igapäevaelu

Kassipildid otsa ei lõppe

Oo, see digifotode ajastu… Õnn ja õnnetus. Hea, et on lihtne teha “igaks juhuks” mitu võtet, sest äkki üks on udune vms, aga keegi peab ju hiljem kõik need pildid läbi vaatama ning ebasobivad kustutama… Mida rohkem pilte, seda rohkem kustutamist. Kui peaks olema nunnud pildid, siis on veel raskem, sest tahaks ju kõiki alles hoida, aga ausalt pole mõtet, niigi liiga palju… Kuna hoian blogi jaoks pisut vanematest piltidest alati valmis varu, siis viimase kahe nädala pildid olid siiani osaliselt sorteerimata. Iga kord kustutasin midagi, aga ikka tundus, et liiga palju alles… Ma ei tea, mitu ringi ma peale tegin, nüüd tänu õhtul oli lõpuks tunne, et ülejäänud võivad jääda. Aga ikkagi on 62 pilti veel jagamata. Jagub terveks nädalaks, kui ma iga päev blogima vaevun – nagu näha, siis enam ei vaevu…

Kuna öö vastu esmaspäeva jäi tänu huvitavale raamatule kuuetunniseks, olin eile õhtul nii väsinud, et arvutit lahti ei teinudki. Kaaslane on nädala lõpuni komandeeringus, lastel vaheaeg, Plika oli mitu päeva sõbrannaga maal, nii et eile õhtul olime Poisiga kahekesi – noh, pluss viis kassi, siin majas pole kunagi keegi üksi 😀 Jõudsin trennist kell kaheksa, sõime kahekesi pühapäevast üle jäänud burgereid (neid, mis me kodus ise teeme – materjali jäi pühapäevast üle), siis lugesin raamatut ja läksin üsna varakult voodisse.

Täna oli seevastu pärast 8h und energiat küll ja tuju hea. Tööl läks vahepeal tempo isegi mulle pisut liiga aeglaseks, nüüd õnneks jälle tõusnud, selline mõnusalt paras koormus, et päevad lähevad kiirelt, aga ennast pooleks tõmblema ei pea. Pärast tööd käisin Kanpolis ja ostsin igasugu kraami – arve oli 18€, täishinnaga oleks olnud 50€ (mitte et ma oleks enamikku neist asjadest täishinnaga ostnud, aga see ongi nii äge, et saab igasugu veidrat kraami proovida). Seejärel lihapood ja kasside nädala toiduvaru. Tulin koju, panin kassitoidu tükeldamise kõrvale mängima Clutterbugi podcasti. Kuna üks osa kestab tunni, jõudsin selle kuulamise kõrvale veel õhtusöögiks singi ja sibulaga tatraputru teha, ikka polnud läbi 😀 Plika tegi ka süüa – pad thaid. Kuna ma viimasel ajal enam väga selle fänn pole, siis ongi nii, et ma teen sageli samal õhtul tatraputru, mida jällegi lapsed ei armasta. Nüüd on mul tatra näol olemas veel kaks töölõunat, sest Kaaslast ju pole…

No ja üldse, sai siin ahju köetud (tavaliselt ma ju ise ei küta :D), oste kirja pandud, puslesid sorteeritud ja veel nii mõnedki vahetust ootavate kuhja tõstetud, lastega jutustatud, Clutterbugi uusimat videot vaadanud… Kõike jõudis. Nüüd alles tunnen, et väsinud ja uni hakkab peale tulema… Aga magama minna ei saa, kass on süles 😀

Harjumus pole nii tugev, kui võiks

Ühesõnaga. Kas mitte targad ei räägi, et harjumus tekib… Kolme nädalaga? Ja juurdub sügavamalt… Mingi pikema ajaga?

Ma olen igapäevaselt bloginud, maitea, oktoobrist saati? Või novembrist? Ma ei mäleta, millal see challenge tuli 😀

Aga niipea, kui ma ühe õhtu vahele jätan, on järgmised õhtud palju kergemad ununema. Kõigepealt jäi vahele üks päev, siis juba mitu… Ja nii see lähebki. Ma olen kohusetundlikult iga päev üritanud vähemalt kassipilte üles panna, aga kui mõni õhtu tuleb uni nii kiiresti, et isegi seda ei jõua, siis on blogi sama hästi kui ununenud. Prioriteedid ilmselgelt… On mujal 😛

Täna on vabariigi aastapäev ja õekese sünnipäev. Käisime tal külas, sõime kiluvõikusid, tegime sauna ja mängisime kaarte. Ja jõime mõned… Khm, koguseid siin ei maini… Gintonicud 😀

Seega on kell nüüd palju ja ma panen teile siia mõned kassipildid, sest rohkemaks ma võimeline pole 😀

Ma aeg-ajalt tunnen süümekaid, et kogu aeg on süles ja piltidel “uued” kassid. Ja siis ma tuletan meelde, et põhjus, miks me soovisime veel rohkem kasse, oli täpselt see, et enne käis meil vahel süles Säde ja teised peaaegu üldse mitte, sest nad ei ole (läbinisti) sülekassid… No Paksu on Plika sülekass 😀 Ühesõnaga sellepärast oligi kasse juurde vaja, et neid jaguks igale korrusele ja igasse sülle 😀 Ja piltidele jäävad ikkagi need, kes on lähemal… Aga kõik kassid on sellegipoolest väga armastatud 🙂

Jälle kadus aeg kuskile ära!

Täna õhtul ahastasin väga originaalselt, et KUHU see aeg ometi kadus… Ise küsin, ise vastan: kõigepealt me käisime peale tööd poodides ja jõudsime koju alles kell kuus. Siis oli vaja süüa teha. Kui söök pliidil podises, tegin arvuti lahti, et ostud kirja panna, aga kaldusin pisut teemast kõrvale ja panin järgmised kaks tundi lugemise väljakutse Exceli faili sobivaid raamatuid teemade alla kirja… Liis on kõiges süüdi 😀 Igal juhul ca 55 raamatut seal vist kokku tuleb ja neist vaid 24 raamatut on veel vaja leida. Üle poole olemas! Olen sel aastal lugenud siiani üheksa raamatut ja kõik suutnud väljakutsete alla sobitada 😛

Kui Plika üheksast trennist jõudis, sõime õhtust (tavaliselt teeme seda enne trenni, aga täna ma ei jõudnud sööki nii kiiresti valmis), siis oli vaja ikkagi need ostud ka kirja panna, seejärel viimaste päevade fotod ära sorteerida ja töödelda… No ja nii juhtuski, et mu mõnusast pikast õhtust Clutterbugi videote seltsis ja varajasest voodisse minekust sai kella üheteistkümnene blogipostitus… 😛 Mitte et ma kurdaks, lihtsalt eile õhtul sattus olema vähe und ja huvitav raamat, aga vanus on juba selline, et 5,5h une peal päeval kuigi asjalik ei ole… Õnneks mul tööl täna miskit suuremat ajumahtu nõudvat teha ei tulnud, elasin päeva üle.

Eelmisel nädalal olin ju kolmapäevast alates kodukontoris, täna siis leidsin laua pealt pinginaabri kingitud šokolaadi, nii nunnu… Ja no selle kruusi kinkis Kaaslane mulle mingi aeg ka vist sõbrapäevaks, ikka kohane tööl tee joomiseks, IRW. See on see tume kruus, mille pilt ainult siis näha, kui kuum jook sees.

Ma tegelikult eeldasin, et käime pärast tööd poest läbi ja läheme koju – nagu tavaliselt esmaspäeviti… Aga Kaaslane tahtis minna Kaubamajakasse võtmeid tegema ja teksasid otsima… No ja siis mul tuli meelde, et Plikal on vaja uut pesukorvi, praegune on katki. Tal olid väga konkreetsed mõõdud, tahtis, et mahuks otsapidi öökapi alla – läksin Jyski piiluma ja ennäe, vahel jookseb ka pimedale kanale tera suhu (haha, näete, kui väsinud ma olen, panin kaks ütlust toredasti kokku, las jääda :D) – leidsin sobivas mõõdus korvi, mis Plikale meeldis JA oli täna VIIMAST päeva poole hinnaga 😀 Nii et maksis 20€ asemel 9.50€. Me like!

No ja siis ma nägin Pepcos uitades rätikuid ja leidsin sobivas toonis nii Poisile kui Kaaslasele… No peaaegu. Kaaslase värvi polnud saunalina mõõtu, pean kesklinnas vaatama, ÄKKI seal on. Aga no vähemalt Poisil olemas. Kui ma oma ilusa sügavroosa ka kuskilt leiaks… Ja saaks need ärritavad kokku tõmbunud kandiga rätikud näiteks loomade varjupaika viia.

Kaaslane ostis endale T-särgi, mille peale ma mõnuga irvitasin ja teatasin, et kui see on nüüd mingi vihje 29. veebruari suhtes, siis unustagu ära, SELLE ettepaneku peab ta siiski ise tegema. Tähendab siis, mina olen seda meelt, et naised võivad meestele absoluutselt iga päev abieluettepanekuid teha, aga lihtsalt üks film tuli meelde (“Leap Year” vist oli äkki nimi?), kus peategelane tahtis 29. veebruari ära kasutada, et oma kaaslasele ettepanek teha… Tõenäoliselt oli kaaslane mölakas ja ta leidis filmi lõpuks uue mehe 😀

Kodus tegin õhtusöögiks pilaffi ja mõtlesin, et huvitav, äkki keegi teist veel ei tea, kui imeline tööriist on sibulalõikur:

Just selline mahukas, mitte mingi väike madal mõttetu nikats. Meie oma muidugi enam osta ei saa, sest Topshop läks pankrotti – meil on see mingi kolmas äkki, me retsisime eelmiseid, nii et plastikjullad kaane sees läksid mingi hetk katki, nüüd enam päris täis ei topi, et peaks kõigest jõust tõmbama ja loodame, et peab kauem vastu… Sest uut ju enam ei saa 🙁 Tupperwarel peaks ka sellised olema, ma ei tea küll, kas piisavalt suurt (ja hinnalt on need ilmselt mitte kõige odavamad) – Koduekstra on mingitel hetkedel müünud, aga ma ei tea, et see ühegi poe püsisortimendis oleks, otsi tikutulega taga… Topshopis ainsana oli. Seal oli suurel täishind 20€, kampaaniate ajal sai 10€. No igatahes imeline masin, kui see meil vahepeal katki läks, siis me lihtsalt nii kaua ei teinud sibulaga toite, kuni uue saime. Sest keegi ei taha sibulat niisama hakkida 😀 Aga sibul toidu sees on väga maitsev. Ja tõesti pole muud, kui lõikad sibulad suuremateks tükkideks ja paned masinasse, tõmbad mõned korrad nöörist ja sul on ideaalne peeneks hakitud sibul.

Kui ma juba pildistamas olin, siis tegin veel paar pilti söögitegemisest. Ma teen pilaffi selle retsepti järgi (lammas ei meeldi ja mõned teevad üldse kanaga, aga ma seaga harjunud), ainult et kõik kogused varieeruvad vastavalt olukorrale ja eelistustele 😀

Ostan pilafi jaoks mis iganes tükeldatud sealiha, mis ette jääb (enamasti strooganov, ca 400g pakk), riisi panin täna 450g (sest õeke andis mulle oma riisi, mida ta ei tahtnud ja jagasin selle võrdselt ära just mitme korra pilaffi tegemiseks), sibul oli täna üks ja hirmsuur, porgand ka korralik (kuna mulle keeduporgand ja suured porganditükid ei maitse, siis riivin), küüslauku pannakse meie peres iga toidu sisse 2-4x rohkem, kui retseptis kirjas, pilaff meeldib lastele ülitomatiselt, nii et tomatipastat panin terve kilo, vett seetõttu lisama ei pidanudki (viimase pildi tegin kohe pärast tomatipasta sisse kallamist). Hea lihtne toit – sel ajal, kui liha haudub, jõuab kenasti sibula-küüslaugu-porgandi koorida ja peenestada, sel ajal, kui ülejäänud kraami lisan ja iga sammu vahel paar minutit hauduma peab, jõuab täpselt kõik kasutatud riistad puhtaks loputada… No ja siis pole muud, kui lihtsalt vahepeal segada.

Selline üliglamuurne kokanduspostitus teile siia kaunisse esmaspäevaõhtusse 😀

Päike paneb koristama

…ja teeb tuju heaks 🙂

Õekese juurde ja hiljem koju tagasi jalutada oli nii mõnus, sest päike paistis, asfalt oli paljas, linnud laulsid ja täitsa kevadine tunne oli.

Mul oli plaan puslet panna, aga sattusin hoopis koristuslainele. Päikesega on ju tolm ja muu läbu nii hästi näha, mõned kapiuksed, selgus, olid jõletumalt mustad, sai neid siis küüritud… Ja tolmu pühitud… Ja mõni klaasukski ära puhastatud. Paar surnud potilille ära visatud ning mõned teised kasside poolt rapitud lilled elutoast tagumisse esikusse kolitud. Sünnipäevaks ootan kingiks potililli, mida kassid ei söö 😀 😀 😀

No ja siis mõtlesin, et teeks riidekapile ühe tiiru peale – teadsin täpselt ühte asja, mida ma ei kanna ja mille oleks pidanud ostmata jätma (aga no Humana 2-3€ pole just eriline kaotus), leidsin veel mõned ebamugavalt kitsad asjad, millest otsustasin loobuda – paar seelikut, üks kleit, üks sviiter… Kõrvarõngaid harvendasin jälle… Nii mõnus on asjadest vabaneda!

Selleks ajaks, kui ma koristamise ja korrastamise lõpetasin, oli päike läinud ja puslega ei alustanudki. No mõni teine kord siis. Õhtu lõpetuseks lugesin hoopis ühe raamatu läbi. Nüüd võib rahus magama minna, tehtud küll ja veel.

Sõbrad ja laupäev ja Mum cafe

Järjekordne jõusaalivaba nädalavahetus, sest noh, Kaaslane on endiselt haige ja me küll õekesega kaalusime minemist, aga… Ei viitsinud 😀 Ja kuna õekese pojal on homme sünnipäev, siis on homme ka tähtsamat tegemist.

Igatahes, sai pärast suuremalt jaolt kodust nädalat poes käidud, seegi juba oli suur asi 😀

Pärastlõuna sisustas veidike hilinenud sõbrapäevaistumine Mum cafes. Arutlesime menüüd lugedes, et rabarberilikööriga kokteil on neil küll, aga rummi ei taha – peab uurima, äkki pakutakse rabarberilimonaadi ka. No ja siis oli järgmine küsimus teenindajale: mida see majalimonaad endast kujutab? Mis te arvate? Muidugi rabarber. Vahel näkkab! 😀

Kõhud said ikka korralikult täis. Hilise õhtusöögi ajalgi olin veel suht isutu 😛

Õhtul sain lõpuks läbi raamatu, mida alustasin 5. jaanuaril. Ja suutsin selle isegi lugemise väljakutse teema alla paigutada. Great success! Nüüd võin süümepiinadeta Clutterbugi videosid vaadata, kuni uni tuleb. Siis saab veel voodis natuke lugerist teist raamatut lugeda… Ja homseks lubab päikeselist ilma, seega on plaanis pärast lõuna paiku sünnipäeval käimist üks pusle ette võtta. Nädalavahetuse plaanid paigas! Lihtsa elu Tikker 😀

Scroll to Top