igapäevaelu

Blogipall

Marta viskas. Täitsa tore pall!

1. Mida sa tegid 10 aasta eest?
Juunis 1998 lõpetasin 8. klassi. Aga kümne aasta tagant midagi täpsemat mäletada…

Tol suvel sai hoogu minu muutmismäng juuste kasvatamise ja emalt lõpuks läätsede välja nurumise näol (olen 6-aastasest saati prille kandnud) – 8. klassi fotodel võib mind näha veel poisipea ja prillidega, 9. klassi lõpupiltidel ei tunneks mind nonde eelmistega võrreldes äragi. Ma ei tea, kas inetu pardipoja ja luige võrdlus päris kohane on, aga ma ikka muutusin päris kõvasti, positiivses suunas muidugi 😉

Nojaa, ja mis puutub isikliku elu poolde, siis tollal ei teinud ma veel absoluutselt mitte kui midagi – esimese suudluseni jõudsin alles aasta ja kaks kuud hiljem.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
1) Otsida blogist üles, millal ma uude kohta tööle läksin ja otsida üles payslipid, et arvutada välja makstud tundide arv ning teha kindlaks, ega mulle külma tehtud pole – sain eile teada, et mu uus ülemus arvab mul 7,5-tunnised tööpäevad olevat, ehkki tegelikult töötan 8 tundi. Aga no see ülemus on lihtsalt loll. Vabandust, aga ta on.
2) Koristada! Pole viimaste külaliste lahkumisest saati viitsinud lillegi liigutada.
3) Ulatuslikumad karvaeemaldusprotseduurid, eelkõige muidugi bikiinidepp, mis sõltub paraku minu “kosmeetiku” viitsimisest (ja tal pole seda eriti).
4) Oma kolmeks Eesti nädalaks igasuguste vajalike aegade (kosmeetik, juuksur jne) kinni panemine – ma jätan need ALATI liiga viimasele minutile, sest mulle ALATI tundub, et aega on ju maa ja ilm ning avastan siis kuu aega enne reisi, et mu kosmeetikule vaid kuu ette teatada, eriti kui sul on mingit kindlat päeva ja kellaaega vaja, on ikka väga vähe ja mu juuksur on kah kuradi popiks muutunud… Oeh.
5) Korralikult vitamiine tarbida. Kaltsiumi ja tsinki ja… Ma kogu aeg unustan, aga hädasti oleks vaja.

3. Lemmiksnäkid?
Vaieldamatult puuviljad ja marjad – noh, mitte kõik muidugi, aga väga paljud. Maasikad, vaarikad, mustikad, kirsid, ploomid, virsikud-nektariinid, viinamarjad, ananass, arbuus, banaanid, pirnid… Aga näiteks õunafänn ma nii väga pole, ehkki mul pole iseenesest midagi nende vastu – õun on lihtsalt… Söök 😀 Mitte snäkk.

Ega mul hästi tehtud küpsetiste ja maitsvate kommide vastu ka miskit pole, aga puuviljad ON paremad! Pole viimasel ajal eriline šokolaadisõber.

Porgandid on mõnusad ja kapsas vahetevahel, aga puuviljade vastu jällegi ei saa.

Kartulikrõpsudest meeldivad mulle tõeliselt ainult Eesti (st Balsnacki) omad, kohalikud ei tekita mitte kõige vähematki erutust. Pole üldse eriline krõpsusõltlane.

Küüslauguleivad on njämmad. LEIVAD, ma mõtlen, mitte saiad (jajah, ma elan Londonis) – need on söödavad, aga mitte SEE.

HALLITUSJUUST! Sellepärast karjun, et rasedatele ei soovitata pastöriseerimata tooteid – kõik hallitusjuustulised ning muud pehmed ja maitsvad juustud on keelunimekirjas. Eks ma vahel veidike ikka maiustan, aga tahaks palju-palju rohkem!

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Teeksin silmaopi ära ja hambad korda, maksaksin õppelaenu ära ja investeeriks ülejäänud OMA kodusse. Aga kui jutt on ainult ühest miljonist, siis sellega ei saa tänapäeva kinnisvara hindade juures tõepoolest kuigi palju, ikka peaks juurde laenama.

(keegi võiks selle ühe miljoni mulle sellegipoolest anda – praeguse seisuga ei saa aru, kuidas ma peaks üldse jõudma endale kunagi oma kodu soetada)

5. Kohad, kus oled elanud?
Pärnu, Tartu, Tallinn, London

Viskan palli edasi: Iir, Iiris, Kessu, Maris, Murakas!

Karussell

Püsiühendus on, indeed. Mida aga pole, on aeg arvutis istumiseks. Olen kaks viimast päeva pärast ärkamist kohe välja läinud (eile kell pool seitse, täna üheteistkümne paiku) ning jõudnud koju alles kesköö ümbruses. Õeke on sõbraga külas, chillime ringi.

Tahaks rääkida Pariisist… Sellest, kuidas Mehe ema ja õde siin käisid… No ja viimastest päevadest ka… Aga mida vähem mul aega kirjutada on, seda vähem ma viitsin seda hiljemgi teha.

Tegelikult oli plaanis Pariisist juba neljapäeval kirjutada, aga ma ei saanud mälukaardilt pilte kätte, sest sinna oli mingil saladuslikul kombel siginenud troojalane ning pärast selle hävitamist AVG poolt ei tahtnud arvuti kaardi pealt sellegipoolest miskit välja lugeda. Täna seevastu oli kõik korras… Võta siis kinni. Aga jah, pole jõudnud pilte vaadatagi, rääkimata sorteerimisest või blogi jaoks välja valimisest. Ja praeguse tempoga ma seda enne järgmise nädala keskpaika ei jõua ka – järgmise nädala esimesed päevad olen tõenäoliselt sisutihedast nädalavahetusest surnud.

Ja seda mõttetut mula kirjutan ma siia praegu ka ainult sellepärast, et ootan, millal Mees vannist välja tuleb, sest mulle ei meeldi üksi magama minna… Aga ma pean silmi juba tikkudega lahti hoidma, nii et ei viitsi vist enam kannatada ja lähen siiski voodisse.

No vähemalt mingigi elumärk, eks. Järgmine nädal hakkan korralikuks.

Lootust on

Teatasin eile BT-le, et mu kontol on deposiidi raha olemas. Võtsid maha. Landline‘i saamise vana tähtaeg oli 27. mai (anti neljapäeval, kui esimest korda helistasin, aga tookord jäi asi selle taha, et mu arvel polnud piisavalt raha), uuest ei saanudki aru. Loodame parimat. Juuni alguseks peaks ikka saama.

SIIS tuleb veel püsiühendus tellida. Esialgu on valik jäänud O2-le, mis on suht uus ja odav ning mida netist leitud kommetaarid eelkõige kiidavad. Swamm küll väidab, et ainus HEA on BT ise, mina aga vihkan seda institutsiooni kirgliselt. Kallim on ka. Ja noh, need kliendid, kes praegu O2 kiidavad, olid vanasti BT kliendid 😛

Ehk siis nädal-paar ja mul on jälle elu. Siis kirjutan teile kõigest ja panen pilte.

Mm, kui Maris välja kannatab, siis ehk kirjutan teile juba sel nädalal. Lähen nimelt homme õhtul Pariisi bussi peale. neljapäeva hommikul jõuan kohale. Juhhuuuuu!

Õhtule nüüd.

Netitu

Lahke naaber kaotas oma wifi ära ja minu ainus (suht piiratud) netivõimalus on õhtune (pool)tunnike Mehe töö juures. Hetkel ei viitsi midagi kirjutada, eks lootke, et mul on mõni päev parem tuju 😛

Lahke naaber või asi

Vähe sellest, et ta on hakanud oma netti ööseks välja lülitama (aga päeval on torrent aeglane + naabri üleval oleku ajal pole üldse tark midagi sikutada – kui ta nett järsku ilma suurema põhjuseta väga aeglaseks läheb, võib ta ju miskit kahtlustama hakata – niisiis ei saa me enam Las Vegast tõmmata, pool viiendast hooajast on veel vaatamata), eilsest saati pole seda üldse olnud. No mis idioot lülitab oma wifi välja, arumaisaa? Mul ei tuleks see pähegi… Mnjah. Õige vastus on ilmselt: sama idioot, kes selle paroolita jätab.

Igatahes on ilma netita s*tt elada ja praegu oleme Swammi juures, kes meie ruuteriga ajutiselt haige naise juures resideerub. See selleks. Peab vist ikka omale neti ära tellima. Lihtsalt kui BT tõesti tahab VEEL £130 saada, nagu Mees ähvardab, ehkki meil oli ju korteris landline, seega kõik vajalikud jubinad olemas ning me ei tõsta seda kuskilt mujalt ümber, teen oma nimele täitsa uue lepingu… Siis ehk ei tohiks nii palju maksma minna. Ma loodan. Igal juhul oleme juuni alguseni mõlemad pankrotis, siis võib uuesti mõtlema hakata.

Plaanisin augusti algusesse oma viimaste puhkusepäevade kulutamiseks Rootsi reisi, et nii õeke kui Luca-Anna ära näha, aga minu geniaalne plaan sai tagasilöögi selle näol, et Lucal ja Annal on plaan Itaaliast alles kaks päeva hiljem tagasi jõuda, kui mina nende juurest tagasi Londonisse lennata tahan. Ja ma ei saa kuidagi muul ajal minna, sest õel pole töölt vabu päevi ja mina ei saaks teiste juba olemasolevate avalduste tõttu puhkust ka, praegu leidsin veel sobiva augu. Oeh.

Aga mingi lootus on, nad VIST pole veel Itaalia pileteid ära ostnud, ÄKKI leiavad mingisugused odavad veidi varasema tagasilennuga. Ma nii loodan. Sest muidu ma vist ei saa üldse minna. Nüüd ma siis ootan, millal Luca minuga ükskord ühendust võtab, seekord loodetavasti SMSi teel, sest neil pole ka kodus netti ja e-maili teel suhtlemine on suhteliselt ebapraktiline – mul ei tulnud lihtsalt varem pähe tema mobiilinumbrit küsida.

Headest uudistest nii palju, et home office saatis mu passi tagasi ja kiitis avalduse heaks. Lõpuks olen igapidi seaduslik töötaja (my ass, vastikud raharöövlid) – nüüd, kus Maasikas tulekul, ei saa enam millegagi riskida. Lõpetasin just kohaliku rasedusraamatu (sellise praktilise, kõiksugu vajalikku infot sisaldava) lugemise ja tõdesin, et madala sissetulekuga peaks me suht kindlalt saama üüri ja council taxi toetust, igasugused muud kõigile laienevad toetused sinna lisaks. Saame hakkama.

Ja siis sain ma täna veel viimase sünnipäevakaardi – Vaska oma. Esimene läks postis kaduma ja teine viibis sellepärast nii kaua, et ma saaks ka tema koori vastväljaantud CD – Alo Mattiiseni lauludega. Ja šokolaadi ka muidugi 😛 Njämm.

Aga CD oli väga hea – mulle hullult meeldib Mattiiseni looming, pole lihtsalt olnud juhust endale tõmmata või osta.

Seoses pakkide saamisega pean mainima, et meil on ikka väga s*tt postipilu – Eestist saadetud A4 mulliümbrik ei mahtunud sealt sisse, pidin ise spetsiaalsesse pakipunkti järele minema. Irooniline on see, et me olime postiljoni käimise ajal kodus – meie uksekell lihtsalt ei tööta ja postiljonil ei tulnud pähe naabrite oma proovida (seal korteris ei ela kedagi, aga uksekell on meile hästi kuulda) – seega avastasime eile kohale jõudnud ja tagasi saadetud passile (kiri nõudis allkirjastamist) järele minnes ukse juurest järgmise sorry, you were out teate. Õnneks oli postiljon oma ringilt meie kohale jõudmise ajaks just tagasi jõudnud ning saime mõlemad ühe hoobiga kätte – ehkki teatis ütles, et peaks 24h ootama, enne kui järele minna saab. Me ootasime nii poolteist tundi 😉

Aga see postipilu asi on ikka tõesti jama – koju tellides lähevad kõik vähegi suuremad asjad tagasi ja järele minna pole võimalik muul ajal, kui laupäeval poole üheni (nädala sees oleme ju mõlemad tööl). Või noh, okei, mitte allkirja nõudvad asjad saab lasta Mehe töö juurde saata… Ikkagi tüütu. Aga postipilu suuremaks teha pole vist ka võimalik 😀

Ja lõpetuseks üks praktiline küsimus recyclingu kohta – kui kilekotte ei tohi sinna kasti panna ja paberit tohib, siis mida teha ümbrikutega, millel on aadressi kohal kile? Kas loota, et ehk see ei sega või kile ära rebida?

Ja kas mulliümbriku veidrat paberit saab ka sinna visata (mullikile ma muidugi eemaldasin)? See on seest selline… Mmm… Läikiv ja imelik? No ilmselt ikka saab, kui mahlapakke võib, need on ju samasugused. Ja kriitpaber ning muu taoline, seda ju ka saab.

Ma olen nüüd hullult sillas sellest taaskasutusest, viskan pudelikorke ära ja pudeleid recyclingusse ning üritan neid isegi loputada, nagu nõutakse.

Aga aitab tänaseks küll, tahaks nüüd koju ja süüa.

Hoidke siis pöialt, et naaber jälle lahkeks hakkaks!

Scroll to Top