igapäevaelu

Ma olen lume suhtes ÄÄRMISELT pirtsakas. See on mulle kõige olulisem jõulude ajal ja aastavahetusel, muidu pole lihtsalt jõulutunnet. Ülejäänud aja seda võib ju vahel olla, aga sellisel juhul kindlasti pehme, valge ja värske. Niipea, kui üks päev pole lund sadanud, sõidetakse-tambitakse see kõvaks määrdunud jääks, mis enam absoluutselt mingit lõbu ei paku.

Rõõmustasin eile just, et lõpuks ometi on tänavad peaaegu puhtaks sulanud, vast läheb nüüd lumi lõplikult ja on jälle tavaline London, aga täna hommikul ärkasin Abikaasa kihistamise peale, kes aknast inimesi piilus ja irvitas, kui nood paigalt ei saanud. Ja nii ta veetiski terve hommiku.

Õnneks olevat meie autol mingid universaalkummid, millega võib aasta läbi sõita ehk siinses lumes ajavad asja suurepäraselt ära. Ma ei teadnudki, et sihukesed olemas on, aga ma ei tea autodest absoluutselt mitte midagi, nii et pole ka ime.

Hea küll, praegu on selline lumi, nagu mulle meeldib – ikka sajab, kõik ongi valge ja pehme. Aga küll ma seda kirun, kui Plikaga välja lähen, pange tähele. Minu jaoks pole see MacLaren (hoolimata sellest, et Techno XLRil on teiste mudelitega võrreldes pea poole suuremad rattad) ikka mingi lumemassin. Ära hellitatud, nagu ma olen… Aga no hea küll, talvisel ajal põhikohaga mujal resideerudes saab suurepäraselt hakkama. Väike füüsiline trenn on ju ainult kasuks.

Üleüldises plaanis ootan kevadet. Siis on soe ilm ja sünnipäev ja külalised ja muud toredad asjad.

Eile hilisõhtul:

Täna hommikul:

Ja õhtupoolikul:

Abikaasa ülemus helistas hommikul ja ütles, et ärgu tööle tulgu, nad ei tee kontorit lahti. Hea küll, lisaks pisukesele lumele oli neil veel mingi kütte probleem, miski ei töötanud ja kõik olid eelmised kaks päeva mütsidega ringi käinud 😀 Meie olime igatahes väga rahul, chillisime siin kodus ja vaatasime aknast lund. Mina õue ei jõudnudki, Abikaasa käis päeval Plikat magama jalutamas ja õhtul poes. Aga no lund vast veel jätkub, küll jõuan ka mina.

Loodetavasti sajab öösel veel ja Abikaasa on homme ka vaba 😛