Kokkuvõtteks
…kogu tänaõhtusele mölapidamatusele.
Elu ei ole sugugi roosamanna ja 100% perfektne. Plika ikka jaurab piisavalt. Raha on pea täiesti otsas. Üüriarve tuli poole suurem, kui arvestasime. Vanemahüvitise taotlemine seisab selle neetud kirja taga, mille mu UK tööandja vale kuupäevaga saatis…
Aga küll me saame need asjad lahendatud.
Mul on kodus terve ja armas laps, kes üle poole ajast on siiski rõõmus ja rõõsa ja rahulik. Ja mul on mees, keda ma armastan ning kellest paremat isa ma ei oskaks ette kujutada. Ainult tänu temale olen ma nii puhanud ja rahul ja rõõmus, nagu ma olen.
Elu on ilus.
EDIT: Mees jõudis just koju.
“Ma tõin sulle kingituse. Sa saad selle aknast välja visata.”














