kööginurk

Piimauputus

/ kööginurk, virin/urin / 2 Comments

kui ma oleks teadnud, et Delivermilkile andmete saatmine tähendab seda, et need lähevad kohe edasi Milk&More’ile, siis oleks ma piima otse nende kodulehelt tellinud. Igatahes nad hoopis helistasid mulle ja tellimus sai sedapidi esitatud. Lugesin nende kodulehelt, et see online tellimise võimalus on nagunii suhteliselt uus asi, nii et kõigil, kes kasutavad siiani offline accounti (ehk siis suhtlus telefoni teel), on võimalus üle minna online accountile – kui ennast online registreerida, peab lihtsalt mainima, et oled juba klient ning pärast esimest online tellimuse esitamist su offline account suletakse.

No ma siis tellisin ka üleeile esimest korda online. Neil oli veel pakkumine, et siis saab külmakasti tasuta, mis on soojemal ajal vägagi vajalik asi, sest piim tuuakse ukse taha kuue paiku, ära toon selle alles üheksast.

Nojah, täna oli muidugi ukse taga kast kahekordse piimakogusega ja ei mingit külmakasti. Olin nende FAQst ka lugenud, et vahel ei jõua inf õigel ajal kohale, nii et offline ja online tellimused tulevad topelt – sel juhul tuleb neile lihtsalt helistada. Abikaasa siis helistas… Ja no raha meilt nende kaheksa ülearuse pudeli eest ei võeta. Aga tagasi neid ka keegi viima ei hakka.

Nii mul siis ongi nüüd 15 pinti ehk kaheksa ja pool liitrit piima. Mis ma teen sellega??? Lisaks on veel üks pudel hapuks läinud piima ja purk üle aja läinud koort – nendest peaks veel pannkooki tegema (tänastesse sai teist sama palju halvaks läinut juba sisse pandud).

Sildi järgi peaks piim küll kinnisena nädala säilima, aga kogemus ütleb, et esmaspäeval tellitud piim kõlbab kolmapäevani, neljapäeval on juba tilgastanud. Ses mõttes on suva, et ma ju saan iga kahe-kolme päeva tagant uue laadungi, polegi vaja nädalat säilitada, aga tänasel puhul tuleks kasuks…

Abikaasa on hakanud viimasel ajal igal õhtul õlut jooma (mis on omaette teema, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida), nii et sellepärast on meil piima ka ülearu ja nädalavahetusel läkski 2,5 pinti halvaks. Online tellimusse jätsin juba väiksemad kogused, eks siis näis, kas läheb paremini.

No… Kui piimasuppi teha ja veel pannkooki (koogi juurde ju õlut ei joo, piima läheb meeletus koguses 😛 )… Ja reedene tellimus väiksemaks muuta (sest reede õhtuni on need tänased piimad veel okei), siis vast ei jää miskit üle ega lähe raisku. Loodame, et rohkem jamasid ei korraldata ja reedel enam topelttellimust ei tule.

Esimene sünnipäev

/ kööginurk, plika, rõõm, seltsielu, taaskasutus / 2 Comments

Juba hommikul kõlistas postiljon ukse taga ja tõi veel ühe kingituse Kessult. Kaarti, muide, juures polnud (kui oleks pidanud olema), saatelehel lihtsalt õnnesoovid, mille täpitähtede asemel oli kastirida. Päris peen. Kink ise on siin pildil vasakul, paremal on Iirise kink 😀 Jajaa, ühe põhimõttega asjad, aga no erinevad ju ja mõlemad väga ägedad. Seda kergem on mul nüüd sisse viia süsteem, et panen pooled mänguasjad ära ja siis iga nädal vahetan… No et Plikal huvitavam oleks 😛

Päeval oli tegemist küllaga, oli ju vaja valmistuda – käisime suures Sainsbury’s tordimaterjali ostmas ja mütse otsimas. No mul oli kontseptsioon, et on vaja teha Kessule foto punase paberiga vooderdatud karbis istuvast lapsest, kellel on see sünnipäevamüts peas. Otsisin eile õhtul vähemalt kuuest high streeti poest, ainult ühes oli I love football variant, keeldusin 😛 Täna õnneks leidsin, no ja kuna neid ühekaupa ju ei saa, saime kõik mütsid… Aga sellest hiljem.

Kuna ma olin Iirise külla kutsunud (Abikaasa pidi ta arvutit putitama ja tal oli just õigel ajal vaba päev, keegi oli ometi vaja torti sööma kutsuda!), siis tekkis kohe vajadus koristada, nii ma siis kraamisin mitu tundi.

Vahepeal tulid Haidelt imeilusad lilled:

Tordi tegemisega oli ka paras kammaljaa – ma pole ju nii ammu midagi sellist teinud, siinmaal üldse mitte kunagi. Kuna mul siin ümmargust koogivormi polnud ja ma ei tundnud üleüldse valmisolekut hakata biskviiti küpsetama (aga tahtsin just seda), siis ostsin poest valmis põhjad. Eestis tegin taolist torti tavaliselt vahukoore või kohupiima ja ploomikompotiga, täna otsustasin virsikukompoti ja custardi kasuks (hahaa, eesti keelde tõlgituna on see vist keedukreem, mis kõlab nii halvasti, et ma ei tõlgi!). Ja siis veel muidugi maasikad. Absoluutselt ei suutnud otsustada, kui palju kogu seda kraami vaja minna võiks, ostsin siis igaks juhuks hirmsa varuga. Kokku keerasin kõik need asjad veerand tunniga. Ja siis juba tuligi Iiris.

Kohe varsti jõudis Abikaasa ka koju ja üksmeelsel nõudmisel asusime pikema jututa tordi kallale. Kui ma olin seda tehes mõelnud, et kes selle kõik küll ära sööb, hiigelsuur ju, siis sõime kõik (st Plika sõi küll meie taldrikust) kaks suurt tükki ja ainult veerand torti jäigi alles 😛

Ülejäänud õhtu putitas Abikaasa Iirise arvutit ning meie tegelesime käsitööga. Iirisel on viimasel ajal kudumisvaimustus ja ta ajas mulle ka isu peale. Mina üritasin tema juhendusel kilekottidest heegeldada. Kuna see on mul tõenäoliselt üle kümne aasta esimene kord heegelnõel kätte võtta (varrastega oleks sama lugu), siis loen esimese katsetuse eduliseks: heegeldasin vannituppa seebialuse. Nats lopergune ju sai, aga siiski 😀

Nüüd peab kohe mõtlema, mis järgmiseks teha. ja kududa tahaks ka… Salliga saan ju ikka hakkama!

Igal juhul oli tore päev. Ja keegi ei saa öelda, et ma ei viitsinud oma lapse sünnipäevaks torti teha. Mis siis, et patuga pooleks. Küll ma arenen 😛

Tänase päeva otsus: ostame aurutaja

/ film, kööginurk, TV/sarjad / 1 Comment

Kuna ma siin mitmendat päeva ökopilves hõljun ja vastavatel teemadel (mahetoit, riidemähkmed jne) mõtisklen, jõudsin täna kuidagi mõtteni, et peaks ostma aurutaja – sellega on ju jube hea igasuguseid juurikaid ja muudki valmistada, kõik vitamiinid jäävad alles ja puha. Lugesin siis jälle mitmelt poolt kõvasti arvustusi ja valisin lõpuks sellise välja (Tefali kohta kurdeti, et minevat aktiivselt kasutusel ruttu katki, sest on üleni plastikust, Russell Hobbs oli teine arvestatav valik, aga Morphy Richards jäi siiski peale, nende järelteenindust kiideti ka). Nüüd on ainult küsimus, kas peaks julgema tellida sihukesest netipoest (ilmselt ei julge), kus about as ja terms and conditions all pole midagi kirjas, samuti ei tule mingit infot googeldades välja – no see on kas alles alustav pood või siis petupood. Seal maksab see £22, mujalt alla £40 eriti ei saa – osades kohtades on odavamad, aga postikulu nullib vaheltkasu suht ära ja no jällegi – usaldusväärsus. Amazonist vähemalt teab, et jõuab kohale.

Nii et kui Abikaasa järgmisel reedel palka saab, tellime ära. Ja mahejuurikate kasti ka. Ja oi, kuidas siis hakkab süüa saama 😛

Üleüldiselt tunneme puudust igasugustest asjadest, mis meil Tartus panipaika ära pakitud on – näiteks tekki ja patju oleks vaja (meil endal on nüüd küll suur tekk ja üks padi olemas, aga teine puudu ja külalistele pole ka miskit), suurt potti ja panni (Abikaasa vanaema kinkis meile soolaleivaks komplekti, me ei jõudnud kasutadagi, sest Tartu korteris olid olemas), blenderit Plikale smuutide valmistamiseks (mis on pealegi UK pistikuga – lihtsalt ei mahtunud kohvrisse) – ja Abikaasa õed tulevad novembri alguses autoga, nii et need mahuks vabalt peale. Ainus häda on selles, et õed ja auto on Pärnus, aga asjad Tartus ja enamik neist üle mõistuse korralikult ära pakitud, nii et sealt on väga raske midagi üles leida. Blender vist isegi jäi sisse pakkimata (ei mäleta… Annekas, räägi, kas on väljas?), pann ja potid olid oma originaalpakendis, mida ehk ka üle ei pakkinud (mina seda igal juhul ei teinud, Abikaasa arvas, et tema võis vabalt teha), nii et ehk oleks leitav, aga tekk ja padjad… Jumal teab. Ja neid asju, mida me tahaks, on veelgi. Grr.

Oh, ja ma tahan jälle DVD-sid osta. Ei ole väga mõttekas raha kulutamise viis, ma tean. Aga ma tahtsin neid juba siis, kui ennist Londonis elasin. Ja juba enne seda. Ja nüüd endiselt. Ma olen FÄNN. Gilmore Girls (£43.99), SATC (£49.99+£4.49), Brosnani Bond (£14.77) – peale SATCi on kõik tunduvalt odavamad kui toona, kiusatus on niiiii suur. Aga eks ma hoian ennast tagasi… Vähemalt nii kaua, kuni on selge, kuidas meil rahaasjad olema saavad. Siis võib uuesti mõelda. Või Abikaasalt jõulukinki küsida 😛

Usin ja hea

/ igapäevaelu, kööginurk, rõõm / Leave a Comment

Ohhoo, aga ma saingi täna tõepoolest koos Mehega kell kaheksa üles 😛 Kusjuures ta ei tõuse tavaliselt nii vara, peab alles peale poolt kümmet kodust ära minema – lihtsalt täna oli vaja meil mõlemal duši alla jõuda ja Plika ärkas ka juba pool kaheksa.

Nii et me jõudsime ilusti koos hommikust süüa. Kella kümne paiku, kui Mees oli läinud, sai Plika oma pudru. Varsti pärast seda läksime verd andma ja keskpäevaks magas laps nagu inglike.

Koristada polnud mul enam midagi, sest kõik oli eilsest korras. Kui arvutist istumisest kõrini sai, korjasin aiast lugematuid ämbritäisi õunu-pirne ja otsustasin, et nüüd pole enam kuskile põgeneda – pean ikka õunakooki tegema. Otse loomulikult läks selle sisse vaid murdosa õuntest – ülejäänud on endiselt suure kausiga köögis oma saatust ootamas. Kook sai täitsa hea, aga suhkrut, mida ma panin retseptis oleva kahe klaasi asemel 1,5, võiks suisa üks olla. Suti liiga magus sai mu meelest.

Kuna ma otsustasin, et nüüd, kus Mees täiskohaga tööl käib, peaksin ma hakkama süüa tegema (jajaa – MINA ja SÜÜA), otsisin Toidutarest esimese ettejuhtuva retsepti, mis sisaldas hakkliha (see oli lihtsalt külmkapis olemas) ja tundus piisavalt lihtne ning tatra-hakklihahautis sai tehtud. Küll tavalisest hakklihast ja ilma tomatita, sest mulle kuum tomat ei maitse. Täitsa maitsev tuli.

Koogi ja söögi tegemise vahepeale jäi veel mitu tundi aega, mille ma suuremas osas lihtsalt arvuti taga maha molutasin. Hea küll, Plikaga mängisin ka ja muidugi mökerdasime veel tema lõunasöögiga (lillkapsas hakklihaga – see on juba täiesti klassikaks muutunud, hea kerge teha).

Kui Mees kuuest järgmisele tööle läks, kavaldasin virila Plika üle sellega, et viisin ta Kessu poole liivakasti mängima ja kiikuma. Tegevust rohkem kui tunniks ja nutust polnud juttugi. Koju tagasi jõudes oligi juba õhtusöögi aeg, siis vann ja enne poolt üheksat ta juba magas.

Nojah, koristamist mul jällegi eriti polnud, nii ma siis siin nüüd istun ja ootan Meest.

Aga iseenesest on rahulolu suur – ma tegin kooki ja ma tegin süüa ja mu kodu on rohkem korras, kui tavaliselt – ehkki alati võiks veel rohkem olla. Ja rutiin hakkab juba kujunema – pärast kaootilist suve on see ütlemata hea.

Mhm, ma tean, et ega teil ei ole eriti huvitav päevast päeva mu igavast koduperenaise elust lugeda, aga kuniks see minu jaoks veel uus ja huvitav on, panen kõik üksipulgi kirja. Ega ma kaua nagunii ei viitsi 😉

Vaarikamaraton

/ kööginurk, plika, seltsielu / 1 Comment

Reedel käisime Marise kutsel tema vanaema juures vaarikaid korjamas. Nii et tegelikult oleks pealkiri pidanud olema vaarikakorjamismaraton. Aga mulle meeldis teisiti rohkem 😛

Ilm oli terve päeva vihmane, nii et meie plaanid olid tõsises ohus. Otsustasime aga siiski riskida ja õigustatult – õhtupoolikul jäi sadu järele ja ilm läks ilusaks.

Sai pudel veini ära joodud, peenra pealt herneid söödud, hunnikute kaupa vaarikaid korjatud (ja korjamise ajal pidevalt vingutud, et mina rohkem ei taha, täielik kopp on ees – neid oli lihtsalt niiii palju), hiljem saunas käidud ja grillitud. Kõik plaani järgi 😛

Vaarikatest tegime järgmisel hommikul Mehe vanaema juures moosi. Kodus ei saanud teha, sest ema sügavkülma ei mahuta suurt miskit. Mehe vanaemal on eraldi sügavkülm ka, aga see oli juba nii täis, et osa tuli kõrval elava vennatütre juurde viia ning mõned karbid lõpetasid ikkagi ema jääkapis. Me ei saa neid seekord paraku kaasa võtta, sest ei lähe otsemat teed Tartusse, seikleme enne ringi.

Aga vaarika toormoos on igal juhul parim 😛

Scroll to Top