lasteaed

Lasteaed, juuksur ja hambaarst

Eilsest alates on lapsed oma rühmades ja söövad hommikust ning lõunat. Plika on nagu vana kala – läheb rõõmsalt ja on rõõmsalt. Eile oli õues mängides veidi õnnetu olnud, aga ei nutnud, täna oli kõik täitsa korras. Poiss jäi mõlemal hommikul pärast kõva kallit kenasti kasvataja käe kõrvale, aga hakkas emme järele huilgama juba siis, kui ma koridoris olin. No ma tagasi ei läinud, mõlemal hommikul olevat huilgamine kestnud 10-15 minutit – selline tüüpiline Poisi jonnihoog, ikka trampimise ja käte vehkimisega 😀 Seejärel aga rahunes ja ülejäänud päev oli kena. Hommikust ta kummalgi päeval ei söönud, lõunat aga hea isuga. Järele minnes on rõõmus, järgmisel päeval läheb rõõmuga… Nii et jah, üsna hästi.

Plika väitis eile, et jääb täna magama, aga täna hommikul otsustas, et ei taha. Täna väitis jälle, et jääb homme – no näis, ma sundima ei hakka, kuni vajadust pole. Aga olen ka neile öelnud, et KUI ma peaks järgmisest nädalast tööle minema, siis peavad nad lasteaias magama, sest issi ei saa nendega kodus remondi kõrvalt tegeleda. Näis siis.

Käisin eile ise hambaaarsti juures ja kui mainisin, et lastega peaks ka tulema, sain kohe tänaseks mõlemale aja. Ema käis Plikaga, too olevat suu lahti ajanud juba enne, kui vaja oli 😀 Mina käisin seejärel Poisiga ja temagi tegi minu süles istudes kohe suu kenasti lahti ning lasi kõik üle vaadata. Tal oli ühe silmahamba peal igeme piiril pruunikas laik, mille pärast veidi muretsesin ning silmahambad olid mu pilgule hirmus kollased. Arst ütles, et kõigil ongi kollasemad ja see laiguke on peetunud kaaries, millega pole vaja midagi teha. Et mõlemal lapsel on hambad suurepärases korras ning jätkaku me samas vaimus. Hea oli kiitust kuulda 🙂 Ma ikka natuke muretsesin, sest hommikune hambapesu ei taha lastel kuidagi käima minna (ununeb, ei viitsi jne) ning õhtul peseb Plika enamasti ise… Aga jah, kõik on hästi. Arst ütles, et hommikul võivadki lapsed ise pesta, peaasi, et õhtul korralikult puhtaks saaks.

Seejärel käisime veel lastega juuksuris kah – mõlema juuksed on nüüd tunduvalt lühemad. Pildid jäid tegemata, nii et illustratsioone seekord pole.

Igal juhul oli viljakas päev 😀

Teine lasteaianädal on alanud

Neljapäev möödus probleemivabalt. Reedel helistati tund enne tavapärast aega ja öeldi, et Poiss hakkas õue minemise ajal lohutamatult nutma ning pole poole tunni jooksul rahunenud. Mis seal ikka, tõime nad siis ära. Mul oli muidugi hämming – ise oleks arvanud, et kui mingit nuttu veel tuleb, siis pigem Plikaga. Poiss väitis, et ta “väga muretses mu järele”. Ehk et igatses 🙂 No pikk ja uudne nädal oli selja taga ka, ikka ju väsitab.

Täna läksid mõlemad taas rõõmuga ja esimest korda ei hakanud Plika hommikul aias rääkima, et ma ära ei läheks – seni oli ta seda alati öelnud, aga me muidugi ikka läksime ja ta jäi rahulikult sinna, nii et selles mõttes probleemi polnud. Aga et ta üldse ei öelnud – sammuke edasi. Poiss oli ka rahulik. Järel käis neil täna Abikaasa, õpetajad midagi päeva kohta ei maininud, järelikult probleeme ilmselt polnud.

Homsest lähevad rühmad lahku ning lapsed hakkavad hommikust ja lõunat sööma. Vaatab, kuidas selliselt kulgeb – kui kõik läheb hästi, eks siis mingi hetk jäävad magama ka.

Seni olen tutvunud ühe Plika ja ühe Poisi õpetajaga ning Poisi rühma õpetaja abiga – kõik on toredad. Homme näeb siis uusi nägusid 🙂

Teine aiapäev

Panen ajaloo tarbeks arengud kirja.

Suvel harjutada on ikka palju kergem – hommikune ärkamine pole pooltki nii raske, kui väljas on valge ja soe ning ei pea nii palju riideid selga toppima.

Eile oli riigipüha, täna siis uuesti lasteaeda. Seekord me enam rühma sisse ei läinud – jõudsime veidi enne üheksat, vaatasime, et vahetusjalatsid saaks jalga, tegime rühma ukse peal kalli ja läksime ära. Plika korra hüüdis mind ukse pealt, tegin talle siis veel ühe kalli… Jäi rahulikult mängima.

Pool kaksteist läksin järele, mängisid rõõmsalt õues. Täna ei olnud keegi nutnud, ainult mitu korda küsinud, millal emme-issi tulevad. Poiss oli suure hooga joostes trepil kukkunud, aga noh, ta kukub nagunii pidevalt 😀

Järgmise nädala teisipäeval lähevad rühmad eraldi, selle ajani käimegi samamoodi hommikupoolikutel kaks ja pool tundi mängimas.

Senini on ühesõnaga kõik suurepärane. Loodame, et jätkub samas vaimus.

Uued algused

Lastel oli täna esimene aiapäev. Hetkel on nende rühmad ühes ruumis ja kummastki üks kasvataja tööl – järgmisest nädalast saavad puhkused läbi, siis lähevad eraldi. Vaatasime kõik koos “valdused” üle ja siis läksime meie Abikaasaga minema. Kaks tundi hiljem tagasi jõudes jooksid meile vastu kaks ülirõõmsat last, joonistused pihus. Ära minnes kuulsin, kuidas Poiss korra minu järele huilgas, aga see oli kohe üle läinud, hiljem olevat Plika korra pisardanud, aga kiirelt rahunenud… Igatahes mõlemad jäid rahulikult, tulid ära rõõmsalt ja ootavad kolmapäeva, et saaks jälle minna, nii et so far, so good.

Minul oli täna töövestlus. Kui kõik läheb nii, nagu loodan, saab minust septembri alguses kontoriinimene. Pöidlad pihku!

Nii palju oleks kirjutada, veel rohkem pilte näidata, aga millal ma ükskord tegudeni jõuan…

Tasapisi

Saime täna laste õiged D-numbrid kätte, juhhei. Panin nad just netis lasteaiajärjekorda 😛 Nüüd on vaja minna helsestasjoni, kust saab kinnituse, et lapsed ei oska norra keelt ja peavad integreeruma, sellega peaks saama eelisjärjekorda. Ehkki ma ei saanud eelisjärjekorra tingimusi lugedes päris täpselt aru, kas ainult sellest piisab või peavad vanemad lisaks olema ka mitte inglise keele oskajad 😀 No loodame, et ehk piisab sellestki, kui üks tingimus on täidetud. Need reeglid on muidugi riiklike lasteaedade omad ja eralasteaiad ei pruugi neid nii palju arvestada… Paraku on kolm lähimat lasteaeda kõik erakad.

Esmaspäeval Abikaasa muidugi töötab ja teisipäeval magab, aga noh, nädala alguses saab aja kinni panna ja ehk kolmapäeval kohale minna. Ja siis juba ühe soojaga lasterahasid taotlema kah – Eesti arvele see kuu enam midagi ei tulnud, success.

Mm, kui nüüd hästi järele mõelda, siis karta on, et helsestasjon peab siiski ootama – meil on nimelt auto tuksis ja Abikaasa rendikas on kaheistmeline. Lasterahasid taotlema saame minna, kui lapsed niikauaks Külli hoida viime (täna käisime niiviisi nädala toitu ostmas), aga helsestasjoni tuleb nad ju kaasa võtta 😛 Meil on auto viimane remont jaanuari lõpust siiani maksmata, esmaspäeval peaks veidi raha laekuma, siis saab ära maksta, pärast mida saab paluda neil auto üle vaadata ja teada, mis siis nüüd viga on. Aga selle vea parandamiseks (ja hoidke te nüüd kõik pöidlaid ja varbaid, et oleks parandatav ja maksaks võimalikult vähe :D) pole kindlalt raha enne, kui Abikaasa kuu teises pooles oma põhipalga saab… Mis tähendab, et pooleteiseks kuni kaheks nädalaks jääb see helsestasjoni käik vist ootele. Kui just töökoda pole nõus jälle remondi ära tegema ja maksmisega tiba ootama… No äkki sebib nad ära.

Va keeleõpe ei taha edeneda. Õhtuti on niiii raske ennast asjalikuks sundida, ainult logeleda tahaks. Praegu mõtlen, et KUI õnnestuks lastele kiirelt lasteaiakohad saada, siis annaks see võimaluse päeva esimeses pooles värske peaga segamatult keelt õppida. Samas jälle oleks rohkem lootust saada lapsed ühte rühma, kui nad läheksid lasteaeda alles augustis pärast Poisi kolmandat sünnipäeva, nad oleks siis kolm kuud aastase vanusevahega. Turvatunde mõttes oleks ühes rühmas mõnus. Noh, ma usun, et paljuski on see suhtlemise küsimus, kui ma lasteaias mõne normaalse inimese peale satun ja ta ära veenan, siis ehk ikka saab ühte rühma. No ja pole üldse kindel, kas enne augustit kohti saabki, sest praegu pole üheski meie valitud lasteaias vabu kohti, ametlikult peab panema järjekorda 1. märtsiks, et saada koht augustis ja me väga tahaks saada just kodulähedasse, kuhu saab jalutada, mitte 3,6 või 4 km kaugusele…

Ah, läheb täpselt nii, nagu minema peab. Vähemalt asjad liiguvad natuke, see on hea.

Scroll to Top