igapäevaelu
Laiskus, juurikad ja lumi
Täitsa lõpp, selline laiskus on peal, mitte kuidagi ei viitsi pilte töödelda, et neid siia üles panna. Meil sadas täna lund ja uus juurikakast jõudis kohale, mõlemal puhul sai kohusetundlikult pilti tehtud. No loodetavasti te näete neid ka millalgi, näiteks homme 😛
Söögitegemine pole meil viimasel nädalal üldsegi õnnestunud, laiskus on mõlemapoolne. Reedel tegime porruga pastat, esmaspäeval tatraputru peekoni ja sibulaga (no lihtsalt sihuke isu oli), täna siis lõpuks selle kapsaga risottot. Laupäeval õnnestus üldse ilma sooja söögita läbi ajada (hommikuks sõime english breakfasti, sellest jätkus nii kauaks, et enne jõudis öö kätte, kui meie jälle süüa tegema), pühapäeval sõime rämpsu, eile jälle rämpsu… Nii et meil on eelmise kasti pudelkõrvits ikka külmikus ja uues kastis on see ka 😛 Sama nimega, aga seekord ümmargune… Eks üritab ennast kokku võtta.
Otsustasin siis Plikale ikka võrevoodi osta (pidime kunagi Abikaasa töökaaslaselt saama, aga tolle isa tõstis majast välja ja viidi ära, mainisin vist ka toona) – ei ole välja mõelnud muud viisi tema iseseisvalt magama õpetamiseks. Õnneks avastasin ju vahepeal eBay, sealt leiab absoluutselt kõiki asju alghinnaga 99p, neid on ühtlasi nii palju, et on vägagi tõenäoline see voodi odavalt kätte saada. Vaatasin juba mitu pakkumist välja, mis kõik kümne miili raadiuses meie kodust – auto on ikka õnnistus. Vaatasin ühe valuga kummuteid ka, kaua jõuab mööblita elutoas hängida ja asju riidekapi otsa ladustada. Lahtikäiva diivaniga läheb raskemaks, seda vist väga autosse ei mahuta, ehkki see on suur… No vaatab, ehk miski kuidagi mahub ka.
Saatsin just Abikaasa poodi šokolaadi tooma, hirmus Rocky Roadi isu tuli 😛 Kui ta tagasi jõuab, vaatame ühe osa Nip/Tucki ja siis tuttu.
Ootan kannatamatult puhkust. Juba esmaspäeval lendame!
Haha
Blogis virisemise komme on nii küljest ära harjutatud, et käsi ei tõuse enam üht lausetki kirjutama. Igatahes, kuniks tuju kestab, on siin vaikus. Olete hoiatatud 😉
Tissivõõrutus, kolmas öö
Ainus ärkamine veerand kolm. Kui Abikaasa lõpuks Plika juurest tagasi suurde voodisse magama tuli, oli kell veidike neli läbi 😀
Tegelikult polnud asi üldse nii hull, kui paistab. Seekord sai ilmselt saatuslikuks fakt, et kuna mul oli plaan täna varakult kodust lahkuda, üritasin kõik tavaliselt hommikused protseduurid võimalikult palju juba õhtul ära teha. Sealhulgas pesin ära Plika joogitopsi ja jätsin selle restile kuivama. Kaks eelmist ööd Plika juua ei tahtnud, seega eeldasin, et ei taha ka nüüd. Abikaasa tahtis talle aga ikka vett anda ja selleks ajaks, kui nad olid köögis ära käinud ja vee topsi pannud (mida ta seekord ahnelt ja januga jõi), oli Plika täiesti ärkvel ja lalises: emme, emme.
No ja nii kaks järgmist tundi möödusidki. Ürita siis sellist last magama panna, kes mängida tahab. Nende ürituste peale protestis ta vahepeal ka nutuga, siis sai teda paar minutit rahustamiseks süles ringi tassitud – lootuses, et ehk pärast seda on väsinum ja magab… Asjatu lootus muidugi, kuni lõpuks ükskord tõesti jäi.
Teine põhjus, miks ta nii pikalt üleval oli, võis olla see, et tal oli lihtsalt nälg – ta sõi eile hirmus vähe, jättis hommikul ja õhtul pool alles. Minul ei tulnud see unise peaga endal pähegi, Abikaasa jagas teooriat alles siis, kui Plika juba jälle magas. Samas mu meelest poleks nagunii olnud õige talle öösel süüa anda, nii et vahet pole.
Ja otse loomulikult magab plika ikka veel. Kell on juba pool kümme ja mul oli Murakaga kokku lepitud kohtumine, mis eeldas kell kümme kodust ära minemist – aeg sai paika pandud just selle arvestusega, et Plika ärkab kell kaheksa, saab siis hommikutissi ja sööb putru pool kümme. Nii palju siis sellest.
Kokkusaamine sai hilisemaks lükatud, mina ootan Plika ärkamist. Selleks ajaks, kui me ükskord Croydonisse jõuame, on Plikal parasjagu lõunaune aeg (hm, samas – kui ta praegu nii kaua magab, siis vist päris 12 ka magama ei jää, pigem 13-14) – ja kui Plika magab, siis on vaja seda ära kasutada ja rahulikult poodides käia, kuni seda rahu antakse. Aga enne tahaks ju kohvikusse minna, nagu meil alati kombeks… Seda enam, et mul pole kodus suurt midagi süüa. Päh.
All in all, ma olen viimase ööga üsna rahul. Täna tuleb veepudel voodi lähedusse valmis panna ja loota, et kui üks ärkamine ikka tuleb, saab kiiresti tagasi magama. Ideaalis võiks ta muidugi üldse mitte ärgata 😀
EDIT viis minutit hiljem: Ärkas just. No mina ei tea, kui nii edasi läheb, jääb hommikune tiss üldse ära – kuni ta ärkab normaalsel ajal ja on rõõmus nagu noor nirk, ei näe ma põhjust seda talle pakkuda. Ta ise ei KÜSI kunagi, tiss on olnud meil viimasel ajal lihtsalt magama saamise ja öise rahustamise jaoks… Hmm.
P*rsse küll
Plikal ei ole saapaid. On ainult ühed botased, mille krõpsud on katki ja mis hakkavad väikeseks jääma, aga ta on kohe-kohe käima hakkamas, nii et head jalanõud on väga olulised. Leidsin eBayst kõige nunnumad punased saapad. Nahast, kvaliteetsed, kõrge tugeva kannaga, küllaltki soodsa hinnaga. Ja kui hakkasin minut enne lõppu neile pakkumist tegema, jooksis nett kokku. Selleks ajaks, kui jõudsin Abikaasa arvutist sisse logida, oli oksjon juba läbi.
Jajah, suur mure, eks. Saapaid on teisigi. Ma lihtsalt niiväga tahtsin neid. Ma olen nii õnnetu.
Ma tahaks oma arvuti vastu seina visata, niiväga vihkan seda.
Jajah, jällegi, suur mure eks.
Mul oli vaja üks asi saata ja leidsin selle jaoks hea soodsa lehe. Kui pool tundi hiljem asja kallale asuda tahtsin, oli seal kiri: big update, come back in december. Neid lehti on muidugi teisigi, aga lihtsalt poole kallimaks läheb.
Oeh. Ei ole minu õhtu.



