igapäevaelu

Avastasin teisipäeva õhtul, et üks modellide hooaeg on vahepeal märkamatult lõppenud. Mulle sihuke variant väga meeldib – saan kõik korraga järjest ära vaadata. Jooksvalt kord nädalas see tavaliselt ununeb, nii et kui tuleb meelde millalgi lõpuks järele vaadata, on eelmistes osades juhtunu ja näod juba meelest läinud.

Nii et kui meie lend edasi lükkus, veetsingi viimase päeva Rootsis peamiselt teleka ees – neil on seal SUUUUR mõnus telekas, millele saab USB külge panna ja nii lihtne oligi. Vaatasin too päev viis osa, eile kõigest kaks ja pool, täna kõik ülejäänud (kokku oli 13, aga viimane oli recap, neid ma ei viitsi kunagi vaadata).

Seekord oli kuidagi huvitavam – ma ei teagi, miks. Võib-olla olin ise vastavas tujus 😛 Iga osa lõpp on küll suhteliselt etteaimatav, enamasti arvasin välja minejad õigesti ära. Samas lõpus läks küll pingeliseks, ei saanud enam milleski kindel olla – õnneks läks välja see, kes mulle üldse ei meeldinud, finaali said kaks lahedat pliksi ja meie lemmik võitis (mhm, Abikaasa käis ka vahepeal mu õla tagant piilumas, eriti päevitusriiete pildistamise ajal).

Nii et modellid on kõige süüdi – selles, et ma pole ikka jõudnud kõigest kirjutada, mis Rootsist veel kirjutada on jäänud. Eks ma üritan lähema paari päeva jooksul, pean lihtsalt ennast suurest hunnikust piltidest läbi närima, pole selleks praegu tuju.

Aasta kokkuvõtet ei tekkinud kordagi tahtmist teha. Eelmisel aastal ei olnud ka suurt millestki rääkida, ainult rasedus ja sünnitus tõusid esile. Ja terve see aasta möödus Plikaga tegelemise tähe all. Nojaa, tore oli jälle Eestis elada, siis olid veel muidugi pulmad väga tähtsad ja aasta üllatus oli tagasi Londonisse kolimine. Ja kui natuke veel mõelda, siis sain jagu ühest isiklikust probleemist, mis mind veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimeses pooles üsnagi palju häiris. Lihtsalt mõtlesin teatud asjad enda jaoks selgeks ja saatsin kõik pikalt. Enesekindlust sain juurde ja panin kõige olulisemad väärtused enda jaoks paika. Väga rahul olen.

Eilne päev möödus vaikselt. Mul olid suured plaanid, mis kõik ära teha võiks, reaalis jõudsin aga ainult hommikupoolikul koristada ja sättida ja pesu pesta. Lõuna ajal läksime välja hommikust sööma ja siis toidupoodidesse, kui lõpuks koju jõudsime, oli juba õhtu käes ning koos sellega tuli absoluutne viitsimatus. Niisiis olidki minul modellid ja Abikaasal arvutimäng, aastavahetusel klaasike šampust ja seejärel magama. Glamuurne, indeed.

Täna hommikul oli see-eest imeilus ilm – nii, kui üles ärkasin ja aknast välja vaatasin, nägin sini-sinist taevast. Päike säras ja tegi tuju heaks, eilsest jäänud läbu sai kärmelt ära koristatud, modellid lõpuni vaadatud ja… Kell on alles pool neli 😛

Karta on, et ülejäänud õhtuga ei saa suurt miskit asjalikku tehtud, aga ega puhkuse ajal ju ei peagi!