igapäevaelu

Sõbrad ja laupäev ja Mum cafe

Järjekordne jõusaalivaba nädalavahetus, sest noh, Kaaslane on endiselt haige ja me küll õekesega kaalusime minemist, aga… Ei viitsinud 😀 Ja kuna õekese pojal on homme sünnipäev, siis on homme ka tähtsamat tegemist.

Igatahes, sai pärast suuremalt jaolt kodust nädalat poes käidud, seegi juba oli suur asi 😀

Pärastlõuna sisustas veidike hilinenud sõbrapäevaistumine Mum cafes. Arutlesime menüüd lugedes, et rabarberilikööriga kokteil on neil küll, aga rummi ei taha – peab uurima, äkki pakutakse rabarberilimonaadi ka. No ja siis oli järgmine küsimus teenindajale: mida see majalimonaad endast kujutab? Mis te arvate? Muidugi rabarber. Vahel näkkab! 😀

Kõhud said ikka korralikult täis. Hilise õhtusöögi ajalgi olin veel suht isutu 😛

Õhtul sain lõpuks läbi raamatu, mida alustasin 5. jaanuaril. Ja suutsin selle isegi lugemise väljakutse teema alla paigutada. Great success! Nüüd võin süümepiinadeta Clutterbugi videosid vaadata, kuni uni tuleb. Siis saab veel voodis natuke lugerist teist raamatut lugeda… Ja homseks lubab päikeselist ilma, seega on plaanis pärast lõuna paiku sünnipäeval käimist üks pusle ette võtta. Nädalavahetuse plaanid paigas! Lihtsa elu Tikker 😀

Kiire elumärk

Tänu autoprobleemidele on nädal möödunud koduselt. Jäi ära nii teisipäevane trenn kui kolmapäevane jõusaal, töötame kodukontorist. Aga täna sai tänu Eksabikaasa sõbrale auto korda, juhhei!

Autol oli vaja välja vahetada mingi peopesa suurune geneka jubin, sest seal olid… Eee… Harjad kulunud? Sõber muljetas, et Soomes (kus ta enamik ajast elab ja töötab) ei tahetud seda juppi üldse eraldi müüa, vaid tervet genekat hinnaga ca 400€ – lõpuks oli ta saanud ikkagi kuskilt ainult vajaliku jupi 60€ eest – siin Eestis maksis sama jupp mulle ainult 20€. Pluss tööraha. Aga no niimoodi vedas, et ta sai tulla ja aidata – alguses surnud auto parklast koju, siis viga tuvastada ja ka remontida – kolm päeva käis ja mässas, kuni korda sai. Ei pidanud hakkama kuskile töökotta viima. Ja Kaaslane ju haige ka, poleks saanud nagunii sellega tegeleda.

Kell kolm sain korras auto võtmed kätte ja seega jõudsin õhtul hammockisse, rõõm! Mulle nii meeldib seal, saab nalja ja saab trikke teha, mis siis, et pool ajast ei jaksa ja välja ei tule. Mõtlen, et äkki peaks homme õhtul postitantsu minema, teisipäeva asemel… Teise treeneri juurde… Neljast lähen Poisiga juuksurisse, pool viis on mul kosmeetik ja pool kuus oleks trenn… Kas ma viitsin? Ei tea… Aga võiks ju… Mulle nimelt ei meeldi, et mu kuukaart poole nädala pealt “kehtima” hakkas, tahaks ikkagi sellesse nädalasse kaks trenni mahutada. Või no siis mingisse järgmisse nädalasse kolm – et kaart ikkagi nädala lõpus läbi saaks. Ma olen imelik, ma tean 😛

Siim ja Teet on nüüdseks nii suured sõbrad, et lakuvad üksteist. Nunnumeeter on iga päev katki.

 

 

Tulnukkass 😛

Harilik laupäev

Kui tavaliselt oleme jõusaalis tund aega, siis täna oli mul vaja katsetada igasugu erinevaid asju ja läks poolteist tundi. Pool varasemalt lingitud postitantsu toetavate harjutuste videost jäi sellegipoolest proovimata, aga no küll jõuab.

Ülejäänud päev möödus tavapärases pood-kodu-paar masinatäit pesu-niisama kulgemine rutiinis. Toimetustega lõpetasin kolmveerand kolm, siis panin kuni õhtul kella kümneni puslet – valmis sain!

Üritan siin jagada oma vaba aega lugemise, puslede panemise, Clutterbugi videote vaatamise ja blogimise vahel. Tahaks teha iga päev kõike ja palju, aga reaalsus on see, et üle ühe-kahe asja päevas ei jõua. Pean nüüd puslede panemises väikese pausi tegema, et oleks rohkem aega lugeda 😀

Tibusammud

Teate, uskumatu lugu, aga mingid asjad tulid mul täna postitantsus isegi enam-vähem välja. Enamikku küll endiselt ei suuda teha nii, nagu peab, aga ausalt – I’ll take all I get 😀 Lõõpisin trenni algust oodates teistega, et ongi kõik sinikad ära kadunud, viimane aeg uued saada. Ja nagu alati pärast trenni – keha on jälle igasugustest imelikest kohtadest valus 😀

Trenni sõitmine on ka nüüdseks täiesti sisse harjunud – eks kuu aega olen seal kaks korda nädalas käinud ja see on piisav aeg autopiloodi tekkimiseks. Raamatukogu parklas 😀 olen ka juba kaks korda edukalt käinud, see ei ole veel sisse harjunud, aga ainult nädalate küsimus! Ja jällegi, ma saan aru, et me räägime väikelinnas liiklemisest ja siin ei olegi kuskil midagi keerulist, aga pimedas autoga uutes kohades käimine, isegi kui need on tegelikult täiesti tuttavad kohad, ei ole mu meelistegevus. Üldises plaanis saab lihtsalt jälle tõdeda – küll mind on hea lihtne rõõmustada 🙂 Ja ma tõesti olen tänulik selle üle, et ma oskan igapäevaselt pisiasju märgata ja neist rõõmu tunda.

Aga ega muud asjalikku polegi rääkida. Loodan, et jõuan raamatu täna läbi lugeda ja homme sellest blogida.

Lõpetuseks muidugi igapäevaseid kassipilte.

Aeg lendab

Ritsik kutsus mind oma ringilastele rääkima, kuidas on elu viie kassiga. Kaasa tulid Teet (sest kuidas muidu!) ja Plika – assistendiks, et vajadusel Teeduga majandada, kui mina ei saa. Rääkisin (ilmselt liiga palju ja liiga kiiresti :D) ja näitasin nunnusid kassipilte (oleks võinud veel rohkem näidata). Teet oli muidugi hitt. Ja kui ära läksime, oli üks ringilastest Teedust pildi joonistanud, mille ta meile kinkis. Nii armas!

Pärast õhtusööki istusin “korraks” pusle taha… Nüüd on peaaegu öö ja mitte midagi muud ei jõudnudki teha 😛 Sain kokku alt vasakust nurgast paadid (või jahid või mis iganes need seal on) ja kogu taeva. Kuna 1500tk pusle kaks ülemist rida ei mahu korktahvli peale ära, siis eraldasin need lihtsalt. Lõpuks libistan pusle pildi tegemiseks lauale, siis saab korralikult kokku. Seni läheb igatahes päris lobedalt, ainult aeg kaob kuidagi kiirelt käest 😀

Siimu käis muidugi kah “abiks”. Hiljem magasid Teeduga diivanil mu selja taga, nii et ma lõpuks ise ära ei mahtunudki…

Järgmisena siis vesi ja lõpuks majad… Aga raamatul ootab ka veel 50lk lugemist, neljapäeval on tähtaeg, pikendada ei saa – seega peab prioritiseerima… Pusle võib oodata.

Scroll to Top