elu koos kassi(de)ga

Killukesi möödunud päevadest

Meil on aeg-ajalt võimalus tööl verd anda, eelmisel aastal mind saadeti mitu korda tagasi, sest hemoglobiin, mis on mul reeglina üsna hea, oli järsku 114 kandis. Oktoobris üle pika aja õnnestus anda, hemoglobiin oli üsna piiripealne, vist oligi nõutud 125 – ja siis tuli välja, et mul väike juubel ka, 10 vereloovutust.

No nüüd siis neljapäeval oli jälle doonoripäev – läksin kõhklevalt kohale, et kas seekord õnnestub… Hemoglobiin 151 😀 Imestasin, et ei mina aru saa, miks see nii kõigub, toitumist ma muutnud pole, rauda lisaks võtnud pole… No hiljem selgus, et ikka olin võtnud… Kaaslane nimelt paneb mulle hommikusi toidulisandeid valmis, seal on D-vitamiin ja mingid asjad veel, ega ma ei küsi, vaid taltsalt söön 😀 Tuli välja, et rauda ma vist olin talt ise palunud ja noh, nagu näha, oli sellest ka tolku. Samas minevikus ma ei võtnud rauda lisaks ja hemoglobiin oli sellegpoolest täitsa ok, nii et mine võta siis kinni… No vahet pole. Peaasi, et sain anda. Ma tõesti tahan seda teha ja olen iga kord piiritult tänulik, mõeldes sellele, kui palju verd (ja lõpetuseks luuüdi, irw) Kaaslane oma poole aasta jooksul haiglas sai…

Reedel olin kodukontoris. Kasutasin ära lühendatud tööpäeva ja alustasin uue puslega. Sorteerimine võttis oma aja, kell 16.20 olid ainult ääred koos:

Ma ilmselt tegin reede õhtul vahepeal natuke muid asju ka, aga enamiku õhtust veetsin ikkagi pusle seltsis, lõpetasin veerand üks öösel, nii palju sai tehtud:

Laupäeval mul väga palju aega puslet panna polnud, aga 1h40min ja nii palju sai kokku:

Täna tuli õeke külla ja lõpetasime ära:

Ülimõnus ja värviline, seda ei raatsi kohe ringlusse saatagi, jätan hetkel endale.

Pusledega seoses veel üks vahva seik. Rahvusvahelises puslegrupis jäi silma allolev postitus – tuli välja, et sügaval nõukaajal, kui meie siin Eestis võisime pusledest vaid und näha (või ma eksin? olid pusled olemas? minu esimesed mälestused on ikkagi EV ajast, 1990-ndatest), tehti kuskil maailmas Eesti kunstniku maalist pusle… Postituse autor on pärit Filipiinidelt ja ütles, et isa ostis selle pusle Hong-Kongist, Taiwanist või ehk Jaapanist. Ulme!

Pesupäevast ka üks pildike, harilik kuivatikass 😀 Hea soe koht ju…

Alustasin eksperimenti puidugraanulitele üle minemiseks. Alustuseks küürisin puhtaks meie vanema liivakasti, kasutades foorumist loetud nippi see enne äädikaga likku panna. Miski pool tunnikest ehk oli väljas terrassil, siis tõin vannituppa, tõmbasin kummikindad kätte ja nühkisin metallnuustikuga… No selle pehmega, spiri-sponge või kuidas seda nimetatakse. Igatahes üsna kenasti tuli kõik see jama lahti. Pisut muidugi nühkima pidi, aga ei anna võrreldagi sellega, kui ma ükskord varem üritasin mingi puhastuspastaga – aega läks kordades kauem ja lõpptulemus polnud nii hea. Eks ma katsun seda puhtust nüüd hoida 😛 Kast oli enne kaetud ühtlase kollakaspruuni kihiga, mida natuke käpajälgedest veel näha. Ma nii anaalset puhtust taga ei ajanud, et oleks nendest lohkudest viitsinud ka kõik 100% puhtaks nühkida.

Aga vaatab siis, kuidas kassid omaks võtavad. Seni pole keegi vist nurka pissinud (sülitab kolm korda üle vasaku õla).

Muide, saepuru põleb täitsa kenasti, ei haise ega midagi. Nii et see mure siis ka lahendatud. Suvel, kui pole kütteperiood, paneme ilmselt komposti.

Üleüldse see puiduvärk ei haise pissi järele – vastupidiselt kristallidele, mis sel ajal, kui ma kastis liiva vahetan, ikka üsna vängelt haisevad. Saepurul on aga lihtsalt… Meeldiv puidu lõhn 😀 Seega olen mitmekordselt motiveeritud 100% sellele üle minema. Pöidlad pihku, et kõik kassid selle ideega nõus oleks 😀

Harjumus pole nii tugev, kui võiks

Ühesõnaga. Kas mitte targad ei räägi, et harjumus tekib… Kolme nädalaga? Ja juurdub sügavamalt… Mingi pikema ajaga?

Ma olen igapäevaselt bloginud, maitea, oktoobrist saati? Või novembrist? Ma ei mäleta, millal see challenge tuli 😀

Aga niipea, kui ma ühe õhtu vahele jätan, on järgmised õhtud palju kergemad ununema. Kõigepealt jäi vahele üks päev, siis juba mitu… Ja nii see lähebki. Ma olen kohusetundlikult iga päev üritanud vähemalt kassipilte üles panna, aga kui mõni õhtu tuleb uni nii kiiresti, et isegi seda ei jõua, siis on blogi sama hästi kui ununenud. Prioriteedid ilmselgelt… On mujal 😛

Täna on vabariigi aastapäev ja õekese sünnipäev. Käisime tal külas, sõime kiluvõikusid, tegime sauna ja mängisime kaarte. Ja jõime mõned… Khm, koguseid siin ei maini… Gintonicud 😀

Seega on kell nüüd palju ja ma panen teile siia mõned kassipildid, sest rohkemaks ma võimeline pole 😀

Ma aeg-ajalt tunnen süümekaid, et kogu aeg on süles ja piltidel “uued” kassid. Ja siis ma tuletan meelde, et põhjus, miks me soovisime veel rohkem kasse, oli täpselt see, et enne käis meil vahel süles Säde ja teised peaaegu üldse mitte, sest nad ei ole (läbinisti) sülekassid… No Paksu on Plika sülekass 😀 Ühesõnaga sellepärast oligi kasse juurde vaja, et neid jaguks igale korrusele ja igasse sülle 😀 Ja piltidele jäävad ikkagi need, kes on lähemal… Aga kõik kassid on sellegipoolest väga armastatud 🙂

Kui vähem trenni teha, jõuab rohkem lugeda

Trenniga on veits ikaldus. Kuna Kaaslane oli eelmisel nädalal haige, siis jäi jõusaal ära – no ja täna samal põhjusel ka. Nädalavahetusel ei teagi, kas läheme (krt, ise küll peaks, liiga pikk vahe on jäänud) – ja järgmisel nädalal läheb Kaaslane peaaegu terveks nädalaks komandeeringusse, nii et kolmapäeval pean jälle kas üksi minema või… Üldse mitte minema.

Eilne postitantsu trenn oli ka üks suur ikaldus, kirjutan ehk mõni teine päev pikemalt, praegu alles seedin kogu seda asja.

AGA! Tänu sellele, et täna jõusaali ei läinud, oli mul täiesti vaba õhtu! Nii et ma jõudsin enne viit töölt koju, potsatasin diivanile ja kukkusin lugema. Kõigepealt ma olin juba tööl lõunapausi ajal lõpetanud ära lugeris poolelioleva raamatu… Siis lugesin õhtul ühe… Ja veel ühe 😀 Tänase päeva skoor on niisiis kolm raamatut, ehkki jah, esimene neist oli suuremas osas juba varasemalt loetud. Ja viimased kaks mõlemad eestikeelsed ning alla 200lk. Nii et kiire mõnus lugemine. Saab jälle miskit raamatukokku tagasi viia – sain just meili, et Marie Pärkma korrastamise raamatu järjekord jõudis minuni, nii et nagunii on sinna asja.

Seda raamatut, vist äkki mainisin mingis varasemas postituses, alustasin 5. jaanuaril ja sain laupäeval lõpuks läbi:

Pühapäeval lugesin läbi selle:

Seda alustasin eelmisel neljapäeval ja lõpetasin täna lõunal:

Ja viimased kaks lugesin täna õhtul 😛

Päike paneb koristama

…ja teeb tuju heaks 🙂

Õekese juurde ja hiljem koju tagasi jalutada oli nii mõnus, sest päike paistis, asfalt oli paljas, linnud laulsid ja täitsa kevadine tunne oli.

Mul oli plaan puslet panna, aga sattusin hoopis koristuslainele. Päikesega on ju tolm ja muu läbu nii hästi näha, mõned kapiuksed, selgus, olid jõletumalt mustad, sai neid siis küüritud… Ja tolmu pühitud… Ja mõni klaasukski ära puhastatud. Paar surnud potilille ära visatud ning mõned teised kasside poolt rapitud lilled elutoast tagumisse esikusse kolitud. Sünnipäevaks ootan kingiks potililli, mida kassid ei söö 😀 😀 😀

No ja siis mõtlesin, et teeks riidekapile ühe tiiru peale – teadsin täpselt ühte asja, mida ma ei kanna ja mille oleks pidanud ostmata jätma (aga no Humana 2-3€ pole just eriline kaotus), leidsin veel mõned ebamugavalt kitsad asjad, millest otsustasin loobuda – paar seelikut, üks kleit, üks sviiter… Kõrvarõngaid harvendasin jälle… Nii mõnus on asjadest vabaneda!

Selleks ajaks, kui ma koristamise ja korrastamise lõpetasin, oli päike läinud ja puslega ei alustanudki. No mõni teine kord siis. Õhtu lõpetuseks lugesin hoopis ühe raamatu läbi. Nüüd võib rahus magama minna, tehtud küll ja veel.

Kuidas te neid puidugraanuleid kasutate?

Ma tean, et mu blogilugejate hulgas on mitmeid, kes kasutavad kassiliivana ehituspoe puidugraanuleid – ja need ju ei lähe klompi, vaid hoopis saepuruks. Kühvel, millega kassi kasti puhastada, on vastupidise eesmärgiga – korjata välja klombid ja julgud. Kas te korjate siis ainult julke välja ja viskate kasti sisu välja alles siis, kui kõik graanulid on täielikult saepuru? Või võtate seda saepuru kuidagi graanulite vahelt… Aga mis valemiga? 😀

Me tellisime prooviks – nii lihtsalt küttegraanuleid kui Cat’s Best mittepaakuvaid graanuleid… Ja olen neid teiste kastide sisse pannud… Aga nüüd on meil see väike kast, mida kassipoegadega kasutasime, täielikult saepuru täis, teine suur kast, mille lisaks tellisime ja väikese kasti asemele panime, on saepuru-graanuli segu täis – minu arust käivad seal ainult kaks väiksemat kassi vahel pissil, julke olen sealt leidnud üliharva… Aga mis ma nüüd edasi teen? Kuhu ma selle saepuru panna võin? WC potist alla lasta? Kompostikasti? Asja mõte ju on selles, et ei peaks tavaprügisse viskama?

Kõik kassid käivad endiselt suuremat häda tegemas peamiselt kristallidega kastis, tundub – ja vanemad kassid vist puidugraanulite kastis üldse ei käi. Ühesõnaga kristallikast on aktiivses kasutuses ja seal ma pean hetkeseisuga ikkagi iga nädal sisu vahetama (panen korraga kaks väikest või ühe suure koti kristalle). Mõte on, et kui puit on soodsam ja biolagunev, katsuks kuidagi kassid selle peale ümber harjutada (aga selleks peaks vist julmalt kristallikasti ka puidugraanuleid panema ja LOOTMA, et vanemad kassid lepivad seal käimisega, mitte ei hakka mujale oma häda tegema (mis võib vabalt juhtuda). Kui kristallikast juhtub olema pisut räpasem (olen näiteks liiva vahetamisega päev hiljaks jäänud), siis mõni vanematest kassidest käib vahel vannitoas dušitrapi peale pissimas, mis on muidu talutav lahendus, ainult et kui me sinna vett peale ei lase õigel ajal, läheb pisut haisema 😀 Ja vahel olen leidnud kassijulkude kuhjakesi ka kassi kasti ja pesumasina tagant – no meil on mõlemad trepi all, eks. Seda on olnud üsna tüütu puhastada 😀 Seal nad ka ilmselt käivad nö protestiks, kui tavaline kast “ei sobi”. Õnneks on seda väga harva juhtunud, ma ikka teadlikult üritan kogu aeg kasti(d) puhtana hoida. Aga jah… Ma ei ole kindel, kuidas vanemad kassid liivavahetusse suhtuksid, pean vaimselt kõigeks valmis olema 😀

Ühesõnaga jagage palun kogemusi, kuidas selle saepuruga opereerida!

EDIT: mul oli nüüd aega veits googeldada ja näiteks selle postituse kommentaarides mitmed inimesed kinnitavad, et põletavad kasutatud puidust kassiliiva, nii mitmedki neist koos julkudega 😀 Ühesõnaga ma arvan, et proovime selle ära, ega muidu teada ei saa 😀 Lihtsalt paneme selle saepuru mingitesse väiksematesse pappkarpidesse või paberkottidesse, mis nagunii nö praht, nendega siis hea mugav põletada.

Google ütleb ka, et ei soovita WC potist alla lasta ei kassiliiva, isegi kui see on tootja väitel okei, ega ka kassi julke. Seal vist on ka point või mis?

You should never flush litter, especially the mineral clumping sort. Even with products claiming to be flushable, we wouldn’t recommend you do this as it uses up too much fresh water and places further strain on waste treatment plants who are already struggling to deal with wastewater.

Do not flush the poop! It may contain eggs of Toxoplasma gondii, which are able to survive the wastewater treatment process, contaminating waterways.

Samuti lugesin foorumiteemat, kuidas keegi oma kassi kasti puhastab ja ütlen ausalt, et mina siiani lihtsalt olen kasti liiva vahetamisel dušiga üle lasknud, mingit puhastusvahendit pole kunagi kasutanud… Aga ilmselt peaks vist, sest bakterid? Novat, üle seitsme aasta kassiomanik ja täiesti süüdimatu 😀

Scroll to Top