igapäevaelu

Head asjad #10 – optimism

Ma üritan meenutada, KUST mu firmamärgina tuntud optimism alguse sai… Ja ega ei oskagi öelda.

Ma ei mäleta, et ma oleks terve elu nii arutu optimist olnud. Selle blogi algusaegadelgi polnud optimism sugugi läbiv teema. Kirjutasin alguses lihtsalt pigem igapäevaelust või kasutasin blogi võimalusena ennast välja elada. Ma ei usu, et mul on praegu siin palju lugejaid, kes on jälginud blogi algusest peale, kui mõned sõbrad välja arvata. Või noh, ütleme siis – lugenud mu blogi regulaarselt juba enne seda, kui rasedaks jäin 🙂

Eks ma olin võrdlemisi optimistlik varem ka, seda ma usun. Palju see blogis väljendus, ei oska isegi hinnata. Aga see teadlik optimism ja soov jagada blogi kaudu pigem rõõme kui muresid – see tuli ilmselt ikkagi koos lastega.

Ja ausõna, mulle VÄGA meeldib olla optimist. See teeb elu PALJU lihtsamaks. Mida aeg edasi, seda enam ma oskan tagasi vaadates oma elu analüüsida ja järeldusi teha.

Nagu eelmises postituses mainisin, nüüdsest kavatsen olla senisest VEEL optimistlikum. Ma olen nõus, et negatiivseid tundeid ei tohi enda sees lihtsalt alla suruda ja neid eitada, nendest tuleb aru saada ja neil minna lasta… Aga teate, KUI palju on mõttetult negatiivseid tähtsusetuid mõtteid ja pisiasju, mis võivad ketrama ja kuhjuma hakata, tekitades lõpuks suure portsu negatiivsust – ilma, et sa sellest arugi saaksid? Täiesti mõttetut “kogemata” negatiivsust asjade suhtes, mis ei ole üldse olulised? Mis oleks olemata, kui sa neid oma mõtetega negatiivseks ei mõtleks? Vot just neist asjadest ma räägin. Just need asjad kavatsen ma edaspidi enda jaoks kõik positiivseks mõelda.

Ja nood sügavamad minevikuasjad… Neid ma tunnistan ja lasen neil minna. Armastusega. Sest täna on minu ülejäänud elu esimene päev. Ja minu minevik ei defineeri mind kuidagi. Ja minu tulevikus on võimalik absoluutselt KÕIK.

Ja ma olen väärt absoluutselt kõike head, mida endale soovin. Nagu ka sina 🙂 Nagu kõik inimesed maailmas. Tuleb ainult ise seda uskuda, ennast armastada, olla positiivne ja tänulik.

Positiivne päevakaja #9 – ajalooline päev

Eilsed rõõmud:

  • Kodukontor on küll võimalus, mida kasutan vajadusel suurima tänutundega, aga jõudsin eile lõpuks ometi päriselt tööle! Mulle meeldib tööl tööd teha 🙂
  • Sain raamatu läbi ja kavatsen nüüdsest olla VEELGI postiivsem.
  • Uni tuli varakult, nii et veidi peale kümmet kustutasin juba tule ja sain seega pikalt puhata (nii jäi ka praegune postitus tänasesse hommikusse)

Eilsed väljakutsed:

  • Vihje leiate postituse pealkirjast – eks saate isegi aru, millest räägin 🙂 Ma täitsa rahulikult olen ennast sellest teemast eemale hoidnud, aga blogisid loen ju tavapäraselt ja täna hommikul oli feedis kaks postitust, mille sisu… Ütleme nii, et ma keskendun enda elule ja positiivne olemisele. Ja ülejäänu loksub ise paika. Ja Eesti on turvaline ja kaitstud paik, kus elada. Nii praegu kui ka tulevikus 🙂

Positiivne päevakaja #8 – homse ootuses

Tänased rõõmud:

  • Abikaasal oli väga-väga põnev päev, mida olime kaua oodanud. Aga kuna see on minu blogi, siis ega rohkem ei saagi rääkida. Lihtsalt, ütleme nii, et ma elasin kaasa ja mul oli sama põnev 🙂
  • Sain hoolimata kahetise väärtusega enesetundest kõik vajalikud tööasjad kenasti tehtud
  • Jõudsin õhtul isegi natuke koristada
  • Proovisime esimest korda Joel Ostrati köögivilja quiche’i, maitses suurepäraselt

Tänased väljakutsed:

  • Kahetise väärtusega enesetunne 🙂 Eile oli terve päev suurepärane, aga ei tea, kas oli asi selles, et pingutasin töötamisega üle, sõin hilisõhtul liiga palju rasvast toitu või ehk hoopis selles, et tänu pühapäeva maha magamise tõttu ei tahtnud isegi ööl vastu teisipäeva uni tulla… Igatahes täna ärgates oli olemine üsna kehvakene. Oli plaanis tööle minna, aga sellest ei tulnudki midagi välja – tegin automaatpiloodil kõik vajaliku ära (lasteaed, tööasjad, mis venisid lõpuks ikka poolde päeva), ülejäänud aja lihtsalt lesisin voodis ja puhkasin. Ju siis oli vaja veel ühte kodust päeva… Olen kindel, et täna öösel saan korralikult magada ja homme hommikuks on enesetunne jälle suurepärane 🙂

Positiivne päevakaja #7 – kõik sai tehtud

Väljakutseid polnud täna ühtki. Paar mainimist väärt pisipettumust ehk, aga nendega pole häda, sest lõpplahendus jääb positiivne:

  • Tegin katki ühe armastatud maasikatega klaasi, kallates sinna rumala peaga kuuma vett – aga olen täiesti kindel, et leian kuskilt uue asemele 🙂
  • Olin sunnitud edasi lükkama ühe planeeritud ja oodatud külaskäigu, tervislikel põhjustel (ja isegi mitte minu tervisest tulenevatel) – aga küll me sinna siiski lõpuks jõuame, lihtsalt nädal või kaks hiljem

Ja tänased rõõmud:

  • Minu tervis on täiesti korras, Plika paistab ka terve, Abikaasa magas päeva maha ja jäi vist õnneks sellest viirusest puutumata… Eks homne päev toob lõpliku selguse.
  • Jõululaulud! Plika nõudmisel lisasin playlisti. Miks mitte – paks lumi on ju juba ka maas ja… 😀
  • Päev kodukontoris oli äärmiselt rahulduspakkuv. Teha oli küll nii palju, et lõpetasin tööga alles õhtul veidi enne ühteteist, aga kõik sai tehtud!
  • Köögi jõudsin ka ära koristada, et hommikul oleks hea ärgata. Toad vaatab homme üle.
  • Olen tänu eilsele ohtrale magamisele täiesti välja puhanud, mitte kordagi polnud täna väsimuse tunnet, siiamaani pole.
  • Nii mõnus oli hilisõhtul pärast töö lõpetamist ja kiiret koristamist rahulikult arvuti taha istuda, et võtta hetk iseenesele. Mõtlesin küll värske osa Austraalia modelle või Greyd vaadata, aga sinnani ei jõudnudki. Las jääda mõneks teiseks korraks, mul aega küllalt. Lähen nüüd parem voodisse raamatut lugema.
  • Lõpetuseks veel üks muigama võttev Ryanairi reklaam, mis just meili peale tuli:

ryanair

Positiivne päevakaja #4 – eilset meenutades

Väsisin eile õhtul nii ära, et ei tulnud meeldegi arvutit lahti teha, heitsin lihtsalt magama 🙂 Nüüd on külalised tagasi Tallinna poole saadetud ja sain lõpuks mahti arvuti taha istuda, et paar sõna tagantjärele kirja panna. Muidugi on nüüdseks juba pool tänasestki päevast möödas ja värskeid emotsioone kuhjaga… Jätan nood ikka õhtuks ja katsun eilsest miskit meelde tuletada.

Eilsed rõõmud:

  • Ema auto oli minu käes, nii et sain lapsed hommikul ise lasteaeda ja kooli viia ning Poisi õhtul lasteaiast ära tuua. Ühesõnaga veidi sõitmist harjutada, kulub ikka ära. Kuna ma kipun vähese sõitmise tõttu autoroolis veidi pinges olema, käib mul sinna kõrvale nüüdsest mantra: “Ma sõidan rahulikult, turvaliselt ja reeglite järgi”. No suht-koht mõjub 🙂
  • On üks mahukas projekt, millega tööl tegelen – muude olulisemate asjade kõrvalt, tõenäoliselt veel väga-väga kaua. Ja ühe igakuise projekti raames on vahel vaja ka sellest suurest projektist mõni tükike ära teha. Eile nokkisin jälle mõned asjad korda, see tekitab alati hea tunde – kui midagi saab paremaks.
  • Meil oli erandkorras seekord Abikaasaga samal päeval palgapäev. Palgapäev on alati tore päev, seekord oli kohe eriti tore 🙂
  • Tegin õhtusöögiks ahjukala. Ma jumaldan punast kala! See on nii tore, et meil on nüüd Kaubamajakas kalapood, kust saab kohaliku kasvanduse forelli, ei pea enam Norra lõhet ostma.
  • Toidulainel jätkates – puhta singiga on Pärnus olnud suuremat sorti ikaldus. Rebaseonu lett kadus juba ammu, Taluturult ühte sinki sai, aga selle tootjal oli mingi tulekahju ja seda ka enam ei saanud… Nüüd saab Pärnust aeg-ajalt Matsimoka tooteid osta, mis on ka puhta koostisega ja nende suitsusink… Mmmm. Nad on umbes kaks korda kuus Kaubamajakas, selle nädala lõpus olid Port Arturis, Abikaasa käis varusid täiendamas. Poolteist kilo sinki ja kahte sorti vorsti… No et ikka jaguks, kuni jälle tulevad.
  • Ja muidugi kõige olulisem – Haide tuli külla! Lasime lastel üleval olla, kuni tahtsid, nemad mängisid ja panid uusi legosid kokku, meie saime rahulikult süüa ja jutustada. Kuni ma kella üheteist paiku lootusetult ära väsisin ja tuttu jäin 🙂 Mistõttu ka täna hommikul normaalsel ajal üles sain, aga see on juba järgmise postituse teema.

Ja eilsed väljakutsed… Ei olegi midagi märkimisväärset mainida. Mingid pisiasjad olid ainult 🙂

Scroll to Top