igapäevaelu

Sügis

/ igapäevaelu, london/UK, plika, rõõm / Leave a Comment

Otsustasin täna lõpuks pangas oma abielutunnistust ja selle tõlget lehvitada, et ükskord ometi uue nimega pangakaart saada ja aadressile a otsa panna. Otsisin kõige lähema kontori üles, pildistasin Google Mapsi kaardi fotokasse ja asusin teele.

Niipea, kui ümber esimese nurga pöörasin, avastasin mänguväljaku. Novot, see on see värk, kui pole viitsinud ümbruskonda korralikult uurida. Ennist käisin Plikaga kaugemal mänguväljakul kiikumas, kuhu tuli minna osaliselt suure liiklusega teed pidi (heitgaasid, eks) ning kus ei paistnud kunagi päike, sest kõrval oli kõrge maja. Nüüd siis tean, et kohe kodu juures on palju mõnusam väljak.

Nii tuligi sujuvalt pooletunnine kiikumis- ja lehesahistuspaus.

Kui me lõpuks edasi liikusime, jäi Plika praktiliselt kohe magama. Mina avastasin varsti, et kaardil peab midagi valesti olema, sest kohe kuidagi polnud võimalik läbi saada sealt, kuhu ta mind juhatas, sattusin tupikusse. Nii et kenake ring tuli sisse.

Siis viis teekond pikalt mööda teise pargi serva. Päike paistis, lehed olid kollased ja elu oli lill.

Sihtkohta jõudes ja seal mitte ühtki panka nähes (tegemist oli täiesti vaikse elumajade tänavaga) tabas mind välguna, et ma otsisin Google Mapsist ainult postikoodi, mitte täpse aadressi põhjal. Ega mõistus pole ikka oma teha! Küsisin siis esimese ettejuhtuva inimese käest, kas ta teab, kus Lloyds on. Tüüp kratsis kukalt ja näitas kätte suuna sinnapoole, kus võiksid olla esimesed pangad. Täpsemalt ei teadnud. Vangutas pead, kui kuulis, et ma pole autoga, vaid jala.

Aga täiesti üllataval kombel (arvestades minu tavapärast täielikku orienteerumisvõimetust, eks) õnnestus mul see pank üles leida. Läksin lihtsalt näidatud suunas ja ehkki tänav lõppes varsti ära, õnnestus mul jälle õigele poole keerata, suurele tänavale jõudes otsustasin lihtsalt edasi jalutada. Jäigi pank teele 😛 (vaatasin hiljem järele, 700 m algsest sihtpunktist edasi)

Aadress on mul nüüd pangas õige ja nimi peaks ka hiljemalt nädala lõpuks muudetud olema. Jube hea, kui saab hakata igasuguseid pakke õige nimega tellima ja õigele aadressile. Ei pea enam Steni tüütama, kes seni kõik mu pakid vastu võtma pidi (okei, tegelt ainult üks selle aja jooksul oligi).

Tagasiteel leidsin üles tolle tänava, mis enne kaotsi läks ning mu teekonda ringi tekitas. Sain veelkord kinnitust, et kaardi juhatuses oli viga, aga seekord õnnestus mul loogikaga veidi teisiti minnes otsemat teed pidi koju jõuda. Nii saigi tunniajasest kiirest pangaskäigust 2,5-tunnine 6 km pikkune jalutuskäik.

Kõige selle peale otsustasin, et nüüd tuleb küll sammulugeja osta. Siis on veel rohkem motivatsiooni jalutada. Abikaasa nõudis, et tema tahab ka. Hakkame aga käima 😛

Nii me vaikselt elame

/ igapäevaelu, plika / Leave a Comment

Olen terve tänase päeva ainult Marise blogi kallal nokitsenud, üle kolme kuu ümber tõstnud. Tõenäoliselt läheb mul sellele veel terve nädal. Aga no ma võtan rahulikult, muid asju ju vaja ka teha 😛

Saime üleeile õhtul Amazonist paki välise kõvaketta ja veebikaameraga (RAMiga läheb kauem) – nüüd pole aga vanaemast kippu ega kõppu olnud, kellele ometigi last näidata saaks. Igatahes on Plikal nüüd uus mänguasi – pappkast. Sinna on hirmus tore asju sisse sisse panna (mhm, alates sellest WC-intsidendist ta muudkui panebki asju igale poole sisse, lahe)… Või ka ise sisse ronida:

Aga väga kaua seal muidugi olla ei viitsi:

Ja taas üks kaader “väike punk” seeriast:

Mööbeldaja

/ igapäevaelu, plika / 1 Comment

Siin korteris on kerged toolid, millest Plika jõud ka üle käib. Köögis sileda põranda peal lükkab ta neid alati ühest ruumi otsast teise ja protesteerib nördinult, kui näiteks laud ette jääb ja edasi ei saa. Täna lükkas toas ka ühe tooli külili ja siis keset tuba. Kuidas ta selle viimasega täpselt hakkama sai, seda ma ei tea – vaip peaks ju piisav takistus olema. Igal juhul oli tool enne seina juures laua ääres ja nüüd keset tuba Plika mänguasjade keskel. Peaasi, et lõbus on, eks 😉

Õeke sõitis täna hommikul tagasi Rootsi, nii et me oleme nüüd üle pika aja Plikaga kahekesi kodus. Ja fotokas töötab, mis mul siin ikka targemat teha. Tegelikult on hirmus uni, sest ärkasin veerand kaheksast (see ei lähe arvesse, et ma hiljem veel tunnikese tukkusin :P) – tahaks siiasamasse päikeselaiku kerra tõmmata ja magada. Tõenäoliselt panen siiski hoopis Plika magama ja lähen hommikusööki tegema… Kõht koriseb.

Progress

/ igapäevaelu, kodumajandus / Leave a Comment

Sain eile kõik asjad lahti pakitud – riided on esialgselt olemasolevatesse kappidesse ära paigutatud, hunnik pisemat sodi kuhjub kappide peal ning ootab oma järge (loe: et elamisse tekiks veel mõni riiul või kummut). Voodist pole siiani miskit kuulda, aga ehitasime väljavisatud diivani allesjäänud detailidest endale põrandale suure ajutise magamisaseme, nii et Iirelt-Stenilt laenatud õhkmadrats jäi õekesele, kes täna õhtul kohale jõudis.

Põhiline aur kulus eile ja täna köögi koristamisele, nüüd on ilus-puhas-korras. Vannitoa klattisin ka ära – nii vähekest, kui seal teha oli. Pärast kolmepäevast hädaldamist, kui keeruline see on, pani Abikaasa vannitoa ukse veerand tunniga ette.

Nüüd on pikk nimekiri asjadest, mis on puudu. Kui kellelgi siinkandis (West Norwood, SE27) elutseval inimesel peaks olema üle pajalapid, köögikäärid, keskmise suurusega kausid, normaalse suurusega tassid, lapsevann või nii suur pesukauss, kuhu üks titt istuma mahuks, sõel, mille sees oleks hea makarone jms kurnata, mõni suurem pott ja pann või tekke ja patju, kummut või riiul või lahtikäiv diivan… Siis me võtaks tänuga vastu 😉

Paneks mingeid pilte ka, aga minu arvuti mälukaardilugeja ei tööta, Abikaasa arvuti aku peab pool minutit ja voolujuhe andis otsad. Tellisime uue, aga maailma kõige kiiremini funktsioneeriva organisatsiooni auhinna nominent Paypal teeb ühte kuradi ülekannet teatavasti kaheksa päeva. Ootame rõõmsalt.

Aga muidu on lill.

Kuidas maailm muutub värviliseks

/ igapäevaelu, rõõm / 1 Comment

See on teada-tuntud tõde, et nälg teeb inimesed tigedaks. Mina lisaks siia veel külma, kuna ma olen lihtsalt lootusetu külmavares. Kui mul on külm ja/või nälg, siis see surmab igasuguse tegutsemistahte.

Hommikud on hetkel enamasti sellised, et enne, kui Plika lõunaunne jääb, ei toimu siinmajas miskit asjalikku – Abikaasa läheb tööle, mina keedan Plikale putru, söödan teda (mhm, see võib kokku ka umbes tunni võtta, kui mitte rohkem – vahepeal on vaja ju ringi nihverdada :D) ja passin siis arvutis, kuniks ta ära väsib ja magama jääb. Siis on mul pidu ja hommikusöök, pärast seda võib asjalikuks hakata.

Täna hommikul oli mul nagu tavaliselt külm, keerasin aga temperatuuri kõrgemaks, alles tüki aja pärast jõudis kohale, et küte tuleks enne kapist sisse ka lülitada, ainult seina peal nupu keeramisest ei piisa 😛

Nüüd, pärast kohvi ja võileibu, on kõht täis, meel hea ja tahaks kõigile hõisata, kui ilus on elu. Lähen kähku koristama, enne kui laps üles ärkab.

Scroll to Top