jõulud

Mallukas polnud ainus, kelle kodulehte nikerdasin. Temaga oli kiire kolimine, sai ühe õhtuga valmis.

Aga mul oli üks teine veidi pikaajalisem projekt ka – nii umbes kuu aega tagasi pöördus Virge mu poole paari küsimusega WP-s kodulehe tegemise kohta. Ta oli kusjuures ise juba täiesti edukalt domeeni registreerinud, majutuse tellinud, WP püsti pannud ja enamik alajaotustest ära teinud. Mina lendasin siis rõõmsalt peale, surkisin ühte ja teist ning teatasin, et ma nüüd natuke keeletoimetan ka. No ja nii läkski, et ma aeg-ajalt torkisin Virget, et ta uut sisu üles paneks, nii et ma saaks ka jälle midagi teha.

Leht sai hiljuti valmis (Virge ise räägib pikemalt siin) ja ma ei jõudnudki sellest blogis kirjutada (no ma pole jõudnud viimasel ajal mitte millestki kirjutada, eks) – kui kellelgi on probleeme Soomes tehtud töö eest raha kätte saamisega, siis Virge on see inimene, kes oskab teid aidata. Minu jaoks on see endiselt hämmastav, kuidas ta täiesti nullist õppis ära soome keele ja seadused ja kuidas ta kogu seda värki NAUDIB. Minule tekitavad seadused judinaid, aga Virge on hingelt ikka jurist mis jurist. Täiesti geniaalne äriidee, ma ütlen, sest Soomes lastakse NII paljusid eestlaseid üle.

Aga miks ma üldse kirjutama hakkasin – Virge rääkis küll, et ma võin pakikest oodata, nii et kui täna Smartposti sõnum tuli, siis ma eeldasin, et võiks sellega tegu olla. Ja see on juba eelmisest jõulust tuttav teema, et kui mina ootan pakikest, siis tuleb KAST.

No päriselt, mul hakkab piinlik. Ma ju ei teinud midagi erilist, ma lihtsalt tegin seda, mida mulle meeldib teha 🙂

Vaat sihukese hunniku kingitusi saime:

Mul on sellistel puhkudel alati tunne, et ma pole seda kõike päriselt ära teeninud. Nii et ma jään selle juurde, et Virge läks lihtsalt natuke hulluks 🙂 Igal juhul maailmasuurimad tänud võrratu jõulukingi eest!

Juba kaks aastat tagasi olin hädas sellega, et minu tehtud kaardid tavalisse ümbrikusse ei mahtunud ja järgmine suurus, mida müüakse, on juba A5, mis on hirmus suur. Toona oli mul kogunenud piisavalt ümbrikke õnnitluskaartide ümbert, millega need tasuta kaasa tulevad – sel aastal sain nii ainult pooled, ülejäänud tegin ise.

Välismaalastele said kirjad posti nädala alguses. Eile õhtul ja täna lõikusin-kleepisin-kirjutasin 16 kaarti ja üheksa ümbrikku, need said täna posti. Ikka viimasel minutil, nii et pole sugugi kindel, kas jõuab enne jõule kohale. Vabalt võib mitte jõuda 😛

14 kaarti on välja lõigatud, vaja veel kleepida ja sisse kirjutada, need annan käest kätte. Siis on veel mitukümmend inimest, kellele tahaks saata personaalse kaardi digitaalsel kujul. Idee on olemas, tuleks veel ainult kujundada ja saata.

Kõik puuduolevad kingid said eile edukalt ostetud, lähengi vist nüüd neid pakkima, seda on ilma laste juuresolekuta rahulikum teha.

Ei tea, kas mul õnnestub kunagi igal aastal kaarte saata – seni on see reeglina juhtunud üle aasta või kahe. Mulle nii meeldib neid nikerdada, aga see on ajakulukas. Tulevikus lähen ilmselt mõnevõrra rohkem digitaalseks – 35 paberkaarti tundub ikkagi liig. Aga mõned, nii 10-20, teen ikka edaspidi ka.

Täna hommikul saime me suisa kaks kaarti, üks ägedam kui teine. Mis ma oskan öelda, Krissu tunneb meid hästi 😀