igapäevaelu

Advent, advent

Mees küpsetas hommikul imemaitsvaid kohupiimapannkooke.

Külli käis oma perega külas. Plika sai VEEL ühe kotitäie riideid!

Käisime kõik raekoja platsil küünla süütamisel ning jõime hiljem Kaubamaja kolmandal korrusel kakaod. Või siis õlut… Mida keegi 😉 Huvitav tähelepanek oli see, et Dedis polnud vist ühtki lasteta laudkonda – ja inimesi ikka oli.

Ahjaa… Raekoja platsil olid ELUSAD lambad 😀 (mhmh, mu lambafetiš pole kuskile kadunud)

Plika on viimased päevad suhteliselt närviline olnud, aga õhtul jäi ta lõpuks Mehe rinnale nii magusasti magama, et magas kogu oma tavalise jauramisaja mõnuga maha. Äratasime ta nüüd korra üles, aga pärast tissitamist jäi kohe magama – midagi lõplikku ei oska öelda, sest ta võib veel voodis jaurama hakata, aga tundub rahulik.

Perekondlikud momendid – lösutasime terve õhtu kolmekesi diivanil, Plika magas ja meie vaatasime Dexterit.

PS. Mina ei tea, miks väidetakse, et lapse kõrvalt seksiks aega/tahtmist ei jää. Loll jutt! No ok, meil on sellevõrra kergem, et hetkel mõlemad kodused, aga ikkagi. Alati saab, kui tahta.

Talvehommik

On talvehommik, aeg on kohvitassi taga uueks sündida.

Kraamisin Ultramelanhooli üle pika aja välja. Sobib tänasesse hommikusse nagu rusikas silmaauku.

Hakkab looma

Kuna Mees segas just enne piima valamist kohvi sisse kaneeli, jäi lõpptulemus kole mullitav, aga lill on iseenesest parem kui eelmised.

Ja LUND sajab jälle, kohe päris tugevalt. Loodetavasti jääb talv seekord pikemalt pidama (ilmateadet ei viitsi ausõna vaadata).

EDIT: Eelmine pilt oli tehtud kell 13:24. 14:18 on olukord selline. Fotol vist polegi suurt vahet, aga silmaga vaadates on väljas küll ikka hulka valgem kui eelmise pildistamise ajal. No vaadake seda puud… Ja autot. On valgem 🙂 Ja lumi muudkui sajab edasi!

Noh, võta nüüd!

Pildikommentaar postituse pealkirjas on päikese kohta. Tea, kas oleks võinud Plikale D-vitamiini andmata jätta? 😉

Käisime eile pikalt jalutamas – jõe mõlemal kaldal ja suure ringiga koju tagasi. Teele jäi muuseas selline silt. Selgusetuks jäi jõuluvana seos ülejäänud tekstiga.

Ostsime jõulukalendrid 😛

Pisi-Maiden käisid külas.

Muti blogi lõpetasin ära.

Magama sain kah normaalsel ajal.

Täna olen selle eest tapetud kana. Tõusin jälle kümne paiku, aga pole terve päeva miskit asjalikku teinud. Väsinud olen, pea tuikab natuke ja lihased on nõrgad – noh, umbes sellised, nagu paar minutit pärast ärkamist, aga mul on terve päeva.

Suhteliselt tüütu, arvestades fakti, et Plikal on kombeks nutta nii kaua, kuni ma temaga kuskil istun, ma pean teda mööda tuba ringi kandma, SIIS on laps rahul ja jääb ehk magama… Ja minu käed on pärast täitsa läbi omadega.

Mhmh, ma tean, ta on veel VÄIKE. Ta läheb ainult raskemaks.

Üldiselt mulle tundub, et peaks hakkama lapsega midagi… Arendavat tegema. Noh, mängima või nii. Aga ma ütlen ausalt, ma ei oska nii pisikesega miskit ette võtta. Olen halb ema või?

Scroll to Top