, et lakuvad üksteist. Nunnumeeter on iga päev katki.

 

 

Tulnukkass 😛

Scroll to Top