kööginurk – Page 13

2015 esimese poolaasta pildipuru

18/06/2015 / kööginurk, plika, poiss, rõõm, seltsielu, töö / 3 Comments

Vaatasin läbi selle aasta pildikaustad ja noppisin välja kõik, mis veel blogisse polnud jõudnud. Ok, mõned pildid jäid siiski oma aega ootama, sest Humana leidudest ja tööst tahan kunagi eraldi postitused teha.

Jõulude ajal sai katsetatud erinevate koostistega piparkoogitaignaid, millest üks osutus piparkookide jaoks kõlbmatuks – oli liiga paks ja mure. See-eest sai sellest jaanuaris ühe suurepärase kirsikoogi, millega külla tulnud Kaidit kostitada:

Märtsis sattusime me puhtjuhuslikult viimase minuti kutse tõttu ühele külade sõpruskohtumisele ja saime teha klaasi. Hullult äge oli.

Kuskil mai alguses korjas Poiss ühel õhtul omaalgatuslikult aiast peotäie pisikesi lilli ja teatas, et tema tahab need oma õpetajale viia. Panime vaasi, järgmisel päeval unustas ta need otse loomulikult maha. Ülejärgmisel päeval sai siis kaasa võetud – juhtumisi oli see päev, mil lasteaias toimus nende rühma emadepäeva pidu ja lapsed viisidki sel puhul ka õpetajatele lilli. Ma ise poleks selle peale tulnud, aga näe, läks õnneks 😀

Ükskord meisterdas Abikaasa meile kunstipärase õhtusöögi… Sõime ratastega siile 😀

Töiselt rindelt ka paar mälestust, traditsioonilistest täiesti harilikest kaubapäevadest:

Ükskord perega Tallinnas käies ööbisime Liisi ja Paavo pool ning unustasime maha Abikaasa kõrvaklapid. Järgmise nädala kauba hulgast leidsime hoolikalt pakitud kasti… Mis oli omakorda väga hoolikalt mitmete kastide sisse pakitud 😛

Ühtlasti kurtsin tolsamal reisil reedest komandeeringupäeva laos veetes, et kurja, valisin endale nii hoolikalt kirjutuslauda, aga tuli välja, et see võiks ikka veidi kõrgem olla. Selle peale võeti mõõdud ja järgmise kaubaga saabus vajalik atribuutika. Saamaks aru, kuidas need täpselt töötavad, peaks panema pildi, mida mul aga hetkel ei ole. Igal juhul – elagu hoolitsevad kolleegid 😀

Juuni esimesel nädalavahetusel käisime Tartus. Õnnestus lõpuks ometi Kessul külas käia, samuti nägin üle mitme aasta oma onutütart ja sai temaga pikalt jutustatud. Käisime ära Ahhaa keskuses, mille perepileti eelmisel sügisel tänukingiks sain. No tõsiselt äge oli! Pilti tegin selle nädalavahetuse jooksul imevähe, aga mõned üksikud Ahhaast siiski on.

Pime ruum ja suur liivakast, kus sai ise maailma ehitada. “Kaardi” värvus muutus vastavalt liivahunniku kõrgusele. Kogu pere mängis mõnuga 🙂

Kõrge post, mille otsa ennast ise vinnata ja siis alla sõita. Mina tõmbasin ennast ühe korra poole peale – siis hakkas hirmus ja tulin tagasi alla, rohkem ei tahtnud. Abikaasa käis lastega ikka mitu korda lae all ära. Lõpuks käisid lapsed kahekesi ka. Mina küll pabistasin ja väga ei lubanud, aga paar korda nad ikka käisid päris kõrgel.

Eelmisel laupäeval käisime maal tuttava lapse sünnipäeva tähistamas. Ilm oli imeline ja õu oli lapsi täis. Sai hobusega sõita ja kui hobused puhkasid, siis niisama vankris turnida:

Samuti oli sünnipäevakülaliseks sünnipäevalapse vanavanaisa kodustatud vares. Täiesti pesueht kodustatud vares 😀 Ja merisiga. Ja muidki loomi.

Mälestusi märtsist

05/04/2015 / kööginurk, plika, rõõm / Leave a Comment

Pildistan noil päevil nii harva, aga leidsin nüüd pilte sorteerides mõned eelmisest kuust, mida võiks näidata.

Ühel hommikul, kui lapsed olid juba lasteaeda läinud, leidsin Plika nari küljest sellise kirja:

Kirja tagant voodinurgast leidsin Poisi taskulambi:

Ja ühel hilisõhtul, ikka sellisel ajal, kui mõistlikud inimesed enam ammu ei söö, tõi Abikaasa mulle voodisse sellise öise eine:

Peaks äkki kirjutama või?

29/03/2015 / igapäevaelu, kööginurk / Leave a Comment

Ei ole seda blogimise soont, no ei ole kohe üldse.

Jäin eelmise nädala neljapäeval puruhaigeks, nii lendas nädal tagasi korstnasse ka sünnipäev. Esmaspäeval üritasin tööle minna, aga tulin sealt põhimõtteliselt tagurpidi koju tagasi, kirjutasin ülemusele ja ütlesin, et võtan nädala puhkust. Mul oli vaja reede öösel Tallinnas inventuuri teha ja tahtsin enne terveks saada, ilma puhkuseta poleks see õnnestunud. Haiguslehte ei viitsinud võtta, sest oleks rahaliselt rohkem kaotanud ja nagunii oli mul eelmisest aastast nädal puhkust üle.

Kusjuures ega ma üksi haige polnud, Abikaasa vindus samamoodi. Eelmise nädala lõpus jätsime isegi lapsed koju, sel nädalal käisid ikka kenasti aias… Abikaasa oli aga ka veel sellestki nädalast pool kodus.

Nüüdseks olen lõpuks ometi täitsa terve ja tundub, et Abikaasa ka. Ok, köhin, aga see ka paraneb ja ei häiri üldist elu. Täna oli üle pika aja kuiv ilm ja saime lõpuks ometi ära tehtud puud, mis eelmise nädala keskel toodi. Abikaasa kusjuures haigust trotsides tegi pooled neist nädal tagasi ära, aga mina lihtsalt enne ei jõudnud, mu ema käis hoopis oma mehega abiks. Täna sain lõpuks ise ka käed külge panna, pool päeva rassisime õues, lapsed mängisid kõik see aeg ka aias.

Haiguse ajal kusjuures hullult poputati meid. Vahetustega käidi meie eest poes ja tehti süüa 🙂 Õige mitu suppi jõudis meieni ja muud head kraami ka. Need on need puhud, kus perekonna olemasolu eest eriti tänulik olla.

Täna õhtul tegi Abikaasa kikerhernekotlette. Pakk kikerherneid seisis mitu kuud kapis, otsustasime lõpuks ette võtta. Leotatud kikerherned saumikseriga peeneks, riivitud kartul juurde, sibulat ja küüslauku ka… Ja natuke jahu… Vist kõik. Osad panime ahju, osad praadisime pannil. Päris mõnusad said.

Minul tekkis üle pika aja isu küpsetada. Vaatasin küll igasugu retsepte, aga ükski ei erutanud. Mõtlesin, et suva, viskan mingid asjad kokku ja vaatan, mis saab 😀 Võid oli 50g, selle sulatasin ära. Siis panin natuke suhkrut, ühe muna (rohkem polnud), veidi õli, vanilli, hapukoort (tänase kuupäevaga kinnine pakk oli külmikus, see inspireeriski küpsetama), kaarobipulbrit, hirsijahu, riisijahu… Ühesõnaga kõike, mida kapis leidus 😀 Mõtlesin, kas peaks küpsetuspulbrit ka panema, aga proovisin ilma ja jäid mõnusad, sellised väikesed küpsised. Teisele plaaditäiele panin rosinad ka sekka, sai veel mõnusam. Kaarobipulber on tõesti üsna geniaalne kakao asendaja, kuna on juba ise magusapoolne ja suhkrut seega nii palju vaja pole. Ja hirsijahu saab edukalt küpsetistesse “ära peita”. No mul lihtsalt on igasugu kummalised söögiasjad kodus pidevalt, professionaalne kretinism 🙂

Ja ongi märtsikuu praktiliselt läbi. Aeg lendab.

Inventuur köögis

04/01/2015 / kööginurk, puhas toit / 9 Comments

Uuel aastal uue hooga, teadagi. Revideerisin kappe, panin esimest korda sulama külmkapi, mis sai ostetud 3,5 aastat tagasi ning panin ühtlasi kirja kõik kodus leiduva söögikraami, et oleks motivatsiooni vähem ja kaalutletumalt süüa osta ning rohkem kappe tühjaks kokata.

Et oleks põnevam ja informatiivsem, siis tavalises kirjas on tavatoit, kaldkirjas mahetoit, alla joonitud on usaldusväärsetest allikatest, OTT kaubaringilt jms kohtadest pärinev kõigi eelduste kohaselt üsna puhas kohalik kraam (ja nagu ma just tõdesin, siis vähemalt Feedly alla joonimist ei näita… mis seal ikka). Harilik seis – kauasäiliv kraam on suuremas osas mahe, värske ja vähem säiliva kraamiga on lood vastupidised.

Värske kraam:
kausitäis mandariine (ca 1,5kg)
kaheksa banaani (ca 1kg)
kolm greipi (ca 900g)
kaks pomelot (ca 2,2kg)
melon (ca 1,5kg)
kurk (ca 300g)
veidi porrut, rukolat, sellerit, rohelist sibulat (kõik üsna närtsinud)

Vähesäiliv:
kohvikoor
veidi hapukoort
veidi võid
pool topsi majoneesi
pool pakki toorjuustu maitserohelisega
karp juustu-küüslaugu-majoneesi möginat (ise tehtud)
pool untsu läinud piparkoogitaignast, millest saab veel ühe koogi põhja
pool purki marineeritud seeni

Kauasäiliv:
kotike mugulsibulaid (ca 600g)
2kg küüslauku (saime hiljuti natuke Abikaasa õe kasvatatuid, augusti lõpus ostsime talvevarudeks 4kg – enam-vähem optimaalne kogus, ilmselt võtaks järgmine kord 5kg)
6,3kg mett (augusti alguses sai soetatud talvevaru 12kg + 500g jõulukingiks – pool aastat läbi ja pool alles, hästi planeeritud)
poolikud teepakid: rahustav tee, kibuvitsatee, köhatee aniisiga, salveileht (viimased kaks kollased pakid apteegist)
ca 1,25kg kohvi
500g riisipastat
ca 850g maisipastat
1,5kg tomatipastat
250g gluteenivaba pitsapõhjapulbrit
160g falafeli tegemise jahu
1kg tatrajahu
1kg tatart
ca 1,2kg odrakruupi
2kg rukkijahu
500g hirsijahu
500g mungube idandamiseks (pluss veel ca 150g on ööseks likku pandud)
250ml valge Modena palsamiäädikas
250ml oliiviõli
1l filtreerimata oliiviõli
tühi pudel riisiklii õli (mental note: osta uus)
veidi sojakastet
veidi viinamarjaseemneõli
veidi maitse ja lõhnata kookosõli
pool väikest pudelit sidrunimahla
veidi rosinaid
kakao
kaarobipulber
karbike mandlipiima tegemisest üle jäänud kuivatatud “mandlijahu” (ema tõi)
veidi arooniasiirupit
suur pudel sõstramahla
ca 2,75kg rafineerimata suhkrut
veidi kama
veidi kartulitärklist
veidi pekaanipähkleid
veidi Dijoni sinepit
1,5 tuubi remulaadi kastet
kolm karpi kala tomatikastmes

Maitseained:
Himaalaja sool
must ja valge terapipar veskites
murulauk
puljongipulber
koriander
vürtsköömen
jahvatatud paprika
tšillikaunad
piparkoogimaitseaine
kardemon
kaneel
vanillipulber
küpsetuspulber
BBQ&grilli ürdisool
persillade (meresool, küüslauk, petersell)
rosmariin
muskaatpähkel
loorberilehed
guljašimaitseaine
ingverijuur

Sügavkülmas:
5 suurt karpi hernesuppi
1 suur karp ube hakklihaga
400g idamaist juurikasegu
600g krevette
ca 300g mereannikokteili (annaks hea meelega ära kellelegi, endale ei meeldi)
10 väikest karpi hakitud murulauku
ca 1,5kg maasikaid
ca 350g pohli
1 väike karp sõstraid
3 suurt karpi tükeldatud rabarberit
16 väikest karpi õunapudi (mass, mis mahla pressimisest üle jäi)
1 väike karp õunamoosi

Leib on praegu Vändra Leiva mittemahe vormileib, sest ma vahepeal ei jõudnud küpsetada ja mu enda juuretis läks tuksi, pean uue muretsema.

Tavaliselt alati olemasolevatest asjadest on hetkel otsas munad, riis, riisijahu, kartulid ja porgandid – esimesed kolm reeglina mahedad, viimased kaks kui mitte mahedad, siis vähemalt OTT ringilt või mõne sõbra-tuttava kasvatatud.

Toas peidus on jõuludega koju siginenud šokolaadivarud, aga need on õnneks otsakorral – kaks väikest šokolaadi, neli Geisha kommi, seitse lutsukommi (viimased on vähemalt mahedad).

Ühesõnaga… Peab küpsetama hakkama 🙂 Tahaks ära kasutada kaarobipulbri, piparkoogimaitseaine, mandlijahu ja selle õunapudi sügavkülmast. Tundub, et nendest saaks edukalt midagi magusat kokku käkerdada. Mitte kõigist korraga, aga nii üldiselt. Mõtlen mõne küpsiste retsepti välja näiteks.

Sõstramahla puhul ma pole üldse kindel, kas tegu on sõstramahlaga, sest meile anti see õunamahla pähe, aga tegu on millegi hapuga. Tundub sobivat hästi mannavahu sisse ja mannavahtu ma armastan, nisu aga teps mitte. Mis mannast võiks veel mannavahtu teha? Me müüme näiteks tatra-, rukki- ja maisimannat… Aga ma ei kujuta ette, kas nendest tehtud mannavaht päriselt süüa kõlbaks. Speltamanna äkki – tiba tervislikum, kui päris harilik nisu, aga siiski piisavalt sarnase maitsega, sest noh, ikkagi NISU?

Tatar meeldib mulle vaid hästi sõmeral kujul, aga toortatrast putru tehes tuleb sihuke pläust, mis mulle üldse ei istu. Ühesõnaga tahaks väga rohkem tatart süüa, gluteenivaba ja muidu kasulik, aga ei oska seda nii valmistada, et maitseks.

Mida hirsijahust teha, pole ka õrna aimugi. Kiire googeldamine ütleb, et lihtsalt küpsetistes muu jahu hulka lisada, eks siis läheb ka küpsisematerjaliks.

Aa, ja siis on mul veel pakk iiri sammalt, millega peaks katsetama, kui viitsiks… Teoreetiliselt peaks saama seda tarretava ainena kasutada, aga esimene katse läks meil igal juhul aia taha.

Üldises plaanis tahaks enim vähendada liha tarbimist ja süüa sellevõrra rohkem kala ning juurikaid. Ja liha tahaks kvaliteetsemat. Ma tean, et mahedat veiseliha on igal pool saada, aga sealiha ja eriti kanaliha puhul ei ole mul õrna aimugi, kust otsida – kas üldse kuskil on? Igal juhul on auahne plaan, et kuniks lihast täiesti loobuda ei suuda, võiks süüa vaid sellist, mille puhul olen kindel, et need loomad on õnnelikult kasvanud. Kui ei ole, siis ei osta. Saab olema keeruline. Vaatame, kuidas õnnestub.

Teine asi, mida tahaks vähendada, on piimatoodete tarbimine. Ideaalis ei sööks üldse, aga noh… Jah. Mida vähem, seda parem 🙂 Ei viitsi kogu aeg kohvi peale mandlikoort osta, kalliks läheb (teised katsetatud taimsed koored kohviga ei meeldinud). Kohvikoort ei saa mahedalt mu meelest kuskilt, vahukoor on selleks liiga rammus – aga kohv maitseb koorega rohkem kui piimaga. Hapukoort me väga tihti ei söö, aga vahel ikka – no seda võiks vähemalt Nopri oma osta, peab rohkem taluturul käimist planeerima. Küpsetama olen harjunud ikka võiga – kookosrasv läheks jube kalliks, mingeid muid taimseid variante hetkel pähe ei torka. Ja muidugi juust! Võileiva peal see mulle ei maitsegi, aga juustu-küüslaugu mögin on suur lemmik, pitsa, pasta ja ahjuroogade peale jne. Juustu puhul muidugi jääb küsimus, kui rõõmsalt on kasvanud Saaremaa Piimatööstuse lehmad (ostame turult lahtiselt Saaremaa juustu ja võid) – kas peaks eelistama Nopri juustu? Nopri lehmad peaks küll õnnelikud olema, kinnitavad kõik, kes asjast teavad. No isiklikult olen kõige enam veendunud muidugi Nele lehmade heas elus, aga Nele veel juustu ei tee.

Ja ma jumaldan valgehallitusjuustu! Ja poolkõva kitsejuust, mis ma mingi Rimi sooduka ajal ostma juhtusin, oli ka umbehää. Seevastu pehme kitsejuust ei meeldinud…

Majoneesi tegemine tundus vahepeal isegi käppa saavat, aga pagan, ikka ei õnnestu. Viinamarjaseemne õli on tõepoolest nii maitsetu, kui olla saab, aga millegipärast käib majoneesist ikka räige õline maitse üle, ehkki paneme õli vähem, kui retseptis. Närvi ajab. Üldiselt oleks targem majoneesi lihtsalt mitte süüa, aga see on senini olnud üks olulisi komponente igasugu lihata võileivakatete juures – ülalmainitud juustu-küüslaugu mögin, munaga samuti parim jne.

Taimseid võileivamäärdeid oleks vaja, mis tõeliselt hästi maitseksid. Olen ema juures söönud oapasteeti ja siis vist mingit india pähklitest tehtud möginat, aga ausõna – kumbki ei meeldinud kohe mitte kõige vähematki. Avokaado vastu mul pole otseselt midagi, aga paljalt ja suures koguses see mulle ei maitse. Millegagi segatuna võiks tarbida küll, aga millega segada?

Suppe tahaks senisest palju rohkem süüa, kohe pool ajast võiks olla õhtusöögiks supp… Aga need supid, mida me seni teinud oleme, ei eruta kohe üldse. Tõeliselt maitsvaid suppe tahaks, noh. Soovitage retsepte! Kõige eelistatumad oleks lihata variandid 🙂

Kui suudaks nüüd ikkagi jälle seda nädala menüüd koostama hakata…

Statistikapede plaanib piparkoogitegu

17/12/2014 / jõulud, kööginurk, rõõm / 7 Comments

Normaalne inimene võtaks ühe suvalise retsepti ja teeks piparkoogitaigna lihtsalt valmis. Mina võtsin netist kaheksa erinevat retsepti ja tegin Excelisse võrdlustabeli, kus arvutasin kõigi retseptide kogused ümber 1kg taigna jaoks.

Nüüd ma võin teile öelda, et üldjuhul on 1kg taigna jaoks vaja 500g jahu, võid on erinevates retseptides 100-180g, mune 1-2, soodat 0,5-1,4tl, mõni lisab hapukoort, äädikat/sidrunhapet… Maitseainete kogused on ka vastavalt retseptile väga erinevad 😛 Kõigis retseptides on sees kaneel, nelk ja kardemon, enamikus ingver ja apelsinikoor, mõnes ka sool, sidrunikoor, muskaatpähkel, vürts, jahvatatud must pipar, koriander… Suhkrusiirup on valmiskujul vaid Nami-Nami retseptis – seal on 1kg taigna kohta 180g siirupit ja 120g suhkrut. Teistes retseptides on vaid suhkur ja keev vesi, millest tuleb ise siirup teha – suhkru kogus kõigub 250-325g vahel, vett soovitatakse erinevates retseptides lisada 130-250, ühes isegi 500ml.

Otsustasin, et siirupit ma sel aastal ise ei tee ja maitseaineid kasutan ka valmiskujul. Viimased on lihtsalt juba segudena koju ostetud, seega kasutan ära. On olemas 1,5 pakki Santa Maria oma ja terve pakk mingit ökokat.

Arvutasin, et südamete jaoks kulub veel 1,5-2kg tainast. 500g poetainast on kapis, ülejäänud tulevad siis enda tehtud taignast.

Aga kui palju ma seda tainast kokku tegema peaks, et jaguks niisama söömiseks, nõrkemiseni, uue aastani välja? 🙂 Seda pole suutnud veel ära otsustada. Aga peaks otsustama, sest sellest sõltub, kui palju ma jahu ostan.

Mõtlen, et peaks vist katsetama nii riisi- kui nisujahuga. Lihtsalt sellepärast, et näha, kas ja kui suur on maitsevahe.

Samuti kavatsen katsetada nii tavalise suhkrusiirupi kui agaavisiirupiga – tavalist on lihtsalt kodus eelmisest aastast alles. Ma küll ei tea, miks me ostsime toona heleda, sest praegu loen igalt poolt välja, et piparkookides võiks kasutada tumedat, aga no suurt vahet vast pole – tume siirup/kõrvetatud suhkur annaks küll veidi karamellisema maitse, aga peamine maitse tuleb vist siiski maitseainetest… Eks?

Nüüd on küsimus selles, et kui agaavisiirup on tavalisest suhkrust veerandi võrra magusam, kas ma peaks vähendama retseptis siirupi või suhkru kogust? Või tegema üldse AINULT agaavisiirupiga? Siin on ilmselt oluline, milline jääb lõppkokkuvõttes taigna konsistents. Kas pigem peaks panema õige koguse siirupit ja kuna see magustab tavalisest rohkem, siis vähendama suhkru kogust… Või panema suhkrut retsepti järgi ja vähendama siirupikogust veerandi võrra? Kas keegi hull, kes päriselt viitsib seda postitust lugeda, oskab äkki selle koha pealt midagi arvata?

Ahhaa, äkki peaks jällegi mõlemat pidi katsetama – tegema pool tainast ühtviisi ja pool teistviisi… Ja vaatama, kas ja kui palju jääb erinev.

Mul on kodus olemas suhkrusiirupit ja agaavisiirupit ca 2kg taigna jaoks. Kui ma ostan nüüd ära selle agaavisiirupi, mis plaanis on, jaguks sellest veel 2,7-3,7kg taigna jaoks (sõltuvalt siis sellest, kas vähendan siirupi või suhkru kogust). 5-6kg tainast teha on normaalne? Kui sellest 1-1,5kg läheb kinkimiseks, jääb endale söömiseks ümmarguselt 4kg. Liiga palju? Parem liiga palju kui liiga vähe, seega sobib!

Nii, riisijahu on mul kodus täpselt nii palju, et kui see kõik ära kasutada, oleks vaja juurde veel 2-2,5kg – ostan ilmselt 1kg nisujahu ja ülejäänud riisijahu. Ja siis see potsik agaavisiirupit… Võid on kodus 1kg ringis – sellest jääb ülegi. Munad, suhkur, sooda, piparkoogimaitseained ja hapukoor on samuti olemas.

Ühesõnaga – 1kg nisujahu, 1-1,5kg riisijahu, 1 purk agaavisiirupit. Poelist olemas 🙂 Ehk jõuab taigna nädalavahetusel valmis ka 🙂

Plaanid tehtud, süda rahul.