Prügimajandusest
Meil pole siiani prügilepingut, sest me ei ole viitsinud sellega tegeleda, õigemini pole suutnud otsustada, kuidas seda kõige targem korraldada oleks.
Me ise toodame üldiselt väga vähe prügi. Pakendid ja klaas lähevad ju eraldi (need konteinerid on meil praktiliselt maja kõrval, nii et pole vajadust rohelist ringi tellida ega midagi), paber ahju, biojäätmed komposti. mähkmeid kulub päevas umbes kolm (Plikal ainult öösel, Poisil öösel ja päevaune ajal, muul ajal riidemähkmed), need moodustavad meie tavaprügist enamiku. Ja nendegagi täitub vast umbes kaks või ehk kolm kotti nädalas. Seda väikest, tavalist poekotti – meil on praegu memmest jäänud väike prügiämber ja ehkki me kilekotte kunagi ei osta, ei paista nende varu veel niipea majapidamisest lõppevat. No igal juhul – kui lapsed täitsa mähkmevabaks saaks, siis tundub, et seda prügi praktiliselt ei tekikski.
Me oleme prügiküsimusega tegelemist edasi lükanud eelkõige seetõttu, et oli võimalus seda teha – meil on suur kütteta eeskoda, kuhu võis vabalt selle kotikese nii kauaks tõsta, kuni ära viia sai, haisema ei hakanud miinuskraadidega miski. Nii me siis poetasimegi oma paar kotikest nädalas perekonnal külas käies suure maja konteinerisse, mis on juba iseenesest laiduväärne tegevus, eks. Noh, aga nüüd lähevad ilmad soojemaks, nii et on viimane aeg see asi korda ajada, õnneks ei saa rohkem mugavusest nii edasi lasta.
Üks suur AGA on muidugi kogu eelmise jutu juures – tuhk. Seda on meil… Ma ei tea, 15-20 kotti? Pole kordagi ära visanud, hetkel seisavad kotid kuuris. No ma ütlen, lihtsalt pole viitsinud tegeleda. Tuhk ju ei haise ka 😛 Briketiga on muidu suht okei pliiti kütta – ei ole kallis, ei pea kartma, et on märg jne… Aga tuhka toodab küll nii, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi.
Naabritel on hetkel väike prügikast, see 140 liitrit vist. Nemad täidavad selle oma prügiga üsna ära, kahele perele ei piisaks. Nad mu teada ei sordi prügi ja ei hakka seda ilmselt ka tegema, nii et eks neil tekib seda sellevõrra rohkem.
Noh, põhimõtteliselt on kaks võimalust – kas me tellime endale oma prügikasti ja selle eraldi tühjenduse või siis suurema naabritega kahe peale. Kiired arvutused näitavad, et isegi kui nemad ei sordi prügi ja meie seda teeme, st et meie olmejäätmete hulk peaks olema palju väiksem (eriti pärast mähkmevabaks saamist), tuleb ikkagi soodsam ühe kastiga majandamine. 140 l kasti tühjendus maksab €6.34, 240 liitrit €7.54, 370 liitrit €9.10.
Jah, meie peaksime ostma kasti ja suurem kast maksab rohkem, aga kahe väiksema kasti eraldi tühjendus maksab kah rohkem, nii et suurema kasti ost tasuks end umbes kahe aastaga ära. Kasti peame nagunii üksi kinni maksma, sest noh, naabrite poolest on ju kõik korras ja nemad võiks vanaviisi jätkata.
Ühesõnaga… Mida ma üritan välja mõelda, on see, kas 240-liitrisest kastist meile kahe pere peale piisab. Kuna meil peaks vähem prügi tekkima, siis peaks ju piisama küll? Tuhka tekib nagunii ainult talvel, st suvel peaks eriti lebo olema.
Ja siis on muidugi küsimus, kuidas sellest praegusest tuhast lahti saada. Kõige kiirem lahendus tundub olevat naabrite loal nende kast kohe pärast tühjendamist uuesti täita, lisatühjendus tellida ning selle eest siis ise maksta. Abikaasa muidugi arvas, et tuhka on pigem kahe kasti jagu ja lisatühjendus on nagunii suti kallim ka.
Alternatiiv oleks jätta see tuhk hetkel sinna, kus ta on (ruumi on meil piisavalt, ette ei jää – kuuri tulevad puud alles siis, kui need on suvi läbi aias kuivanud vms), otsustada konteineri suurus ära, osta see ära ja siis iga kord enne tühjendamise hommikut lihtsalt nii palju tuhakotte kasti panna, kui palju vaba ruumi on. Nagu öeldud, tuhk ei haise, seega võib seda ju pikkamööda teha. Suve jooksul saab kindlasti kõigest lahti.
Kas mu mõttekäik on loogiline? Liitrite ja kõige muu koha pealt? Igasugused praktilised kogemused on teretulnud!
