kööginurk

Valikud, valikud

/ igapäevaelu, kööginurk, nädala menüü, raamatud, rõõm / 2 Comments

Mul oli plaanis nädalavahetusel blogida… Ausõna oli 😀 Aga prioriteedid olid mujal, nagu näha, nii et kõik, mis ma siia kirjutada jõuan, on seletus, miks ma ei kirjuta sellest, mis mul plaanis oli 😀

Ühesõnaga – plaanis oli nädalavahetusel kõik teie suurepärased soovitused ja kommentaarid läbi töötada ning kirjutada üks ühtne postitus, kus neid kõiki kokkuvõtvalt kommenteerin. Aga see on ajakulukas ettevõtmine. Igal juhul suur aitäh kõigile, kes kommenteerisid ja ma kindlasti kirjutan sel teemal pikemalt. Millalgi 🙂

Esimene nädal toidu rindel oli edukas – järgisin menüüd peaaegu 100%. Reedel ja laupäeval ma süüa ei teinud, toitusime jääkidest. Täna tegin reedeks planeeritud lasanje ja supp jäi seega tegemata. Järgmisel nädalal on see-eest plaanis kaks suppi ja menüütahvlil on ring peal 🙂 Tortillad kustutasin üldse ära, see poolenisti kiirtoit, mis on pigem laiskadeks õhtuteks – tahvlile oli vaja mahutada kohafilee, nii et läks selle asemele. Homme võib tahvli tühjaks kustutada ja uuendatud listi asemele kirjutada 🙂

Tegin oakotlette (2 purki ube, purk kikerherneid, sibul, küüslauk, maitseained, pisut jahu koos püsimiseks) – rikkusin need laste jaoks ära mingi maitseainega, mis neile ei meeldinud. Aga tundub, et neile üldiselt ei meeldigi oakotletid, ehkki muudes toitudes sobivad oad hästi. Ma ei jäta siiski jonni ja katsetan oakotlette mingi hetk teistsuguste maitseainetega, äkki lõpuks läheb kaubaks 😀 Mis maitseained on teie (laste) lemmikud?

Kohafilee juurde tegin tartar-kastet, mis mu meelest on imemaitsev ja olin täiesti kindel, et lastele maitseb ka (nad söövad meelsasti kõiki koostisosi). Poisil oli aga jälle see tuju, kus peale vaadates otsustas ära, et ei maitse ja pärast suurt tüli lõpuks proovis – no muidugi ei maitsenud. No enda asi, söögu siis ilma kastmeta, jääbki head kraami meile rohkem 😀

Lasanjet teen ma ilma valge kastmeta 😀 Ma olen maitsega täiesti rahul ka ilma selleta ja kui mul on võimalus kasutada vähem jahu ja piimatooteid siis ma seda ka teen – lasanjeplaadid ja riivjuust juba olid nagunii. Samuti panen ma peale tomatipasta, sibula, küüslaugu ja hakkliha sellesse möginasse igasugu muid köögivilju, sest sinna on hea peita 😀 Seekord tuli pea identne chili con carnega – ainult tšillit ennast ei pannud ja ube vaid ühe purgi. Aga porgandit ja paprikat panin (ma kahtlustan, et need ei käi originaalis chili sisse ka, aga meie peres küll).

Järgmise nädala menüü on ka paigas, seekord jätsin teadlikult seitsmenda söögi panemata, sest kogemus näitab, et jääke koguneb piisavalt.

kool kodu
esmaspäev pasta köögiviljaga mulgi puder
teisipäev kõrvitsapüreesupp peekoniga hiina kana
kolmapäev kartul ja kanapada pasta carbonara
neljapäev kartulipuder veisehakklihasupp
reede hernesupp suitsulihaga köögiviljakotletid
nädalavahetus kalasupp

 

Tuli muidugi meelde, et lapsed on see nädalavahetus kodust ära, nii et kahtlane, kas ma reedel üldse viitsin süüa teha… Kui jääke jagub, siis pigem mitte. Ühesõnaga… Siit listist jääb võib-olla veel miskit ära või läheb muutmisele. Aga kõik koostisosad on mul igatahes juba kodus ootamas – lihakraam/kala peamiselt sügavkülmas.

Menüü koostasin täna hommikul üsna kiirelt, poole tunniga – pikk nimekiri oli ju silme ees, arvestasin kapis leiduvat ja isusid ning valmis ta saigi. Imelihtne!

Nädalavahetus möödus peamiselt lugemise lainel. Reede õhtul lõpetasin kaks pooleliolevat raamatut, alustasin uut, mille lõpetasin täna õhtul. Veetsin ka pikalt aega lugemise väljakutse jaoks arvustusi kirjutades ning raamatuid lapates ja valides – esimese portsu reserveerisin raamatukogus ära, kolmapäeval trenni minnes lähen läbi.

Eile oli jube külm, nii et kütsin praktiliselt terve päeva. Muidu lihtsalt istusingi diivanil teki all ja kas lugesin või toimetasin arvutis. Täna olin pisut usinam – üritasin pesu pesta, tegin inglise hommikusööki ja lasanjet, pidasin Kaaslasega videokõnet, panin lõpuks kõik jõulukaunistused ära ja viisin kuuse välja, mööbeldasin toa normaalseks tagasi.

Pesu pesemine muidugi ei õnnestunud, sest nüüd on masin ametlikult umbes, vesi ei lähe üldse ära. Tellin homme jälle 25€ eest mehed kohale ja seekord siis selgub, kas saab normaalse raha eest korda või tuleb uus osta. Lootsin nii väga selle teemaga Kaaslase koju jõudmiseni oodata, aga mis seal ikka. Saame hakkama. Lahendusi on kaks, mõlemal omad plussid. Keskendume positiivsele.

Hetkel on mul aga suur kausitäis lirtsmärga pesu ja masin, mille põhjas on vesi. Plika KÕIK pikad püksid läksid pessu, õnneks Eksabikaasa juures oli ka üks paar, nii et saab homme siiski oma pükstega kooli minna (täna pani Poisi omad jalga, aga need olid talle lühikesed). Mina võtsin kogu selle jama peale õhtul klaasi punast veini. Ja siis veel pool klaasi. Läks kohe palju lõbusamaks 😀 Ma ei joo noil päevil pea üldse, nii et pole palju vaja 😀

Igatahes, lõpetan nüüd aruande. Tee, mida plaanisin raamatu lugemise kõrvale juua, jõudis selle postituse kirjutamise ajal juba ära jahtuda. Klassika 😀 Arvestades, et kell on pool üks, peaksin juba nagunii magama, nii et lähen hambaid pesema ja siis raamatuga voodisse 🙂

Esimese nädala menüü

/ kööginurk, nädala menüü, rõõm / 7 Comments

Ühe nädala olen igatahes eesmärki täitnud – nüüd, kus menüü olemas, ma kindlasti ka järgin seda 😛 Võtsin järjest kõik need toidud me menüütahvlilt, mille ees veel tärni polnud, lisaks siis kala – ja paigutasin need enam-vähem nii, et kooli omadega ei kattuks. Oakotletid lähevad taimetoiduna kirja. Kuna lasanjet tuleb suur vorm, jagub seda ka laupäevaks, nii et kui nädalavahetusel mingi supi juurde teen, peaks täitsa piisama.

kool kodu
esmaspäev lõhepasta ahjukana ja kartulipuder
teisipäev köögivilja-nuudlisupp pilaff sealihaga
kolmapäev kartul ja veisehakklihakaste oakotletid
neljapäev köögiviljapada sealihaga kohafilee ja kartul
reede hapukapsaborš lasanje

 

Supi koha pealt pole ma veel päris täpselt otsustanud. Plika palus seljankat, mida ma pole kunagi teinud – teadsin ainult, et sinna sisse läheb palju erinevat liha. Plika ütles, et mis palju liha, seljanka sees on ju viiner 😀  Vaatasin erinevaid retsepte, lihtsamad on viiner + suitsuvorst, keerulisemad sisaldavad igasugu eri lihasid. Kuna mu eesmärk on liha tarbimist vähendada, siis äkki piisaks, kui ma panekski ainult viinerit? Nii palju, kui ma nägin, siis sibul-marineeritud kurk-tomatipasta on kõigis sees, osades retseptides on ka kartul ja küüslauk. Ma pigem paneks vähem liha ja kindlasti kartulit – küüslaugu koha pealt ei oskagi otsustada. Tavaliselt lisan seda küll igale poole, vast sobiks seljanka sisse ka 😀 No ja veisepuljongit mul pole – ma üldse puljongit ei tarbi, vaid kasutan suppides lihtsalt erinevaid ürdisegusid, praegu on mul nt mingi supi rõõmu nimeline… Ma saan aru küll, et lihapuljong peaks andma supile veel autentset maitset, aga ma igatahes kavatsen tuimalt ilma selleta teha – vaatame, kas ja kuidas maitseb 😀

Aga järgmisteks nädalateks võiks siis pigem mõned mõnusad kreemja püreesupi retseptid otsida, sest ikkagi vähem liha, eks.

Kuna menüütahvlil on ilma tärnita veel ka tortillawrapid, võib nädalavahetusel neid ka teha – ja siis ongi ring peal! See tahvel on selles mõttes ikka imeliselt aidanud, et ühelt poolt tegi elu lihtsamaks, teiselt poolt distsiplineeris – kui ikka tärn oli juba ees, siis tuli midagi muud valida. Ainus, mida selle kuu jooksul kaks korda tegime, oli pasta koorekastmega, sest puhkuse ajal oli mingi päev, kus ma lihtsalt ei viitsinud ise süüa teha, suitsusink, koor ja sulajuust olid kenasti külmkapis olemas – ja see on toit, mida teeb Plika 😀

llmselt kustutame siis tahvli tühjaks ja kirjutame kõik toidud uuesti – aga jätame “kiirtoidud” eraldi või ei pane üldse. Põhirõhk on ikkagi tervislikel soojadel õhtusöökidel – kodune burger, pitsa, wrap ja sushi püsivad meeles ka ilma tahvlita 😛

Ja siis hakkame jälle otsast pihta tärne tegema! Kala suhtes ma ei ole kindel, kui loominguline suudan olla, nii et vabalt võib olla, et üle nädala ongi heeringas ja valge kala (no sellega saab vähemalt pisut mängida, et kas paneerida ja praadida või kuidagi ahjus teha… Mismoodi te ikkagi kala teete, ah? Pean googeldama). Aga supi suhtes on küll kavatsus iga nädal mõnda erinevat proovida. Kuna köögiviljakotletid mulle väga maitsevad, siis on neid esialgu kavas korra nädalas teha ja erinevaid retsepte katsetada. Taimetoit ikkagi!

Laste poolt heaks kiidetud “salati”kraami listid kasvasid ka täna jõudsalt, siin siis konkreetselt need asjad, mida nad on nõus sööma õhtusöögi kõrvale salati asemel (nagu eelmises postituses mainitud, siis porgand läheb peale ainult omaette vahepalana). Nuikapsa kohta pean Plikalt veel üle küsima, teda polnud tol hetkel siin, kui selle kohta Poisilt uurisin. Kui seda tõesti Rimist aastaringselt saada on (pole eraldi tähelepanu pööranud), siis peab ikka listis olema 🙂

Plika Poiss
tomat tomat
kurk kurk
herned herned
roheline sibul roheline sibul
hapukurk hapukurk
spinat mais
mungoad nuikapsas
paprika

 

Taolised nimekirjad on mulle nii suureks abiks, sest kõik “sobivad” valikud on korraga silme ees ja on näha, et tegelikult söövad lapsed päris paljusid asju. Sellest inspireerituna ostsingi täna poes käies paprikat ja konservmaisi – need said lastele õhtulsöögi kõrvale salatiks. Külmutatud herneid ostsin ka. Ja erinevaid purgiube, sest oad meile kõigile suht maitsevad ja neist saab igasugu asju teha (alustuseks kolmapäeval oakotlette). Lisaks harilikud iganädalased valikud ehk rukola ja kirsstomatid minu lemmiksalati jaoks ning hooajalist puuvilja – antud juhul siis suure pomelo, mitu kilo mandariine ja Poisile hurmaad. Lahkusin Maximast kahe suure pilgeni täis kotiga – sealt ostan ma suure osa nii värskest kui külmutatud kraamist. No lihtsalt kõige laiem valik ja parimad hinnad. Tänane arve oli 30€ – sellest suurem osa ülalmainitud värske kraam, aga ka kanakoivad õhtul ahju panemiseks, kanamagu kassidele ja kohvikoor. Ning sügavkülma täiteks külmutatud küüslaugusaiad ja ciabatta (mõlemad soodushinnaga), uitmõtte ajel võtsin ka ühe külmutatud pärmi-lehttaigna, võiga tehtud variandi (samuti soodushinnaga). Muide, see oli mul vist elus esimene kord külmutatud tainast osta 😀 Tavaliselt küpsetan ikka kõik ise ja üldiselt ma pole ka suurem asi lehttaigna fänn (rasvane, pudiseb) – aga samas vahel oleks ilmselt hea lihtsa vaevaga mõni pirukas ahju pista…

Selle peale tuli meelde mu suur lemmik sibulapirukas, mille panin oma Excelisse kirja nende toitude alla, mis mulle maitsevad, aga lastele mitte 😀 Seal listis on praegu veel ainult ramen nuudlisupp ja kinoa – raudselt on neid toite veel, aga no ei tule kõik ju kohe meelde, eks jooksvalt täiendan. Kuna on vähemalt kaks nädalavahetust kuus, kus lapsed pole kodus ja vahel tekib spontaanselt mõni selline õhtu lisaks, siis on kohe hea vastavalt valida 🙂 Kinoad, mida üle pika aja hiljuti ostsin, pole tegelikult väga pikalt teinud (ikka aastaid) – ehk on lapsed ära unustanud, et see neile kunagi ei maitsenud ja on nõus jälle proovima… ÄKKI on nende maitse-eelistused vahepeal laienenud, lootma ju peab 😀 Hmm, huvitav, kas ma peaks tatra ka sinna “oma” toitude listi lisama? Lapsed seda üldse ei taha, minul pole just megasuur lemmik, samas vahelduseks täitsa mõnus, Kaaslasele meeldib ka. Panen kirja!

Hah, ja juba tulid viimasesse listi ka ahjulõhe ja oa-suvikõrvitsa kotletid. Lõhega on muidugi see teema, et üle kõige meeldib kogu me perele – ka lastele – ikkagi “äkiline” (lõhe-sibul-oliiviõli-sool-pipar-laimimahl), mida ma tihti suure portsu teen, kui lõhefilee soodushinnaga on (tavahinnaga ma ei osta seda kunagi) – ja mida me siis ohjeldamatult mitu päeva järjest ciabattaga sööme, kuni see otsas on 😀 Väikest kogust ei hakka üldse tegema, see saab liiga kiiresti otsa, aga suurem kogus lõputult ei säili, nii et tulebki palju süüa, saab vähemalt mõneks ajaks isu täis 😀 Ehk et lõhefilee ei pruugi me majas lihtsalt võileivalt ahju jõuda 😀

Aga teate, mille üle mul on veel väga hea meel? Et ma elan turule nii lähedal ja olen jälle harjunud seal regulaarselt käima. Kõik kohalikud köögiviljad ja lihakraam, mida varem kippusin ikka mugavalt poest ostma, tulevad nüüd sealt. Rohelist sibulat saan osta pundi ilma kilekotita ja selle lihtsalt koju tuua. Kasside põhitoit sea neer ja süda, mida varem käisin ostmas eelmise kodu lähedal asuvast Tiina lihapoest, on turu lihaletis kenasti esindatud ja neer ka odavama hinnaga 😀 Ainus liha, mida ma supermarketist ostan, on kanakoivad ja -filee (vahel harva ka mõni -50% nurga põnevam leid) – viimaseid ma pole turult leidnud, ülejäänud lihakraami saan aga reeglina kenasti kätte. Peekonit ostan lahtiselt Saaremaa poest, kilo hind on 8€ – mis tunduvalt etem, kui väikestel poe vaakumpakenditel. Samast olen leidnud ka paar päris maitsvat sinki nii leivale (taisem) kui toidu sisse (pekisem) – mulle meeldib ainult ehtsa suitsuse maitsega sink, enamik poes müüdavatest on minu jaoks maitsetud.

Ühesõnaga, üle nii pika aja toidu rindel planeerida on värskendav ja põnev – nagu alguses ikka. Vaatame, kaua see püsib 😀

Annika rääkis, et talle ka muidu üldse kõrvits ei maitse, aga ta on saanud kõrvitsast püreesuppi ja kotlette, mis olid mõlemad väga head. Novat, just, kui keegi mind külla kutsuks ja pakuks proovida – mul lihtsalt käsi ei tõuse endale koju kõrvitsat ostma ja ise kokkama, kuni pole raudpoltkindel, et see toit mulle ka maitseb 😀 Ja retsepte on ju nii palju erinevaid, kõik kõrvitsasupid ja -kotletid ei pruugi sugugi sama head olla… Ja maitsed on individuaalsed… Aga kõrvits ja peet on küll teoreetiliselt sellised köögiviljad, mis hästi valmistatuna võiks mulle maitseda. Porgand… No ma ütlen, kuni see on nii toidu sisse ära peidetud, et magus maitse teistest üle ei käi, seni on ok 😀

2021 eesmärgid köögis

/ kööginurk, rõõm / 13 Comments

Varasemalt, kui lapsed olid väiksemad ja mul endal turvaline ning stabiilne eluperiood, oli rohkem aega ja motivatsiooni toidu rindel mingeid eesmärke seada. Mu viimane menüü koostamise katse oli ilmselt kuskil 2015-2016, sest mäletan, et Poiss käis veel lasteaias. Viimased neli aastat on olnud võrdlemisi muutlikud ja heitlikud – energia on läinud mujale, kas siis kõige raskematel aegadel lihtsalt elus püsimisele või viimastel aastatel kolimistele, remondile ja renoveerimisele. Kuna vanast ajast on mul sissejuurdunud põhimõtted mitmekesise ja tervisliku toidu asjus ning ka Kaaslase jaoks on see sama oluline, polegi ma viimastel aastatel teadlikult toidu vallas ühtki eesmärki seadnud, lihtsalt üritanud “vana rasva” pealt võimalikult mõistlikke valikuid teha. Sestap sai ka automaatselt eelmisesse postitusse kirjutatud, et jätkan samas vaimus ja mingeid konkreetsemaid eesmärke ei sea. Ma ei tahtnud nendega kaasnevat lisapinget, sest endiselt ei kuulu suured eesmärgid ja muudatused toitumises selle aasta kõige olulisemate eesmärkide hulka.

Küll aga avastasin täna rõõmu, üllatuse ja tänutundega, et minus on esimest korda üle mitme aasta teatud soov menüüle plaanipärasemalt läheneda – algus sai tehtud juba eelmise aasta lõpus, ostes köögiseinale tahvli, kuhu peale kirjutasime kõik terve me pere poolt heaks kiidetud toidud. Eks siin mängi oma rolli nii see, et elu on lõpuks pisut stabiliseerunud, kui ka see, et on soov hoida kulutused toidule võimalikult mõistlikud, samas millestki olulisest loobumata – et jääks rohkem raha elu nautimiseks ja säästmiseks ning investeerimiseks.

Seega otsustasin teema korralikult läbi mõelda ja seada pisut konkreetsemad mõõdetavad eesmärgid. Nagu öeldud, algus on juba tehtud – köögi seinal on tahvel, mis on täis kirjutatud kogu pere poolt heaks kiidetud toite – kõik punaste tärnidega on praeguseks tehtud, pastat juba kaks korda 🙂

Olen varem üritanud lugematutel kordadel menüüd teha, need katsed on alati lõppenud võrdlemisi edutult. Oluline on vist alustuseks välja tuua ebaõnnestumise põhjused ja plaanid, mida seekord teisiti teha.

Ebaõnnestumise põhjus: sobivate toitude nimekiri on liiga lühike
Lahendus: panin kirja kõik lemmiktoidud, algatasin FB-s aktiivse diskussiooni ja pikendasin seda listi poole võrra
Järgmised sammud: keskendun uute retseptide otsimisel neile gruppidele, mis seni liiga harva figureerivad

Ebaõnnestumise põhjus: soovist koostada võimalikult mitmekesine menüü, katsusin arvestada nii lasteaia kui kooli menüüga, mis osutus liiga keeruliseks
Lahendus: tuli iseenesest seoses sellega, et mõlemad lapsed käivad nüüd koolis

Ebaõnnestumise põhjus: laiskus
Lahendus: sean konkreetsed eesmärgid, mis pole liiga ambitsioonikad
Järgmised sammud: kirjutan need eesmärgid postituses allpool pikemalt lahti

Ebaõnnestumise põhjus: ei oska/viitsi otsida uusi retsepte
Lahendus: sean konkreetsemad eesmärgid, mis aitavad valikut lihtsustada
Järgmised sammud: otsin retsepte vastavalt seatud eesmärkidele kas internetist või küsin nõu blogis/FB-s – kui uus toit maitseb kõigile, lisan selle kohe “heaks kiidetud” toitude nimekirja

Et läheneda asjale organiseeritult ja panna kirja võimalikult täpselt hetkeseis, tegin Exceli tabeli.

Alustuseks kõik klassikalised õhtusöögiideed, kus tõin eraldi välja lisandi ja liha, et saaksin vajadusel menüüd koostades kiirelt sobilikud toidud välja filtreerida. Ilmselgelt annab lisanditega tunduvalt enam mängida ja vahel ma seda teengi, aga siin on ära toodud meie pere harjumuslikud lemmikud, mis enamasti koos käivad: näiteks meeldib mulle ahjukana juurde teha kõige rohkem just kartuliputru. Pastat võiks teha ka hakkliha ja punase kastmega, aga see ei meeldi lastele, nii et meie menüüs on koorekaste. Jne jne jne.

toit lisand liha
pilaff riis sealiha
pad thai riisinuudlid kanaliha
pasta koorekastmega pasta kanafilee või sink
mulgi puder kartul sink
chili con carne riis hakkliha
hiina kana riis kana
lasanje pasta hakkliha
ahjukana kartulipuder kana
kartulivorm kartul hakkliha
kananagitsad nuudlid või kuskuss kana
kartul ja heeringas kartul heeringas
tomatisupp
taimsed kotletid

 

Eraldi kaardistasin ära kodused isetehtud “kiirtoidud” ehk mitte päris klassikalised õhtusöögid, aga sobivad seda asendama, kui on kiire või soov millegi pisut vähem tervisliku, aga väga maitsva järele, mis reeglina on ise tehtult soodsam, tihti ka tervislikum: hamburger, (tortilla)pitsa, tortillawrapid, sushi.

Sellistel õhtutel, kui pole muude olulisemate tegemiste (või laiskuse :)) tõttu võimalik tund või kauem söögi valmimist oodata, vaid on vaja hilise kellaaja või meeletu nälja tõttu pigem 15 minutiga midagi kiirelt lauale saada, on meie peres levinud “kiirtoidud” lisaks ülalmainitule sellised valmistoidud või poolfabrikaadid, mida parasjagu poest väga soodsa hinnaga leidnud oleme – enamasti kas midagi Selveri -50% valikust või Kanpolist, kust on ka tihti väga soodsaid pakkumisi. Nii saab valmistooted kiirelt pannil üles soojendada ja lisandiks teha viie minutiga riisinuudlid või kuskussi ning muidugi värske salati. Ühesõnaga igasuguse valmistoidu puhul on meie pere põhimõte: mida harvem, seda parem – ja kindlasti ainult väga soodsa hinnaga. Poole hinnaga ostes on hinnad enamasti üsna mõistlikud 🙂

Sügavkülmast leiab meie peres hädaabi valmistoitude poole pealt alati pelmeenid, pitsa ja pikad saiad küüslauguga. Vahel ka friikartulid. Kui pole õnnestunud poole hinnaga midagi soodsat leida, ei ole viitsinud poodi minna vms – kuluvad vahel ära. Siin kehtib samuti reegel, et mida harvem, seda parem. Ja varusid soetame pea alati soodukate ajal.

Selle aasta eesmärk on vähendada liha tarbimist ja suurendada menüüs järgmiste toitude osakaalu – esmalt väga lihtsad, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid:

  • taimetoit – vähemalt üks taimne söök nädalas
  • kala – vähemalt üks kalatoit nädalas
  • supid – vähemalt üks supp nädalas

Seoses ülalmainituga pole mul vajadust seada eraldi eesmärki “üks uus retsept nädalas”, sest see käib asjaga paratamatult kaasas 😀

Lisaks kolm pisut üldisemat eesmärki, millele soovin ka tähelepanu pöörata:

  • taimsed võileivakatted – meie põhiline hommikusöök on võileivad ja sooviksin ka nende puhul taimse osakaalu suurendada (liha mõttes on isegi üsna hea seis, sest tihti teeme kas muna-majoneesi või juustu-küüslaugu möginaid, aga sooviks just päris taimseid – olen küll üht-teist katsetanud, aga ükski pole olnud piisavalt köitev, et oleks lisandunud meie püsimenüüle)
  • salatid – leida uusi toitvate, maitsvate ja tervislike salatite retsepte, mida teha kiireks lõuna- või õhtusöögiks
  • värske kraam ja köögiviljad – leida lisaks praegustele lemmikutele uusi ja need sarnaselt õhtusöögiideedele kõik kohe kirja panna, et kogu valik oleks pidevalt silme ees

Kas on irooniline, et võimalikult mitmekesise menüü koostamine tähendab minu jaoks just lisandi ja liha eraldi välja toomist ning nende vahel valimist, ehkki need on mõlemad vähem tervislikum osa toidust? Kindlasti tuleks ka köögiviljade ja värske kraami puhul kasuks veidi plaanipärasem lähenemine, aga minu jaoks on võrdlemisi loogiline just neid vähem tervislikke asju hajutatumalt ja vaheldumisi tarbida – taimne/värske kraam on nagunii alati lisaks, vastavalt konkreetsele toidule. Kas on juba toidu sees (kõige tihemini sibul, küüslauk, tomat – ka porgand, paprika jm) või kui mitte, siis teeme kõrvale värske salati (enamasti rukola+spinat+tomat).

Laste puhul on selle värske salatiga nii nagu on – vahel nad on nõus sööma, vahel mitte. Olen üldiselt üritanud lähtuda reeglist, et MIDAGI taimset/värsket peab toidu kõrval ikkagi olema. Kui meie salatit ei soovi, siis lihtsalt tomat, kurk, roheline sibul, hernes, mais, mungoad jne – vastavalt maitse-eelistustele ja mis kodus käepärast on. Palusin täna neil mõlemal öelda mulle kõik värske kraam, mida nad toidu kõrvale lisandina on nõus sööma – mõlemale sobib kurk, tomat, roheline sibul ja herned (sügavkülmast, mitte konservist), Plikale sobib spinat ja mungoad, Poiss, kes on neid varasemalt söönud, teatas, et enam ei taha, aga tema lemmik on jälle konservmais. Kumbki ei soovi toidu kõrvale lisandiks värsket porgandit, ehkki iseenesest nad seda vahepalana täitsa söövad. Värske kapsas läheb vahel harva vahepalana peale, aga sedagi mitte eriti, nii et toidu kõrvale seda ei pakkunud. Nuikapsas meeldib kõigile, aga see on väga hooajaline. Loodan seda listi pikendada vastavalt teie soovitustele 🙂

Ja lõpetuseks küsimused suurele ringile:

  • kust ja kuidas teie kala valite, ostate ja valmistate? ma oskan teha ainult ahjulõhet ja seda lapsed ei soovi 😀
  • millised on teie lemmikud supid, salatid, taimsed kotletid ja taimetoidud?
  • millised on teie pere laste poolt heaks kiidetud toidud?
  • millised on teie pere (laste) lemmikud köögiviljad – nii toidu sisse peidetult kui värske ampsuna?
  • millised on teie lemmikud taimsed võileivakatted?

Kui võimalik, linkige ka lemmikretsepte 🙂

EDIT: ei tulnud eile pähe eraldi ära märkida, aga keegi meie perest (loe: ei mina ega lapsed, Kaaslane ilmselt sööb suht kõike :D) ei armasta magusa maitsega soolaseid toite. Ehk et kõrvits, porgand, maguskartul, peet ühe põhikoostisainena – pigem ei 😛 Kui just keegi ei kinnita, et hoolimata sellest pole toidu põhimaitse üldse magus/porgandine jne. Porgandit peidan igale poole sisse riivituna ja vahepalana on värskelt hea, aga niipea, kui on suuremad keedetud porgandi tükid tunda, ei sobi üldse. Lapsed sööks borši küll, aga mind jätab liiga külmaks, et seda ise teha. Ma olen hästi avatud kõigile köögiviljadele ja maitsen alati kõike, mida mulle süüa tehakse ja kuskil pakutakse (st, kuni ma selle eest maksma ei pea või ise vaeva nägema :D), sest ma armastan uusi maitseelamusi ja alati on võimalus, et midagi ikkagi meeldib. Aga minevikukogemuse põhjal jah… Jäävad porgandikotletid ja kõrvitsasupp minu poolt väljas süües valimata ja oma köögis kokkamata – tõenäosus, et need meile maitseks, on liiga väike 😛

Pildikesi igapäevaelust, vol 1

/ igapäevaelu, kööginurk, plika, poiss, raamatud, rõõm, waldorfkool / Leave a Comment

Palusin teha lastel pingerea oma koolitundidest – Poisi oma vasakul, Plika oma paremal. Ennetavalt ütlen, et vanade ametite kohta saate lugeda siit ja süüdi oli kevadine distantsõpe, mis tähendas, et koolis käimise ja õpetaja huvitava jutu kuulamise asemel pidi Poiss lihtsalt väga palju kirjutama. Ta ei ole just suur kirjutamise fänn 😀

Kevadel mul riidest maski polnudki – kasutasin ühekordseid noil harvadel juhtudel, kui oli kohustuslik, üldiselt püsisin kodus ja ei roninud toidupoes inimestele külje alla. Nüüd on poed lahti ja maskid kohustuslikud… Kaaslane tellis siis meile ka mingi valiku, see on mu lemmik 😀 Kõrvarõngastega on ainult jube tüütu – vanasti valisin neid riietuse järgi, nüüd sobita veel maskiga kah 😀 Selles mõttes oleks ühevärviline must mõistlikum… Aga noh, vahet pole, ma eriti väljas nagunii ei käi 😀

Üritasin üksvahe õhtuti väga kohusetundlik olla ja kui peale kümmet veel arvutis, siis sinist valgust blokeerivate prillidega. Noh, praegu on kell veerand kolm öösel ja mis te arvate, kas mul on need prillid ees või ei… 😀 😀 😀

Saadan ikka Kaaslasele vahel taolisi pilte, mille peale ta kommenteerib, et teen ilma temata romantikat. Nojah, absoluutselt iga päev teen. Pime aeg ju, küünlad on must be 😀

Annika avastas ükskord, et meil on ukseavas selline ämblikuvõrk. See võrk on seal muuseas siiani… Maitea, puhas kunst, mis ma lõhun – ees ei ole 😀

Mõtlesin millalgi, et köögis võiks olla kriiditahvel, kuhu kirjutada… No isegi mitte menüüd, pigem just kõik toidud, mis tervele perele maitsevad – muidu on ikka nii, et pooled pole meeles ja siis teeme kogu aeg ühtesid ja samu asju. Mõeldud – tehtud. Oli täpselt üks koht seinal, kuhu see tahvel sobis, leidsin sobivas mõõdus ja väga soodsa hinnaga Charloti e-poest, tellisin nende Pärnu poodi, puurisin ise kruvid seina ja panin tahvli üles. Ja olin enda üle uhke, sest mu esimene mõte oli küll “ah, ma ei viitsi, palun Eksabikaasat” – aga no ma olen siiski iseseisev naine, eks, ja saan kõigega ise hakkama, kuni mees kodunt eemal 😛

Kirjutasime siis kõik üles, mis pähe tuli, panin selle pildi FB-sse ja küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mis on nende laste poolt heaks kiidetud toidud. Arenes VÄGA aktiivne diskussioon, lõpuks oli pildil üle 100 kommentaari.

FB küsitluse abiga sai tahvlile palju asju juurde kirjutatud – osad neist sellised, mida nagunii oleme ise ka teinud, aga ei tulnud alguses meelde, osad aga meie jaoks täitsa uued, nagu näiteks pad thai:

Too nimekiri sai tehtud 07.12 ja tänaseks oleme jõudnud ära teha kõik punase tärniga märgitud, kusjuures ükski toit ei ole seni kordamisele läinud. Detsembri lõpuks saab ehk ringi peale? Aastavahetuseks võiks ju sushit teha isegi… Ehkki sushi tegelikult on minu jaoks rohkem selline… Snäkk. Seal tahvlil peaks olema sooja õhtusöögi ideed. Nii et mingi hetk, kui selle menüü ümber kirjutame, jätan selle seal ilmselt hoopis välja. Igatahes on mul väga hea meel nii tahvli ostmise idee kui FB-st saadud soovituste üle 🙂

Samal teemal jätkates pildike meie külmkapi uksest. Mõlemad on üsna hilise aja lisandused ja sobivad külmkapile ideaalselt 😀 Meil on siin pidevalt mõni iginälgur, kes näpuga suu poole näitab ja mina olen näljasena väga pahur, nii et see vabandus on ka igati adekvaatne nii mineviku kui tuleviku teravate ütlemiste eest 😀

Mõtlesin alguses küll ahju kõrvale mingi kena korvi soetada puude jaoks, aga jõudsin siis järelduseni, et on siiski vaja rohkem puid ära mahutada (eelkõige pliidipuid, mida meil tunduvalt rohkem kulub, sest ahju kütame harva) – nii sai kõige optimaalsema mõõduga puudehoidik välja valitud ja ära tellitud. Ja siis sai 3D puslet kokku panna 😛

Käisime ühel nädalavahetusel Birgitil külas, Plika sai puidupõletiga kunsti teha:

Juhtumisi märkisin oma selle aasta 100. raamatu Goodreadsis loetuks just äpis – ma arvan, et arvutis poleks sellist konfetisadu tulnud 🙂

Järjekordne romantiline hommikusöök, sedapuhku Mihkel Raua seltsis 😀

Kui pad thai puhul õigustas ennast kalakastme ja tamarindipasta ostmise risk, sest lastele see toit maitses ja seega hakkame edaspidi regulaarselt tegema, siis misopastat ma ei leidnud Maximast üldse ja Delice’is oli ainult 400g pakk, mis maksis üle 4€. Ostsin selle siis ohkega ära ja mõtlesin, et loodetavasti lastele meeldib… Pildil on ramen nuudlisupp, kuhu seda miso läheb 2spl… Ja ütleme nii, et lapsed ei arvanud sellest midagi… Mulle täitsa maitses, aga vaevalt et ma seda niipea uuesti teha viitsin – ehk siis, kui Kaaslane on kodus. Nii et mul on nüüd see miso… Googeldasin enne ostu, et kui seda õhukindlalt külmkapis hoida, peaks üsna hästi säilima. Ja sügavkülmutada võivat ka, ehkki ma väga ei viitsi, seega pigem hoiaks külmikus ja loodan, et ei lähe halvaks… 😀

Piparkoogitaigna hooaeg on alanud!

/ jõulud, kööginurk, rõõm / 2 Comments

Eelmisel aastal jäid jõulud täitsa vahele ja kahtlane, kui palju ma viimastel aastatel piparkoogitainast ise teinud olen. Blogist otsides tuli välja selline tore postitus aastast 2016, kuhu on ära kirjutatud kõik, mis ma mõtlesin tänasesse postitusse kirjutada. Selle kohta, kuidas ma kunagi katsetasin, aga nüüd ajan läbi kõige lihtsamate vahenditega – kuidas poetaigna koostis on kräpp, ise teha imelihtne ja hind tuleb palju soodsam.

Sel aastal võtsin Nami-Nami retsepti (alati kindla peale minek) ja taigna tegi suuremas osas Plika. Lapstööjõud 😛

Mahedat polnud miskit, aga taigen oli või ja pruuni suhkruga, mõlemad ostetud soodushinnaga. Et võimalikult lihtsalt läbi ajada, siis Santa Maria piparkoogimaitseaine ja Dansukkeri suhkrusiirup. Kuna pikk vahe on piparkoogitaigna tegemisse sisse jäänud, siis arvutasin taas kilo hinna välja:

250g suhkrusiirupit 0,63
170g suhkrut 0,29
piparkoogimaitseaine 0,99
250g võid 1,35
2 muna 0,28
600g jahu 0,6
2tl söögisoodat …
Hind kokku 4,14
Kilo hind 3,07

 

No ja siis võrdluseks, et Selveri piparkoogitaigen kilohinnaga 5,58€ (hetkel soodukaga 4,28€) on sellise koostisega: NISUJAHU, suhkrusiirup, margariin, (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, sool, säilitusaine E200, happesuse regulaator, lõhna ja maitseaine, toiduvärv), suhkur, MUNA, kergitusaine,kaneel, ingver, kardemon, nelk, muskaatpähkel.

Ma olen kindel, et tänapäeval leiab poelettidelt / taluturult ka juba puhtama koostisega taignaid, aga hind on neil siis ka vastav.

Ja TÕESTI on imelihtne see taignategu. Nii naeruväärselt lihtne…

Puhas rõõm 🙂 Tehke te ka ise tainast 🙂

Aga vot glasuuri enam ise teha ei viitsi. AASTAID tegin, värvilisest tuhksuhkrust, aga paras plökerdamine ja vahel kuivas liiga kaua + suhkrus kasutatud toiduvärvid olid kahjulikud ja ise ma ei viitsi ammugi värvimisega möllata. Glasuuri ostan rõõmuga poest, hea mugav ja kuivab kiirelt. Ainult koostist, eriti värvaineid, tuleb pakilt hoolega lugeda, sest ikka veel eksib spirulina, kurkumiini, paprikaekstrakti ja acai sekka ka näiteks karmiin ja patentsinine. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks neid kahjulikke värvaineid pole välja vahetatud. Kui kõrvuti müüakse sama hinnaga roosat glasuuri, millest ühel värvaineks peediekstrakt ja teisel karmiin… No miks siis on üldse karmiin?

Eesti Pagar on mu selle aasta valik number üks – kõik muud värvained on ok, ainult rohelisse on topitud patentsinine. Ei ole ka mingeid kahtlaseid lisaaineid.

Eesti leivatööstusel on enamik värvaineid ok, aga roosa sees on “looduslik” karmiin – valmistatud kilptäidest, head isu, VÄGA looduslik 😀 Modifitseeritud tärklis mulle seal koostises ka ei meeldi.

Selveril on värvained pigem kräpp ja lisaks mingi kahtlane stabilisaator E1505. Väldin.

Pagaripoiste omi ma ei näinud sel aastal ei Selveris, Rimis ega Maximas – nende kodulehel on küll olemas. See maasika oma on mu lemmik 🙂 Ehk jõulu poole siiski tuleb müüki? See on ainus “maitsega” glasuur, mis mulle meeldib – kõik need laimid, sidrunid, kookosed ja mustsõstrad võiks mu poolest olemata olla 😛 Aga kindlasti meeldivad ka need paljudele…

Scroll to Top