muusika

Kõik läheb mööda…

Kuna ma sõnu netist ei leidnud, pidin ise kirja panema. Loodetavasti enam-vähem adekvaatselt. Lummav lugu.

sa teed, mis teed
kuid valged ööd
said lõplikult mööda
novembrispliin
nii seal kui siin
ka see saab mööda
saab mööda lein
ja aeg, mil klaasis hõõgub vein
ja rännutee, saab käidud ka see

saab mööda kirgede lõõm
saab mööda võitude rõõm
kõik läheb mööda
kõik läheb mööda
ka kõige tüütumad tööd
ka kõige neetumad ööd
saavad kord mööda
kord saavad mööda
ja see, mis jääb
on ainult puudutus
vaid habras hääl
kui pillikeel, mis heliseb

kurbus möödub peagi
nagu tuuleiil alleel
möödub kõik, mis heagi
palju head, mis möödub
kõik, kõik möödub
kõik möödub
nagu tuuleiil alleel
nagu virvendus jäisel veel

saab mööda kirgede lõõm
saab mööda võitude rõõm
kõik läheb mööda
kõik läheb mööda
ka kõige tüütumad tööd
ka kõige neetumad ööd
saavad kord mööda
kord saavad mööda
ja see, mis jääb
on ainult puudutus
vaid habras hääl
kui pillikeel, mis heliseb

If the only thing that’s on your mind is me…

Keskuses töötamisega käib taustamürana kaasas kohustuslik playlist, kust mingid laulud vahel kummitama jäävad. Teatud hetkel nii väga, et tuleb hakata nuputama, mis lauluga tegu, tahaks ju rohkem kuulata. Kuna vastavat äppi pole ma suutnud siiani tõmmata, siis toimub lugude tuvastamine üldiselt “kuula sõnu ja trüki Google’i otsingusse” meetodil. Kuna telekat ei ole (muusikakanaleid pole ma küll kunagi vaadanud) ja raadiot ei kuula, siis ei tea ma esitajatest üldiselt mitte kui midagi.

Too üle-eelmise postituse lugu oli üks noist, mis keskusest kummitama jäi. Üks varasem lugu, mis siiani meeldib on Joss Stone – Stuck On You. Ja nüüd siis viimane leid, mida ma pidin googeldama suisa kaks korda… Ja mida polnud isegi Youtube’is.

Ja no ei oska mina normaalselt muusikat kuulata. Kui mingi lugu meeldib, siis see ketrab… Kuni kõik ümberringi hulluvad. Praegu on küll see hea, et Abikaasat pole kodus silmi pööritamas ja võin kuulata ühte lugu rahulikult mitu õhtut mitu tundi järjest. Äkki tuleb järgmise kahe päevaga küllastumus ja ta saab sellest säästetud.

Samas ta norib isegi playlisti kallal, mida ma olen viimased 2-3 nädalat kuulanud… No ma ei saa, noh… Ma ei oska kuulata erinevat muusikat 🙂 See on juba isegi hea, kui meeldib artist, mitte üks laul, nagu enamasti.

…You got another thing coming
If the only thing that’s on your mind is me…

Bondi ootuses

Kuulasin just uue Bondi nimilaulu – Sam Smith “Writing’s On The Wall”. No ma ei tea, ei ole minu tassike teed. Laul ise on kusjuures üsna okei, aga mul hakkab peaaegu füüsiliselt halb, kuulates selles konkreetses esituses nii kõrget meeshäält. Oleks sama laul kas meeshääle poolt madalamas helistikus või lihtsalt naise esituses, oleks mitu korda parem.

Naispeategelased ei ole kah seekord eriti pandavad. Tahaks rohkem silmailu 😛 Aga no ega ma seepärast filmi vähema õhinaga ei oota!

Muidugi ei tule midagi välja mu plaanist minna kinno kõige esimesel õhtul, sest noh, Plika sünnipäevapidu… Ja muidugi ei või olla rohkem seansse, kui 18.30 ja 00.00. Kui oleks näiteks 21.00, siis võib-olla isegi mängiks välja, parseldaks lapsed Plika sünnipäevaõhtul emale maha ja… 😀 Aga keskköö oleks siiski veidi ekstreem.

Laupäeva õhtul äkki, kui ema on nõus lapsed endale võtma. Ainult esimeseks päevaks on praegu võimalik pileteid osta, nii et kui peale passida, millal järgmiste päevade müük lahti läheb, peaks head kohad saama küll…

Sest kui miski on püha, siis see, et uut Bondi tuleb vaadata kindlasti kinos ja soovitavalt kõige esimesel õhtul. Üle-eelmise Bondi ajal sündis päev enne esilinastust Plika. Eelmise Bondi ajal olime Norras. Nüüd saab lõpuks ometi seda traditsiooni jätkata!

Scroll to Top