kööginurk

Möödunud nädala teise poole menüüs tuli väikeseid spontaanseid muudatusi. Käisin laupäeval turul, muuhulgas Saaremaa poes sinki ostmas – aga seal on ajuti väga hea hinnaga pakkumisi. Kuna jõuludest oli üle jäänud purk praekapsast, siis võtsin nende juurde verivorsti ja tegin ahjukartuleid. Kuu viimasel päeval jõudis siiski menüüsse ka esimene valmistoit ehk kananagitsad – kuna teadsin, et lastele maitsevad ja hind oli tõeliselt soodne, siis võtsin. Vahel võib 🙂 Eriti laisal nädalavahetusel 🙂

		kool	kodu
E	25.jaan	kartul kana-porrukaste
T	26.jaan	köögiviljasupp	kartul, kapsa-hakklihahautis
K	27.jaan	kartulivorm hakklihaga	ahjukala koorekastmes, kinoa
N	28.jaan	koorene lõhepasta	kõrvitsasupp peekoniga
R	29.jaan	seljanka
L	30.jaan		verivorst, praekapsas, ahjukartul
P	31.jaan		kananagitsad, kuskuss

 

Kõrvitsasupp oli söödav – otseselt vastumeelne polnud, aga uuesti ka ei teeks. Vähemalt mitte selle retsepti järgi 😀 Võimalik, et katsetan mõnda muud retsepti kunagi veel, aga mitte niipea 😀

Järgmise nädala menüü pole samuti kivisse raiutud ja ma olen kohe üsna kindel, et mingeid muudatusi seal tuleb. Mõne läätsetoidu tahtsin menüüsse panna, aga ei viitsinud otsida. Kruupe sai suisa kahte toitu, samas miks mitte… Võimalik, et muudan veel järjekorda või vahetan üldse mõne retsepti välja… Aga esialgu siis selline plaan:

		kool	kodu
E	01.veebr	kartul, tomati-hakklihakaste	oa-kruubisupp
T	02.veebr	frikadelli-kapsa-läätsesupp	kartul ja heeringas
K	03.veebr	tatar veiselihakastmes	koorene kanapasta
N	04.veebr	köögiviljalasanje	chili con carne
R	05.veebr	köögivilja püreesupp	kreemjas orsotto
L	06.veebr		jacket potatoes
P	07.veebr

 

Nädala lõppu ma ei kirjutanud midagi pühapäeva peale, aga seal võib juba reedel lappama minna – tavaliselt ma reedeti kokata ei viitsi, jääke on piisavalt. Ja nädalavahetusel tihti ei viitsi ka eriti midagi teha, olengi laisk 😀 Eks ole näha, kuidas tegelikult olema saab, annan hiljem aru. Kuna praegu nii hiline aeg, siis pikemalt ei viitsi 🙂

Tavaliselt olen teinud menüüpostituse nädalavahetusel, aga seekord juhtus nii, et tavapärasel ajal ehk reedel kooli menüüd kodulehele ei ilmunud – teisipäeva hommikul küsides tuli välja, et fail polnud ennast üles laadinud. Nii et tegingi menüü alles eile.

Õige pisut pärast eelmise nädala menüü paika panemist selgus, et kokkan järgmised kaks nädalat vaid kahele (Poiss jäi lähikontaktsena kaheks nädalaks Eksabikaasa juurde distantsõppele) – seega oli kohe teada, et toite jääb vähemaks, kuna saame mõne asjaga mitu päeva läbi. Jätsin ära chili con carne ja kartuligratääni, siin siis lõplik eelmise ja seni planeeritud selle nädala menüü:

	kool	kodu
18.jaan	kartul, kapsa-hakklihahautis
19.jaan	lõhesupp	köögiviljakotletid
20.jaan	kartul ja kotlet	pad thai
21.jaan	tatar	kalasupp
22.jaan	rassolnik suitsulihaga
23.jaan
24.jaan		pasta koorekastmega
25.jaan	kartul, kana-porrukaste
26.jaan	köögiviljasupp	kapsa-hakklihahautis, kartul
27.jaan	kartulivorm hakklihaga	ahjukala koorekastmes, kinoa
28.jaan	koorene lõhepasta	kõrvitsa püreesupp peekoniga
29.jaan	seljanka
30.jaan		?
31.jaan		kartul ja heeringas

 

Köögiviljakotlette tegin seekord selle retsepti järgi ja maitsesid imehästi (kartul, küüslauk, muna ja juust, what’s not to like :D) – ainult sellest ma ei saa aru, KUIDAS on võimalik kartulikotlettide tainast teha nii, et see ei oleks liiga vesine. Sõela peal küll pressisin riivitud kartulist kõigepealt vedelikku välja, palju sain, aga tainas oli ikka lirtsmärg (muna ju ka sees), nii et enne pannile panemist väänasin igast kotletist pihkude vahel vedelikku välja 😀

Kalasuppi tegin selle retsepti järgi – sibulat ei pannud, sest eelistan supi sees porrut, mida panin ikka ohtralt. Maitses kõigile, teinekordki. Puljongi keetsin ise! Olen enda üle uhke 😀

Kapsa-hakklihahautis oli alles nädal varem koolis, nii et ideaalis ma ei oleks seda nii ruttu teinud, aga kuna ma eile poodi minna ei viitsinud, pidin kombineerima midagi kodus olevatest koostisosadest – üks kapsapea ootas juba mitu nädalat külmkapis oma aega ja hakkliha oli sügavkülmas varuks.

Kuna Plika läks täna ööseks pinginaabri poole, jäin ootamatult täitsa üksi. Kohafilee oli juba sügavkülmast välja võetud, seega panin selle trennist tulles kiirelt ahju. Määrisin soola-pipraga, poolele kalale panin prooviks riivjuustu (mõlemat pidi hea, aga ilma meeldib isegi rohkem), kallasin kõik üle toidukoorega. Kõrvale mõtlesin alguses teha kuskussi, aga avastasin kapist kinoa ja kuna tegu oli kiirvariandiga, mis sai 10 minutiga valmis, otsustasingi hoopis selle kasuks. Imemaitsev ja tervislik kiirtoit! Pilt pole väga apetiitne, sorry 😀

Homme teen kooli kokalt saadud retsepti järgi kõrvitsa püreesuppi – Plikale see maitseb, Poisile, nagu välja tuli, mitte. Kuna tema tuleb koju alles pühapäeval, teengi siis selle kõrvitsasupi enne ära. Kaks päeva saame kindlasti supiks söönuks – kui kolmandat mitte, siis laupäeval mõtlen jooksvalt mingi toidu juurde (taimetoitu sel nädalal menüüs polegi, äkki näiteks katsetan mõnd järgmist köögiviljapihvide retsepti). Külmkapist avastasin, et heeringapakil on parim enne möödas, nii et panin selle pühapäevale – seda Poiss armastab.

Magusarindel on ka seis eeskujulik, sest Plikat on tabanud täielik küpsetusbuum. Küll pannkoogid, küll vahvlid, viimasel ajal küpsetab ta pea igapäevaselt küpsiseid. Praegugi on kodus kolme eri sorti – ühed kakaoküpsised (pooleks jahu ja mandlijahu, kakao, või, muna, suhkur), maapähklivõiküpsised (maapähklivõi, suhkur, muna) ja lihtsalt võiküpsised (või, suhkur, jahu). Kaks esimest on minu lemmikud, viimane jätab külmaks, aga maitseb jälle Plikale kõige rohkem 😀

Jõulude ajal soetasin eriti hea soodukaga suurema koguse võid – see nüüd kõik otsas, pidin täna juurde ostma. Nisujahu sai ka viimase küpsetamisega otsa – aga lubasin endale, et sel aastal ainult kohalik mahekraam, rahalise kokkuhoiu mõttes eelistatult otse tootjalt. Vanasti ma sain Raismikuojalt, saatsin neile nüüd kirja ja uurisin, kas endiselt Pärnus käivad, aga pole veel vastust saanud. Teisi ei teagi… Pakiautomaati annaks muidugi igalt poolt tellida, aga siis tuleks saatekulu lisaks ja sel juhul vb polegi vahet, võib juba poest juurdehindlusega osta. Vaatame, kuidas kujuneb, seni Plika lihtsalt ei saa küpsetada 😀 Õigemini tema järgmine ülesanne on küpsetistes ära kasutada kaerahelbed, mis ta kunagi müslibatoonide tegemiseks ostis… Need müslibatoonid sõin lõpuks mina ära – see on klassikaline, et Plika küpsetab, aga ise süüa ei taha 😀

Mina olen igatahes väga rahul, mulle meeldib kangesti tee kõrvale küpsist süüa ja Plika tehtud on palju maitsvamad ning tervislikumad kui poeküpsised 🙂

Sel nädalal läks menüü suhtes kõik võrdlemisi plaanipäraselt – ainult neli päeva tegin süüa, siis oli jääke nii palju, et rohkem polnud vaja, seega osad asjad lükkusid lihtsalt uude nädalasse. Kuna mul on vaja homme kindlasti turule minna ja on plaanis ka üle pika aja autoga suuremasse toidupoodi sõita, oligi vaja täna õhtul menüü paika panna. Läks taas kord võrdlemisi kiirelt ja valutult 🙂

(ma nii igaks juhuks mainin ära, et koolisöögid panen kirja võimalikult lühendatud kujul – seal on alati lisaks arvutult köögivilju, aga koduse menüü tegemiseks on mul vaja vaid võrdluseks liha ja lisandit)

	kool	kodu
esmaspäev	kartul, kapsa-hakklihahautis	pad thai
teisipäev	lõhesupp	köögiviljakotletid
kolmapäev	kartul ja kotlet	kalasupp
neljapäev	tatar	chili con carne
reede	rassolnik suitsulihaga	pasta koorekastmega
nädalavahetus		kartuligratään

 

Kui reedel on liiga palju jääke, siis võib-olla lükkub pasta laupäeva peale – vaatame jooksvalt. Kartuligratään jääb ilmselt pühapäevaks.

Ja kui ma juba täna õhtul toidulainele sattusin, siis vaatasin läbi ja korrastasin esiteks kogu oma retseptikausta bookmarkides (kus vanemad lingid võivad vabalt olla ligi 10a vanad) ning seejärel lugesin korralikult läbi ka kõik teie kommentaarid. Retseptikausta lisandus palju uusi linke ja Excelis on nüüd 24 uut toitu, mida tahaks vähemalt korra proovida – see on ikka täiesti ulmeliselt hea tulemus! 😀 Ma olen suht kindel, et paljude puhul jääbki esimene kord ainsaks, aga sama kindlalt leian sealt ka uusi lemmikuid. Igal juhul, inspiratsiooni küllaga, suur aitäh teile kõigile!

Kui korraks õhtusöögiideede juurest kõrvale liikuda, siis mul on sel aastal plaan igasuguseid valmistoite ja poolfabrikaate maksimaalselt vältida – vaatame, kaua jaksan 🙂 Muuhulgas on näiteks kavatsus teha ise martsipani, sest mulle hullult maitsevad martsipaniga küpsetised ja mul on salvestatud mitu ülimaitsvana tunduvat koogiretsepti, mida tahaks proovida. Milleks osta martsipani, kui saab ise teha – tundub väga lihtne, samuti soodsam ja puhtama koostisega.

Samuti tahan jälle hakata ise majoneesi tegema – seda kulub meil ohtralt, ise tehes saaks parema koostisega ning säästaks raha. Ideeliselt oleks ka maitsvam. Reaalsuses on nii, et kui ma kunagi tegin, jäi maitse õline. Kui toona probleemile lahendust otsisin, leidsin näiteks sellise huvitava arutelu. Ma vispeldada ei viitsi, toona tegin saumikseriga selle retsepti järgi ja sealseid kommentaare lugedes oleks pidanud ju nii küll hästi ära segama, seega ei tea, miks mul õlimaitse oli… Saumikser muidugi läks ka vahepeal katki, aga täitsa mõtlen, et peaks uue soetama, sellega on teatud asju mugavam teha. Ja kui saumikseri majonees mul ikkagi liiga õline jääb, siis plaan B on soetada endale abiline (blender?) sellise vidinaga, mille pilt oli varasemalt lingitud arutelu all. Samuti on mul varasemast salvestatud üks munata majoneesi retsept, mida võiks ka äkki proovida. Samas kui põhjuseks on toodud, et muna kõige kiiremini rikneb, siis ega selle asemele pandud piim suurt kauem vastu ei pea, nii et selles mõttes nagu pole väga vahet… Ja piima mul kodus kunagi pole, vastupidiselt munale 😀

Tuli meelde ka ammune unistus – köögikombaini ost. Toona jäi asi peamiselt rahapuuduse taha – ega ma poleks valida ka osanud, täna korra vaatasin, endiselt võtab silme eest kirjuks. Mõtlen praegu, et KUI ma suudan menüü tegemise lainele jääda, siis aasta lõpus võiksin ennast näiteks premeerida köögikombainiga. No et jõulukingitus iseendale või nii. Aga sinna on veel aega 🙂

Aga hea küll, tagasi õhtusöökide lainele – tegin allpool teie retseptisoovitustest põhjaliku kokkuvõtte omapoolsete kommentaaridega. Vabandan ette, et ei viitsi ühtki linki panna, aga kellele siit miski silma jääb, siis eelmiste toiduteemaliste postituste kommentaaridest võite soovi korral otsida. Kõiki seal ka muidugi ei lingitud, sel puhul tuleb appi sõber Google. Kunagi tulevikus on mul plaan teha ka mõni selline postitus, kus on kõik meie pere lemmiktoidud, siis panen lingid ka.

Alustada mõtlesin aga hoopis nimekirjaga nendest asjadest, mis mulle ei maitse, selle listi põhjal võib paljud asjad mulle lihtsalt soovitamata jätta 😀

• ükskõik mis “magus” asi soolases toidus ehk kõrvale jäävad kõik soolaste toitude retseptid, mis sisaldavad nt õuna, virsikut, ananassi, rosinaid, ploome, mis iganes muid puuvilju
• magusad köögiviljad soolases toidus, kui magus maitse on tuntavalt tunda – ehk siis porgand, peet, kõrvits, maguskartul ja muud taolised tulevad kõne alla ainult sellistes retseptides ja kogustes, kus ei jää oma magusa maitsega domineerima, lihtsalt ahjus küpsetatuna pigem mitte
• mulle ei maitse kookos, nii et absoluutselt kõik kookost sisaldavad retseptid jäävad minust tegemata. Kookospiima saab enamikes retseptides ilmselt asendada toidukoore või hapukoorega – ehkki kookospiimaga suppi ei tundu kumbki sobivat. Või on võimalik, et mõnes kookospiimaga tehtud toidus pole ÜLDSE kookose maitset tunda? Aga hoiatan, et olen väga tundlik 😀 No tõesti mulle ei maitse, eriti mitte soolastes toitudes, mõni magus veel võib kuidagi sobida. Kookospähkel ise mulle muideks maitseb küll 😀
• india köök üleüldiselt tundub problemaatiline, sest nagu eelmises punktis mainitud, ei maitse mulle kookos, ei meeldi mulle eriti ka vürtsköömen, kolmandaks on seal tihti vürtsid, mis minu jaoks “magusate” alla kuuluvad ehk kaneel, kardemon ja nelk on imemaitsvad magusates küpsetistes, aga soolase toidu sisse ma neid ei soovi

Kõigepealt kommentaarid nendele soovitatud laste poolt heaks kiidetud toitudele, mis muude kategooriate alla ei sobitu:

• makarone hakklihaga ma ükspäev kogemata tegin (oli plaanis punane kaste, aga panin hajameelselt hakkliha praadima ning avastasin siis, et sibul-küüslauk oleks pidanud enne minema) – 20-ndates sõin seda kogu aeg, enam ei meeldi. Kui on lisaks sibul-küüslauk-tomatipasta, siis jah, palun, aitäh 🙂
• pasta carbonara oli üks neist toitudest, mis me peres kõigile väga maitseb, aga mille olemasolu oli täiesti ununenud – suur aitäh meenutamise eest, sel nädalal juba tegime ja jääb kindlasti püsimenüüsse
• kotletid maitsevad meile küll, aga mul on harjumus teha neid ainult koduste burgerite vahele. Niisama õhtusöögiks kasutan hakkliha pigem arvututes muudes toitudes. Kotlettide miinus on see, et praadimine võtab aega – ja kuna mu eesmärk on liha vähendamine, siis pigem keskendun taimsetele pihvidele.
• hakklihakaste maitseb lastele hästi ja kui kuskil pakutakse, võin ise ka vabalt süüa, aga käsi südamel – ma pole elu sees ühtki jahukastet teinud ja ei kavatse ka 😀 Jahuga on mul sarnaselt piimatoodetele selline suhe, et otseselt ei väldi, aga kui on võimalik mitte kasutada, siis ei kasuta, sest miskit kasulikku selles ju pole. Kui järele mõelda, siis ma ei olegi vist terve elu jooksul ühtki sooja kastet teinud – eelistan külmi kastmeid majoneesi või hapukoorega. Või noh, igasugused tomatipastast tehtud pläustid riisi- ja pastatoitudele klassifitseeruvad vist ka sooja kastme alla? Selliseid teen küll 🙂
• riis wokiköögiviljade ja munaga on täitsa hea (mul on wokisegu alati mitu pakki sügavkülmas varuks) – kui tegemiseks läheb, siis sellist laadi toitudest on meil menüüs hetkel peamised hiina kana ja pad thai
• praekartulit teeme, kui keedukartulit on eelmise päeva toidust üle jäänud – siis praeme sinna sisse suvalist liha, vahel peale muna jne

Kala:

• Tuscan salmon kõlab päris ahvatlevalt, kuna lastele küpsetatud lõhe ei meeldi, läks sellesse listi, kus meie lemmikud
• paneeritud kala (ehk isetehtud kalapulki) juba tegingi, oli väga hea ja jääb püsimenüüsse
• kartuli-kalapirukas läheb kindlasti proovmisele
• kala koorekastmes kavatsen samuti kindlasti ära proovida
• jacket potatoes (kuidas neid eesti keeles nimetatakse, teab keegi?) on samuti selline toit, mida kõik meelsasti söövad, aga oli kuidagi me menüüst välja ununenud – sai nüüd nimekirja lisatud, teeme kindlasti jälle, me lemmik on tuunikala-majoneesi seguga
• tatar tuunikalakonservi ja praetud sibulaga kõlab täitsa maitsvalt, proovin ära

Supid:

• kana(-nuudli)supi peaks millalgi ära proovima, sest loogiline oleks, et maitseb – seni olen kana ohtralt muudes toitudes kasutanud, aga supini pole miskipärast jõudnud 😀
• tomati-läätsesupi mingit varianti olen kunagi teinud ja võiks midagi taolist küll veel proovida
• frikadellisupp pole lastele eriti peale läinud, aga mul on mingi retsept juba salvestatud, mida proovida, teen frikadellid seekord ka ise
• klassikaline köögiviljasupp kõlab ka umbes nii, et süüa ju kõlbab, aga meie pere lemmikuks ilmselt ei saaks, pigem katsetan köögivilja püreesuppe – tundub kuidagi, et püreestatuna meeldiks rohkem 😀
• kõrvitsa püreesuppi kavatsen ikkagi korra proovida, ehkki kõrvits meil kellelegi ei maitse – aga kinnitatakse ju, et hea supp ei maitse nagu kõrvits 😀
• minestrone oli väga tuttav nimi, aga peale selle, et punane supp, ei osanudki rohkem oma peas välja mõelda – googeldasin retsepte, koostisosade poolest tundub meile hästi sobivat, nii et kindlasti proovime
• tomatine kikerhernesupp läheb ka millalgi proovimisele, vürtsköömeni küll ilmselt jätan ära
• seljanka tegemiseni pole veel jõudnud, aga on endiselt millalgi plaanis
• tomati-sibulasupp on meie pere suur lemmik, mida ikka ja jälle teeme, parim mozzarellaga

Salatid

• soe pasta-peekoni-paprika-brokolisalat küüslaugu ja veiniäädika-oliiviõli kastmega kõlab täitsa ahvatlevalt, ehkki pastasalati söömise harjumust mul üldse pole – samas võiks ükskord täitsa proovida nädalaseks pastaõhtusöögiks

Taimetoidud

• igasuguseid karrisid (nt mainiti läätsekarrit) peaks katsetama
• seenekotletid tahaks ära proovida
• kikerhernekotletid fetaga tunduvad samuti põnevad
• suvikõrvitsalasanje retsepti salvestasin bookmarkidesse, ilmselt katsetan siis, kui hooaeg käes ja kohalikku saab
• koorene tatra-seenepada kõlab hästi ja tahaks mingi hetk katsetada, kui lapsi kodus pole – kookospiima asemel siis kas toidukoor või hapukoor, ei teagi, kumb paremini sobiks
• kaalikakotletid võiks hooajal ära katsetada
• läätse-riisi pikkpoiss tundub ka olevat selline asi, mida võiks proovida
• sinepi-lillkapsa-juustuvorm läheb kindlasti proovimisele
• juustune makaroni-suvikõrvitsavorm tundub ka päris mõnus, kookospiima võin vast asendada toidukoorega

Võileivakatted

• hummuseid olen igasugu erinevaid maitsta saanud, aga pole olnud nii erutavad, et tekiks tahtmine ise katsetada – mul on see siiski plaanis, sest variante on ju igasuguseid ja äkki mõni on selline, mis ka minu püsimenüüsse jääks
• oa, herne jm määretega on sama lugu – olen saanud, kõlbavad süüa, pole vaimustust tekitanud, peaks edasi katsetama

Ja need kõik jäävad erinevatel põhjustel mu kodusest menüüst välja:

• puuvilja-juustusalat, sest ma ei pane kunagi ühte toitu magusat ja soolast
• maguskartuli-porgandisupp, sest sisaldab liiga palju magusaid asju 😀
• Mulligatawny supp, sest õuna ma soolases toidus ei armasta ja India vürtsidega eriline sõber pole – põhimõtteliselt võiks need välja jätta ja teha midagi sarnast ülejäänud koostisosadega, aga siis poleks enam see supp nagunii 😀
• porgandikotletid mannaga, sest porgand on magus ja mannat mul pole ega kavatse osta – sama mingid Sandra Vungi porgandikotletid mul siiski retseptide listis on ja katsetan kunagi ära, ehkki kahtlustan, et see katsetus jääb ainsaks korraks 😛
• forell paprikakastmes, sest täpset retsepti ei tea, postituse põhjal tundus, et pole päris mitu teetassike ja lapsed nagunii punast kala küpsetatult ei söö
• borši ma võin küll süüa, kui kuskil pakutakse, aga ma pole suurem peedisõber (magus :D) ja see ei maitse mulle piisavalt, et ise tegema hakata
• läätsesupp kookospiimaga kõlab sedamoodi, et seal kookospiima hapukoore ega toidukoorega ei asenda, seega pigem otsin mõne muu läätsesupi retsepti, kus ei ole kookospiima 😀
• spagetid krevettide ja tšilliga – kui keegi mulle seda pakuks, ma sööks küll, sest tundub potentsiaalselt põnev. Kuna mulle aga tomat üldiselt küpsetatud kujul ei maitse (armastan kas värskelt salatina või pastana/purustatuna suppides-kastmetes) ja krevetid maitsevad pigem muudes kooslustes, siis katsetama vist ise ei hakka.
• pasta tuunikala ja röstitud tomatiga – vt eelmist kommentaari
• tapenade – ma isegi ei teadnud, mis see on, pidin googeldama, et kappari-oliivipasta. Mulle üldse ei maitse oliivid – kui need on tükeldatult toidu sees, söön küll ära, sest siis pole maitse nii pealetükkiv, aga terved oliivid tõstan alati Kaaslase taldrikusse ja ise ma oliive toidutegemises ei kasuta. Kapparit olen kindlasti väljas käies söönud, aga isegi mitte ei meenu, mis maitsega. Seega vist pole väga lootust, et tapenade mulle maitseda võiks? Kui kuskil proovida saaks, siis prooviks hea meelega, aga selleks koju kappareid ostma just ei hakka…
• hernesupp on sarnaselt boršile selline toit, mida kõik sööme, aga mis ei eruta mind piisavalt, et ise kokata – külas võin vabalt süüa ja lapsed saavad koolis ka
• koorene lõhesupp lastele ei meeldi, ainult endale ei viitsi teha – söön siis, kui kuskil pakutakse

Lõpetuseks üks üldisem list aedviljade/taimsete lisanditega, mida tahaksin tulevikus kokkamisel rohkem kasutada – ülalpool on mitmeid toite juba mainitud, aga kui kellelgi on veel varuks mõni maitsev retsept, siis jagage aga lahkesti 🙂

• tatar – tegin seda pikka aega regulaarselt, aga jätsin laste suure vingumise peale lõpuks menüüst välja. Kuna ikkagi vaheldus ja kasulik, siis otsustasin nüüd jälle tegema hakata ja katsun leida mõne variandi, mis ka lastele vastuvõetav on
• oad – regulaarselt teen chili con carnet ja taimseid pihve, lasanjesse lisan neid ka alati, aga saab ju teha veel salateid ja määrdeid ja… oad ühesõnaga on head, kõikvõimalikes asendites võiks proovida
• lillkapsas ja brokoli – põhimõtteliselt mõlemad maitsevad kõigile, aga miskipärast eriti tihti ei osta ega tee. Tuleb viga parandada 🙂
• porru, kapsas ja seller on ka kõik sellised, mida pea üldse ei osta, aga millel on kõvasti potentsiaali ja võiks rohkem kasutada – sellerit on neist vast vaja kõige rohkem “peita”, aga see on nii kasulik, et võiks proovida
• suvikõrvits – lapsed on selle suhtes pirtsakad, aga kuna see on nii neutraalse maitsega, siis hooajal ma alati otsin uusi retsepte, mida proovida, sest olen kindel, et mingite toitude sees nad sööksid
• seened – jällegi selline asi, mis mulle meeldib ja lastele pigem mitte, AGA mingites toitudes ilmselt läheks kaubaks, tuleb lihtsalt erinevaid asju katsetada
• läätsed – olen neid minevikus ikka katsetanud erinevates toitudes, aga pole leidnud ühtki nii rabavat retsepti, mis oleks püsimenüüsse jäänud – kuna maitse on üsna neutraalne ja pole kellelegi vastukarva, katsetan ja otsin edasi, vast leian ka mõne sellise retsepti, mis tõesti väga-väga meeldib
• kinoa – nagu mainitud, on kodus kapis ootamas, ehk pärast pikka pausi on lapsed ära unustanud, et ei maitse ja nüüd maitseb 😀
• bulgur – selle kohta tahaksin küsida, mis on sel vahet nt kuskussiga? Kuskuss on mul kodus kiireks lisandiks olemas, bulgurit olen poes vaadanud, aga pole seni ostnud, sest tundub nii sarnane, üks nisu ju kõik. Kui keegi kinnitab, et on mingi maitseerinevus või kuidagi kasulikum, siis võiks vabalt seda ka katsetada.

Heleni lemmikretseptidega blogi on plaanis millalgi põhjalikumalt läbi kammida, sealt leian kindlasti veel häid ideid 🙂

Kõige viimaseks suure ringi küsimus: mis on teie lemmikud maitseained? Nendega on muidugi puhtalt katsetamise asi, maitsed on erinevad… Aga siiski oleks tore kuulda 🙂 Maitseainetele kavatsen ka nüüdsest väga plaanipäraselt läheneda ja hakata uusi asju katsetama, sest enamiku puhul pole mul aimu ka, kas maitsevad või ei 😀