Viimasel ajal on enamati kippunud nii olema, et kui blogis mingeid nädalavahetuse koristusplaane teen, siis neid raudselt ellu viia ei jõua. Täna läks ometigi nii, et kõik eile õhtul kirja pandu sai päriselt ka tehtud.
Magasin kella üheteistkümneni ja koristasin siis põhimõtteliselt terve päeva. Pesin masinatäie pesu, pühkisin ära ülejäänud põrandad, tõstsin need kõik tühjaks (sh terve selle suure hunniku kotte ära andmist ootavate asjadega), koristasin ära magamistoa kummutipealse ja riiuli, pesin kõik põrandad ära, tõstsin kõik ära andmist ootavad asjad kenasti seina äärde tagasi, riputasin elutoa ja magamistoa akende külge ka jõulutuled, vahetasin voodipesu ja käisin duši all. Nüüd õhtul enne blogi kirjutama hakkamist pühkisin tolmu ka ära. Et saaks linnukese kirja – KÕIK plaanitu tehtud 😀
Muidugi oli kogu pere terve päeva kodus ja see tähendas, et koristamine oli kohati üsna närvesööv. Tahaks kiirelt ja efektiivselt asjaga ühele poole saada ja neilt ehk veidi abigi, kippus aga nii olema, et ülejäänud tekitasid segadust vaid juurde. Nõudest, mida ma hommikust õhtuni pesin, me üldse ei räägi, eks… No igal juhul, oli ikka mitmeid teravamaid ütlemisi ka. Õnneks üle poole päevast oli siiski meeldiv ja õhtu lõppes ka rahulikult.
Ja ma tuletan meelde, meil on Abikaasaga kokkulepe, et mina koristan ja tema kokkab, nii et selles mõttes mul ei ole väga vigisemist. Lapsed on lapsed ja nende mängimine tekitab ikka segadust. Nemad koristavad oma asju enamasti ise – kui meeles on või neile meelde tuletada 😛 Aga jah, kui kõik mul kogu aeg jalus on, siis see just ei soodusta kiiret koristamist. Kui söömine kogemata liiga hiliseks nihkub ja ma äkki keset koristamist avastan, et olen räigelt näljane, on järsku vähimigi ebameeldivus täiesti talumatu. Kui ma olen terve päeva ühiste söömiste järel nõusid pesnud ja jalutan siis millalgi hiljem kööki, et avastada Abikaasa ja laste tekitatud kleepuv segadus (mee ja sidruni söömise tagajärg), siis saan kohe päris pahaseks 🙂 Sest ma olen endiselt seda meelt, et kui mina ei söö, siis teised (loe: Abikaasa) koristagu enda järelt ise 😛
Homme on plaanis kuusk tuua. Kui täna päeval Birgitiga rääkisin, siis olin veel üsna seda meelt, et läheme homme nende kanti – vaatame, kas harvendame nende kraaviperve või maksame RMK-le ja võtame riigimetsast kuuse… Aga olen tänasest toimetamisest nii tüdinud, et hetkel on ainus soov rahulikult korras kodus olla. Mis tähendab, et tõenäolisemalt agiteerin ma homme perekonda tegema ühise hommikuse turulkäigu, kust loodetavasti kuuse koju toome. Mis siis, et 2-3x kallimalt, kui ise metsast tuues. No ei ole seda metsast kuuse toomise tuju enam, puhkamise tuju on hoopis 🙂 Lund ka pole ja…
(huvitav, kus kuusejalg on… st ma tean, et teisel pool, aga seal on ilge segadus…)
Homme oleks vaja siiski veel nipet-näpet koristada. Eeskoda on sassi läinud, selle korda tegemine kaua aega ei võta, kätte võtmise asi. WC pott tahaks veidi küürimist. Veel üks masinatäis pesu tuleb pesta – täna olid voodiriided, homme siis meie riided. Uus karumesi on vaja teha. Laar piparkoogitainast kindlasti. Piparkooke küpsetada. Lapsed vannitada. No ja kaarte võiks ju ka nokitseda – Abikaasa tõi mulle täna poest kuldse tinteka ja puha. Nüüd on asi vaid kättevõtmises. Aga vaat täna enam ei viitsi… Terve päeva tuuseldanud, nüüd tahan ainult lebotada.
Päeva ülevaade antud, võib rahus raamatut lugema ja magama minna 😛
