igapäevaelu

Väike laamendaja

/ igapäevaelu, raamatud, rasedus / Leave a Comment

Tavaliselt mul õhtuti unega probleeme pole, pigem vajun jala pealt. Nojah, täna tuli Plikat magama pannes mõnus uni, aga kõik asjad olid ju veel pooleli… Ja kui jälle magama jääda üritasin, oli uni läinud. Kuidas kell nii kiiresti nii palju sai, ei oskagi öelda. Igatahes siin ma nüüd istun ja passin. Ja tüüp kõhus laamendab kolme eest, ilmselt on otsustanud kevadise suurpuhastuse ette võtta vms.

Arvutis pole muidugi ka sellisel kellaajal miskit asjalikku teha, õnneks mul on hunnikus raamatuid lugeda – vaimustusin raamatukogus järjekorda panemise võimalustest ja nüüd tuleb Petrone Printi Minu-sarja kiiremini, kui lugeda jõuan. Sain kirja, et kaks ootab, kohale minnes oli viis. Laupäeval sain kirja veel kahe kohta ja just kaks minutit tagasi veel kahe kohta. Oh juudas, ma ei arvanud, et nii kiiresti läheb, ma ei jõua lugedagi 😀

Itaalia sain täna läbi, Taani on poole peal – ilmselt saab läbi enne, kui uni tuleb. Homme lähen viin need tagasi ja võtan järgmised. Ja vaatame, palju ma loetud jõuan, enne kui üks otsustab välja tulla.

Ise mõtlen, et kuna me tegime päriselt plaanid homseks õhtusöögiks, ostsime juba kana ära ja nii… Ning kosmeetiku aja panin ka kolmapäevaks kinni… Siis võiks ju ometi midagi juhtuma hakata, plaanide tegemine tavaliselt mõjub nii, kui Murphyt uskuda.

Aga see selleks. Ma ei pidanud ju enam obsessima 🙂 Loen parem raamatut.

Kvaliteetaeg

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Eile oli mõnus päev. Hirmus palav, aga päike oli vähemalt õhtupoolikuni viisakalt pilve taga, nii et kannatas päevasel ajal toast välja minna.

Hommik muidugi venis, aga kui lõpuks õue saime, siis enne õhtut tagasi ei jõudnud ka 😛 Kõigepealt jalutasime Maist Tervise Paradiisi juurde randa. Veetsime seal mitu mõnusat tundi – istusin Plikaga madalas vees ja tema plätserdas mudaga. Siis pidasime veepiiril piknikku nektariinide ja neljaviljakrõbuskitega ning kui kolme paiku liikuma hakkasime, jäi Plika kärus kõpsti magama – täpselt nii, nagu plaanitud.

Meie jalutasime linna, et ennast väheke konditsioneeritud kaubanduskeskustes jahutada. Mul oli Tartus käimisest saati lõpuni rahuldamata shoppamiskirg sees ja mitu asja mõlkus meeles, mida osta vaja… Suurepärased tulemused – saingi vist kõik vajaliku. Veel ühe paari linaseid pükse Terranovast, seekord tumesinised ja juba kõigest 99.- (beežid ostsin ennist 149.- eest), ühed mõnusad lühikesed veniva vööosaga püksid järelejäänud kuumaperioodiks (69.-) ja neli paari boksereid – neist kolm New Yorkerist (3×77.-) ning ühed mingist suvalisest odavamast pesupoest (35.-). New Yorkeri pesuvalikus üllatusin meeldivalt – eelmine kord vaadates ei jäänud nagu miskit silma… Seekord suisa neli paari, ühte polnud lihtsalt S suurust. Tuleb meeles pidada – selle poe pesu puhul on M mulle suur, isegi rasedana. Haha.

Lõpuks käisime Steffanis pizzat nautimas. Koju jõudsime seitsme paiku, siis tegime veel jäätisekokteili. Ja õhtu lõpetuseks käisime üht kohta vaatamas, millest võiks ehk meie kodu saada… Aga no see kõik on veel tulevikumuusika.

Igatahes oli hirmus mõnus. Ei mäleta, millal viimati nii palju väljas oldud, jalutatud ja asjatatud sai. Eks ma ise muidugi lootsin, et aktiivne päev võiks üht tüüpi ärgitada kõhust välja tulema, aga siiani ei miskit. Eile õhtul küll korra tundus, et peale tavalise alaseljavalu on nagu kogu alumine piirkond väheke tundlik, et äkki uuristab teed… Aga arvan, et see oli siiski mu enda soovist tingitud ettekujutlus.

Nüüd ma siis peangi kõhuga läbirääkimisi, et täna oleks ikka hea päev. Kui mind kuulda ei võeta, siis homme hommikul jälle tehnokontrolli. Üldse ei viitsi!

Täna on ka üks korterivaatamine plaanis… Ja õhtupoolikul tuleb õeke. Saab näha, palju Patrik nende kuudega kasvanud on 😛

Kurja küll

/ igapäevaelu / Leave a Comment

Ma ärkan öösiti ikka paar-kolm korda üles, see on raseduse viimases staadiumis vist täiesti tavaline. Enamasti käin vetsus, vaatan kella ja magan edasi. Täna jäin aga kella viie paiku ärgates miskipärast mõttesse mind eile tugevasti häirinud teema üle ja uni läks täitsa ära.

Mõtlesin tulla arvutisse ja seda teemat veel natuke torkida… Aga jäin kõigepealt readerit lugema ning sealt tulid juba muud teemad peale, mis panid mind jälle enda eluga tegelema, asjad said paika. Seega enam ei viitsigi torkida, kuni jälle põhjust ei teki, eks see ole näha.

Aga nüüd ma ei suuda otsustada, mida teha. Ühest küljest on selline väsinud kõhutunne, tundub loogiline veel mõneks tunniks voodisse minna. Samas tean, et siis magaksin suure tõenäosusega hirmus kaua, aga mulle meeldivad varajased hommikud. No ja kell on juba pool seitse, mis ma siin enam magan. Väljas puhta valge, võiks parem koristada ja sättida (eile õhtul olin nii väsinud, et ei jõudnud, kõik jäi laiali), hommikust süüa ja…

Ja nagunii jääb Plika päeval kergemini lõunaunne, kui mina ka magan, eks 😛

Nii et ma vist jäängi üles. Tänaseks ärkamise kellaajaks jääb siis umbes pool viis – näis, kaua läheb, enne kui juhe kokku jookseb. Äkki pean isegi õhtuni vastu? Vaatame…

OT: ilm rõõmustab mind siiralt. Kolisime isegi oma magamise prooviks magamistuppa tagasi – diivanil olnud lina läks pessu, ei viitsinud uut otsida, magamistoas oli voodipesu olemas, sealne voodi on minu jaoks nagunii pehmem ja mugavam… Milline õnnistus on magada, kui ei ole palav! Öösel hakkas isegi nii jahe, et sai teki all ja kaisus olla!!! Imeline…

Nii et magamegi vist nüüd jälle seal toas, kuni poiss ära sünnib. Temaga enam hästi ei mahu, siis tuleb ikka toad ära vahetada.

Või nojah, kui kuumalaine peaks sel ajal tagasi tulema, kui me veel omaette oleme ja volilt tube vahetada võime, siis pagendume muidugi jälle tagasi elutuppa – rõdult tulev värske õhk kaalub diivani kõvaduse iga kell mitmekordselt üle 😛

Kasvab ja kahaneb

/ igapäevaelu, rasedus / Leave a Comment

Käisin tehnokontrollis. Poiss kasvab ilusti – kõhuümbermõõt kolme nädalaga +4 cm ja emakapõhja kõrgus +2 cm. Ise olen aga üle kolme kilo alla võtnud ning hemoglobiin on kah vuhinal 118-lt 96-le langenud. Maasikatest, nagu näha, ei piisanud, nüüd on järgmised kaks nädalat hommikusöögi ooteks rauasiirup. Ohtra vee joomist kästi ka jätkata. Heakene küll 🙂

Järgmine aeg on 9. august – ausalt öeldes poleks mul midagi selle vastu, kui ma sinna ei jõuaks 😛 Eks elu näitab!

Hommikul oli nii mõnusalt jahe ja vihmane – lootsin, et ehk jääbki… Selleks ajaks, kui peale kümmet kodust lahkusin, oli päike väljas, pärast ühtteist koju tagasi tulles juba palav. Siiski tunduvalt parem kui eile.

Pesingi eile kaks masinatäit pesu, kõik titeriided on nüüd puhtad ja kuivad. Kui mõni jahedama ilmaga igav päev satub olema, triigin ehk kõige väiksema suuruse isegi ära. Pole sihukese ketserliku tegevusega küll juba aastaid kokku puutunud, minu meelest on triikimine mõttetu ajaraisk… Aga kui nagunii igav, võib ju beebi esimeste riiete pehmuse nimel veidi vaeva näha.

Ehkki pesin enda meelest ainult “ohutuid” asju, õnnestus mingil punasel sindrinahal värvi anda ja neli asja ära rikkuda. Kolmest oli suva, ei meeldinud suuremat, viskasin ära. Aga õekese kingitud lambasusside rikkumisest oli küll meel mõru. Proovisin soovituse peale äädikavees leotada, ei olnud tolku. Täna olin nagunii linnas, ostsin lõpuks ökopoest valgendaja ära. Panin praegu ainult sussid likku ja hiljem pesen koos mähkmetega läbi ehk siis topelt valgendamine – näis, kas mõikab. Kui ei, siis soodaga läbi pesemine on veel üks soovitus, mida võiks proovida. Õnneks on ainult susside sääred roosaplekilised, lambad ise jäid puutumata. Nii et isegi kui plekke välja ei saa, siis kasutan edasi. Loodan muidugi, et ikka saan.

Mina ärkasin kolmandat hommikut varakult, et saaks jälle rõdul kohvi nautida. Plika ärkas üle pika aja 10-11 asemel üheksast, sest väljas hakkas vihma ladistama. Vaatame, äkki saab tema graafikut ka jälle vaikselt ja tasakesi normaalsemaks nihutada 😛

Täpselt kaks nädalat veel

/ igapäevaelu / 3 Comments

…ehk alates tänasest on poiss juba täiesti õigeaegne 😛 Läbirääkimised käivad endiselt 6., 8., 10. või 11. augusti asjus, loodetavasti kuuletub kenasti. Lisaks peaks olema jahe ilm ja vähe teisi sünnitajaid, nii et ämmakal jätkuks minu jaoks aega ning kõige suurem perepalat oleks saadaval. Mina arvan, et kui hästi tahta ja väga soovida, siis saab kõike!

Abikaasa õde sai üleeile lõpuks oma põnniga maha, käisime teda eile õhtul vaatamas – jõudsime kohale täpselt sel hetkel, kui ta ühepäevaseks sai. No niiii pisike ja armas 🙂 Ilmselt tänu pisitita näppimisele tuli lõpuks ometi motivatsioon veidike ka enda peatseks sünnituseks ette valmistada, seega haarasin õhtul Selverist söögi kõrvale paki mähkmeid, niisked salvrätte ja rinnapatju. Nüüd vaja veel sidemeid varuda, siis vist on haiglakoti sisu põhimõtteliselt olemas. Kokku pakkida jõuab siis ka, kui asjaks läheb – ei mina enne viitsi.

Ühtlasi alustasin eile titeriiete läbi pesemist – üks masinatäis on puhas ja kuiv, kaks vast veel. Ja võtsin raamatukogust Sandra Steingraberi raamatu “Mina olen ookean” – olen seda ammu lugeda tahtnud, viimane aeg 😛

Nii et võrdlemisi titelainel päev oli.

Õhtu lõpetuseks sattusime veel korra haiglasse – Plikal, vaesekesel, olid kõhukinnisusega esimest korda elus nii suured probleemid, et karjus valust, perearsti nõuandeliini vanamees ajas täielikku iba, ei saanud koduste vahenditega hakkama ega osanud lihtsalt midagi ette võtta. Nagu välja tuli, tegime täiesti õigesti – Microlaxi koduses apteegis polnud (nüüd kavatsen osta) ja Pärnus minu suureks hämmastuseks valveapteeki ei ole. Õnneks EMOs saba polnud, arst ja õed olid kõik väga sõbralikud, saime kiiresti asja korda ja tulema. Aga Plikast oli ikka niii kahju – seda enam, et mina, viimaseid nädalaid rase, tean täpselt, mida ta tunneb. Nüüd hakkame koos liitrite kaupa ploomimahla jooma 😛

Öösel ei tulnud und, lugesin raamatut ja nautisin tormi. Ma jumaldan äikest! See kõik ei takistanud mind aga täna hommikul kell seitse ärkamast – äikese tõttu olid aknad ja rõduuks kinni, ventilaatorist polnud suurt tolku, hirmus palavaks läks. Jäin siis üles ning nautisin järjekordset mõnusat hommikut rõdul – maitsva kohvi, võileibade ja hea raamatu seltsis.

Tänased plaanid on veel titeriideid pesta ja sorteerida ning raamatuid lugeda, mul neid mitu tükki pooleli. Abikaasa läheb Swammi poissmeesteõhtule, teda enne homset ei näe. Naiste aeg 🙂

Scroll to Top