igapäevaelu – Page 157

Naistepäeva hommik

08/03/2009 / igapäevaelu, plika, rõõm / 3 Comments

Kuna Plika ei maganud eile pärast kella kolme silmatäitki, tegime talle õhtul vanni kaheksa asemel veerand kaheksast, nii et tund hiljem ta juba magas. Vähe sellest, et ta öösel kell pool üks üles ärkas ja pärast tissitamist magama jäämise asemel rõõmsalt teki pealt ära saputas ning tükk aega mängida tahtis… Ta ärkas hommikul juba pool kaheksa ja sibeles pärast tissi mul kaisus nagu rõõmus noor nirk, edasisest unest ilmselgelt mitte huvitatuna.

Kuna meil polnud plaanis enne üheksat tõusta, üritasin teda kõikvõimalike asjadega ära osta, et ise veel natukenegi tukkuda saaks – kõhuli ta eriti olla ei viitsinud, aga krabisevate lehtedega kilpkonnaraamatut lutsutas mõnuga. Nihverdas ilmselt samasuguse mõnuga, sest pool üheksa avanes mulle selline vaatepilt:

Siis kukkus veel edvistama kah:

(mhmh, minust jäi ta oma kilpkonnaga ikka õigetpidi voodisse – ta magab pea paremal pool)

Kuni laps hommikuuinakut tegi ja mina duši all käisin, suutis Mees nii vaikselt välja hiilida, et ma tema äraolekust aimugi ei saanud:

Aastaid tagasi on küll olnud juhus, kus üks teine noormees minu sünnipäevahommikul “auto õhufiltrit vahetamas käis”, aga siis ma ju teadsin, miks ja kuhu ta tegelikult läks. Nii puhast tööd nagu täna polegi keegi suutnud varem teha 🙂

Kollane laupäev

07/03/2009 / igapäevaelu, tehnika / 1 Comment

Käisime postkontoris ja tõime ära Tracy Hoggi raamatu Secrets of the Baby Whisperer, mille ühe kommenteerija soovitusel UK-st tellisin. Ostsime Elionist soodus-hinnaga lauatelefoni, et Mees saaks vanaemale helistada 😀 Ja et üldse reaalselt ära kasutada Elioni kolmikpaketti, mille eest lõppude-lõpuks iga kuu maksame. Käisime Maximas toiduvarusid täiendamas. Helistasin maaklerile (kes oli hästi tore, abivalmis ja sõbralik) ja leppisin esmaspäevaks vaatamise kokku. Mängisin uue põneva programmiga SimpleD Budget, mida mulle taas ühe kommenteerija poolt soovitati. Sisestasin terve veebruari kulud – söögile läks kõigest 1863 krooni, olen ise ka imestunud.

Nii et sai nagu üht-teist tehtud küll 🙂

Armusin Elionis HP Vivienne Tami mudelisse (UK lehtedelt leidsin esimese hooga umbes 7800 krooni eest, kuskilt saaks kindlasti ka odavamalt). Tean küll, et mul on kaugelt võimsamat riista vaja, aga… Ma olen NAINE. Ja mu lemmikvärv on punane. Ja mu lemmiktehnika on nunnu ja punane. Oeh.

(Mhmh, ma olen mõelnud oma läpaka välja vahetamisele millegi normaalsema vastu. Mhmh, ma tean, et selle sisu on mu praegusest veel s*tem. Lihtsalt nii NUNNU on. Oeh.)

Mees läks klubisse, ma hakkan siis oma beebilausuja raamatut lugema. Paistab põnev 😛

Kevad, kevad, KEVAD!

05/03/2009 / igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Just seda mulle oligi vaja!

Üheksatunnine uni tegi igasugustele haigusidudele vähemalt näiliselt 1:0 ära – Mehe palavikutunne on kadunud ja enesetunne neli päeva tagasi aset leidnud oppi arvestades nii hea kui olla saab ning mina tunnen ennast nagu uus ja särav kümnepennine 🙂

Jõudsin hommikupoolikul duši all käia, masinatäie pesu pesta, kõik prahi elamisest kokku korjata, kolme päevaga tekkinud mustade nõude hunnikud ära likvideerida, köögi ära koristada ja mitu päeva edasilükatud telefonikõnega ühele poole saada.

Siis läksime Maideniga kärutama ja ilm oli tõepoolest just täpselt nii kevadine, nagu Mees lubas – päike paistis ja kõik sulas ja linnud laulsid… Ja poole tee peal läks nii palavaks, et ei saanud muudmoodi, kui pidi kindad ja mütsi ära võtma. Mhmh, eilset enesetunnet arvestades polnud see ilmselt kõige targem mõte, aga no lihtsalt ei saanud muudmoodi 🙂 Isegi Maximast käisin läbi ja vedasin neli liitrit (otse loomulikult soodushinnaga) mahla koju.

Mees jõudis minu äraolemise ajal põrandad ära puhastada, nii et meie elamine on taas peaaegu normaalset välimust saavutamas. Nüüd on vaja natuke kodutööd teha ja varsti leeritundi.

Milline kergendus on jälle ennast hästi tunda! Ma niiiii loodan, et ilm lähebki nüüd aina kevadisemaks, on seda talve ju olnud küll. Märts ikkagi!

Uimane

04/03/2009 / igapäevaelu / Leave a Comment

Pisi sõidutas Meest poe vahet, saime süüa 🙂

Tukkusin päeval, ehkki mitte väga pikalt – laps ju ei lase. Mõjus igal juhul turgutavalt, igasugused valud kadusid vahepeal täitsa ära, isugi tuli nii palju tagasi, et tahtsin sooja sööki. Nüüdseks küll pea jälle tuikab.

Tavaliselt sibeleb Plika pärast voodisse panemist veel endal pool kuni poolteist tundi tekki pealt ära, nii et teda tuleb käia iga natukese aja tagant uuesti sisse mässimas ja lutti suhu panemas, halvemal juhul peab ta mingiks ajaks lihtsalt kõhuli keerama, et teda rohkem väsitada või hakkab ta lõpuks isegi virisema, nii et teda tuleb mööda tuba ringi kanda.

Täna mässisin ma ta veidi enne üheksat sisse – isegi lutti ei tahtnud -, soovisin head ööd, läksin teise tuppa ja valmistusin mentaalselt veel tunniajaseks jamamiseks, aga viie minuti pärast tudus laps nagu inglike. Asi võis olla selles, et me ei käinud temaga väljas, seega magas ta kogu päeva jooksul vaid 3xpool tundi ning pidi õhtuks üsna väsinud olema, ehkki see tema üldisest olekust väga välja ei paistnud. Igal juhul – oleks selliseid magamajäämisi vaid rohkem!

Üleüldiselt on siiski uim uim uim – korterist oleks nagu kaos üle käinud, mitte midagi teha ei jõua, passime nagu zombid. Päeva jooksul oli ka helgemaid hetki, nüüd õhtuks on aga asi sama trööstitu kui oli hommikul. Eks uni vast aitab ikka.

Mehel on muide homme hommikul mingi töövestluse laadne asi, ilmselt pigem mingi esimene üldine voor – igatahes põnev, põnev… Üks neist headest kohtadest on see 🙂

Õahh. Mees avastas just vannitoast lapse kakased riided, mis ma ennist sapiseebiga sisse määrisin ja mõtlesin hiljem kõige muuga pesumasinasse visata, aga otse loomulikult unustasin. Otse loomulikult otsustas see suhteliselt harva ja tavaliselt öösiti (st ühekordsesse mähkmesse) s*ttuv laps just täna, kus tahaks teha nii vähe, kui absoluutselt võimalik, oma riidemähkme nii põhjalikult täis lasta, et kõik läbi tuli ja määritud sai.

Ähh, suva. ei juhtu midagi, kui ma need homme masinasse viskan.

Igal juhul magama nüüd.

Otsin põetajat tõbiste kolooniale

04/03/2009 / igapäevaelu, tervis, virin/urin / 1 Comment

Mehel on õigustus, eks, ta tuli eile hommikul haiglast. Väike palavik on endiselt, nina alles paraneb jne.

Eile olin mina veel triksis-traksis, käisin lapsega jalutamas, Mehele ravimeid ostmas, mähkmeid ja süüa ostmas jne.

Aga õhtuks läks minugi olemine s*taks ning hommik ei toonud loodetud kergendust. Vasak pool peast on korrast ära – eile õhtul tundsin, nagu valutaks vasak kurgupool ja kõrv, täna tundub sellele lisaks ka oimukohas valu tuikavat. Ma ei teagi, mis see kõik kokku nüüd täpselt on (loodetavasti lihtne külmetus, mis läheb ise üle), aga olemine on eiviitsi ja viuviu – mõte poodi või üldse välja minemisest on pähh.

Oleks vaja kedagi, kes tuleks koristaks, tooks ja teeks süüa, jalutaks last ja üldse hoiaks teda.

Okei, aitaks sellestki, kui keegi viitsiks mõnest odavast poest (Maxima, Rimi vms) meile etteantud listi järgi hunnikutes puuvilja, jogurtit ja muud kergemat haigetoitu kokku kanda (võin vabalt kinni maksta, lihtsalt ise ei kisu kuidagi praeguses seisundis nii kaugele minema – Kaubahallis pole ju midagi, Kaubamaja hinnad on üle igasuguse arvestuse)… Või siis kasvõi autoga tulla, et mind poodi ja tagasi sõidutada.

(See on muidugi iseasi, et siia segadikku ei tahaks ühtki inimest kutsuda ja mütsi pean ka enne silmini pähe tõmbama, kui avalikkuse ette ilmuda julgen – isegi duši alla minemine tundub liiga suur pingutus, ehkki juuksed näevad juba päris hirmsad välja)

Sõin eile hommikul neli võisaia tassi kohviga ja ülejäänud päeva jooksul mõned kõrsikud ja arahhiisi suhkrus. Kuna saiadki olid suht vastu tahtmist sisse topitud ning mõte kalapulkadele ja tatrale (mida varasemast ju alles oli) südame pahaks ajas, jäigi see ainsaks toiduks – meist kummastki polnud millegi asjalikuma jaoks tegijat.

Täna pole miskit söönud. Mees tegi kalapulki, aga üldse ei isuta. Peab vist siiski mõne sisse toppima, näljasurm pole teatavasti lahendus… Ise veel imetav ema. Oeh!