norra

Üks võrratu päev (ja ülevaade kohalikest toiduhindadest)

/ igapäevaelu, norra, öko, puhas toit, rõõm, toitumine / 16 Comments

Mõni päev kohe on selline… Hea.

No juba algus oli suurepärane, eks. Üllatuskiri 🙂

Suurepärane jätk oli see, et Abikaasale oli palk üle kantud. Meil on raha viimane nädal täiesti otsas olnud – ootasime lisaotsa rahasid, mis on kõik üle aja läinud (ülemus on paras udu), aga tuli hoopis põhipalk. Kui poleks tulnud, oleks nädala toidu ostmine edasi lükkunud, mis oleks olnud üpris tülikas.

Kõigepealt nautisin ma hoopis täiega võimalust arveid maksta. Meil on viimased kuud tänu autojamadele väga keerulised olnud ja igasugu arveid jäi õigeaegselt maksmata, nüüd sai päris mitmed neist ära klaarida. Väiksemad asjad peaksime kuu aja pärast täitsa korda saama, suuremate võlgadega läheb ilmselt suveni. Aga aasta lõpuks oleme plussis küll, see on kindel 🙂

Kui eile oli lastega palju tülisid, siis täna sujus kõik kuidagi hästi. Arvutikasutusega on meil Abikaasaga vahel erimeelsused, täna polnud sedagi, kõik oli väga rahumeelne. Kui lapsed magasid, tegin mina poelisti ja Abikaasa tegi mulle süüa. Mulle nii meeldib, kui ta mulle süüa teeb – ta sätib kõik nii ilusasti taldrikusse ja paneb alati igasugu värsket kraami ja… Lihtsalt võrratu tunne, kui sinu eest hoolitsetakse. Mulle on söögitegemine ilmselt nii oluline just sellepärast, et ma ise seda väga ei naudi (ehkki ma üritan ennast muuta ja enamik ajast kokkame koos) – mina naudin hoopis rohkem koristamist ja muid majapidamistöid, nii hoolitsen mina rohkem tema eest.

Ei väsi kordamast, kui võrratu on see, et Külli pere meile nüüd nii lähedal elab. Jällegi viisime lapsed pärast lõunaund nende poole ja saime ise rahus toitu osta. Lastega poleks me kohe kindlasti viies poes käinud 😀 Üle kolme tunni läks ja kui lõpuks tagasi Külli juurde jõudsime, leidsime eest kaks väga rahulolevat last – Poiss ei tahtnud kojugi tulla 😀 Nii mõnus on, et lapsed on kõik nii hästi omaks võtnud – nii meie lapsed nende pere kui nende lapsed meie pere. Kõik on omad – mingit probleemi pole, kui vaja teise pere lapsi hoida. Eriti teretulnud on see võimalus praegu, kus mõlemal perel on viiekohalised autod katki – meil on hetkel kasutada kaheistmeline rendiauto, Külli perel kaheistmeline tööauto ja kolmeistmeline buss.

See on väga mõnus, et kui me juba nädala toitu ostma läheme, siis keskuses on kõik erinevad toidupoed üksteisele nii lähedal, et pole mingi probleem neis kõigis käia – ei pea tervet linna läbi sõitma ega bensiini raiskama. Täna käisime kõigepealt Kiwis (esimest korda), siis Naturkostis (mahepood), seejärel Rema 1000, kiire vahelepõige ICA-sse ning lõpetuseks meie põhipood Coop. Kodupood Eurospar on vaid selleks, et nädala sees värske kraami varusid täiendada.

Kuna mitmed lugejad on korduvalt huvitunud Norra toidu hindadest, siis katsun kõik täna ostetud kraami kirja panna. Kui tegu on mahekraamiga, siis tavaline on enamasti odavam, aga mitte alati – ja neid odavaid ma siia ei pane, sest ma ei tea neid 😀 Mittemaheda kraami puhul on tegu kõige odavamate variantidega, mis me kuskilt välja peilinud oleme. Mingit aimu ehk saate. Ja pidage meeles, et toidu hinnad on küll kallid, aga palgad on ka tunduvalt kõrgemad 😉

Kiwisse poleks me ilmselt kunagi sattunud, kui poleks olnud reklaami, millel oli terve lehekülg mahetooteid. Kusjuures ma siiani ei saa aru, olid need soodushinnad või mitte – mulle nimelt tundub, et ongi kohe päriselt nii head hinnad.

No näiteks mahe hapukoor (300 g), mis Coopis maksab 14.20 (tavaline on 14.60, irw), oli Kiwis 13.50/€1.83. Mahepiima oleme muudes poodides näinud vaid eriti lahjat, mis on põhimõtteliselt vesi… Tavapiima liiter on igal pool ligi 16/€2.16, aga Kiwis oli mahepiim (küll mitte rasvane, vaid see vahepealne, mis on siinmaal kõige levinum) kõigest 12.20/€1.66 liiter. Mahe hapupiim on meie kodupoes 16.90, Kiwis oli 15.40/€2.09. Mahekaerahelbed, mida Abikaasa ostis Coopist esimene kord 11.60 eest (700 g pakk), maksid seal nädala pärast juba 17.90/€2.43. Kiwis olid aga täna 11.10/€1.51 – mis te arvate, kas me soetasime varusid või mis 😀 Putru söövad lapsed igal hommikul, isegi sööme, kaerahelvestest meeldib mulle küpsetada ka – tunduvalt tervislikum magus, kui nisust tehtud koogid. Kui järgmisel nädalal veel sama odav hind on, siis vist varume veel – säilivad aasta lõpuni. Mul on nimelt kahtlus, et tootja tõstis ise hinda ja uus partii tuleb ka Kiwis kallim.

Ma olen viimastel päevadel mõelnud pingsalt, kuidas Abikaasa menüüd tervislikumaks muuta. Liiga vähe valku ja liiga palju süsivesikuid, millest omakorda liiga suur kaal suhkrul ja nisul 😛 Niisiis – proteiinirikkama toidu otsinguile. Kiwist leidsime täiesti normaalse hinnaga maheube – sellised väikestes pakkides, soolvee sees.  Kuulge, kas kidney beans on aedoad või? No need punased… Neid igatahes (19.11/€2.59 kg) ja siis valgeid ube ka (17.18/€2.33 kg). Lisaks kikerherneid (26.28/€3.57 kg) ja punaseid läätsi (22.66/€3.07 kg). Kõik mahedad ja äärmiselt kiirelt valmistatavad. Ideaalsed Abikaasa hommikusöögiks – töölt tulles on ta ju näljane. Oad hakklihaga on üks tema lemmiktoite 😛

Mahemoos oli ka Kiwis tunduvalt soodsama hinnaga kui mujal – 52-55/€7.06-7.46 kg, ostsime kohe kaks 450 g purki varuks. Ideaal on muidugi mahepoe ilma suhkruta moos, aga selle kilo on alates 123/€16.69, nii et sobib ökosuhkruga supermarketi oma ka. See on nagunii peamiselt minule pudru ja pannkoogi peale panemiseks, lapsed söövad rohkem mett. Igatsen Eesti suurt sügavkülma, mida suvel maasika toormoosiga täita…

Mahedad seesamiseemned jäid näppu, ostsin ära – 350 g 16.43/€2.23. Lisaks mahedad päevalilleseemned – 300 g 14.70/€1.99. Viimaseid mul küll praegu kodus on, aga neid kulub ka leiva sisse ja salatisse, seega ostsin peamiselt sellepärast, et hind oleks mul ostudes olemas ja teinekord hea võrrelda, kus soodsam on. Muidu ma kirjutan lihtsalt hindasid üles ka, aga kõike ei jõua – ära ostes on kindlam, et see talletub 😀

KRUUBID leidsime lõpuks ometi üles. Otsisime eelmine nädal ühe tootja omi (foorumisse pandi pilt), aga ei leidnud. Täna leidsin juhuslikult teise tootja omad. Muidugi olime vahepeal juba suures mulgi pudru isus vene poest ostnud, seal oli ikka täielik kirvehind – 33.75/€4.58. Need, mis täna leidsime, olid 17.80/€2.42 kg 😛 Kusjuures nägime neid veel ühes teises poes ka. Ühesõnaga väga hea on ühel eestlasel Norras elada – kruubid ja rukkijahu on täitsa vabalt saadaval 🙂

Puuviljadega on meil reegel, et üle 15 kr kilost ei maksa. Kui on 10 kr kilo, siis on juba soodne ja tasub varuda. No ja okei, maheda puhul teeme tiba järeleandmisi ehk maheapelsini kilo on Coopis 15.90/€2.16 ja see on ka okei. Kiwis olid õunad 11.91/€1.62 kg – ostsime 9 kg. Eelmisel laupäeval ostsime õunu 14,5 kg – siis oli ühes poes soodushind 14.90/€2.02 kg. Õun ja porgand on meil põhilised näksid siin, seega neid ikka kulub. Maheõuna paraku osta ei jõua. Igatseme oma õunaaia järele, aga mis teha – hetkel tuleb olemasolevatest variantidest parim võtta.

500 g lõhefileed ostsime ka, oli teine 85/€11.53 kg  – meie jaoks kallis, tavalisest tunduvalt odavam. Vahel harva ju võib 😛

Ökopoest lahkusime ka rohkemate ostudega, kui oleks arvanud. Esiteks kolm kilo riisi (29.50/€4 kg) – lapsed söövad hommikuti riisiputru vaheldumisi kaerahelbepudruga ja korra-kaks nädalas teeme suure hunniku riisi liha ja juurikatega õhtusöögiks, nii et seda ikka kulub. Siis kartulitärklis (250 g 38/€5.15 – jeebus, eurodesse ümber arvestades täiesti kirvehind, nokkides tundus täiesti okei 😀 kuna kasutame nagunii vähe) – Abikaasa tahtis kisselli teha. Must ja valge terapipar – mõlemad 100 g 18.50/€2.51. Saflooriõli majoneesi jaoks (500 ml 59/€8). Maapähklivõi, mida Alice just soovitas, jäi soodushinnaga silma – 435 g 35/€4.75. Ja lõpetuseks MrsB blogist inspireerituna kanepi- (250 g 45/€6.11) ja chia seemned (500 g 139/€18.86) – hirmus kallis jah, aga hirmus tervislik kah ja neid kulub vähe, nii et jagub kauaks.

Rema 1000 sai plaani võetud vaid sellepärast, et jäi nagunii tee peale ja seal oli soodushinnaga hakkliha – 49.90/€6.77 kg on siin päris hea hind, tavaliselt on miinimum 60, tavapärane üldse 80-120/€10.85-16.28 kg. Ostsime 2,3 kg – Abikaasale ubadega hommikusöögiks ja õhtusöögi sisse vahel ka. Lisaks avastasime, et täistera rukkijahu oli seal tibake odavam kui Coopis (12.80/€1.74 vs 13.20), nii et sedagi sai 5 kg ostetud. Lõpetuseks leidsime veel soodsa hinnaga tuunikalakonservi, miski veidi üle 20/€2.71 kg, nii et sai ka seda neli karpi varutud – jällegi Abikaasa lemmik ja hea proteiinisisaldusega, potentsiaalse elavhõbedasisalduse üle ma muidugi nii rõõmus pole 😛

ICA-st tahtsime osta vaid kuivatatud puuvilju – taas Abikaasa kisselli jaoks. Vaatasime neid mahepoes, kuna supermarketi omad on aga alati soodsamad ja Eesti Rimides oli nii hea ICA mahesarja kuivatatud puuviljade valik, siis olin kindel, et saame siit. POLNUD MITTE MIDAGI!!! Otsisime ise ja küsisime töötajatelt, ei miskit.

Coopist ostsime tavapärast kraami – 7,5 kg maheapelsine (15.90/€2.16 kg), 4,9 kg maheporgandit (praegu oli soodushind, 16.86/€2.29 kg), mahesidrunit (kahesed pakid 4.20 – ca 14 kr/€1.90 kg, tavaline sidrun on 19.90/€2.70 kg!!), mahesibulat (17.75/€2.41 kg) kurki (12.90/€1.75 tk – kaal 360-400g, mahekurk on sama hinnaga, aga kahjuks enamasti otsas), kartulit (kuna jõudsime nii õhtul, olid mahekartulid otsas, ostsime siis tavalisi… hind on muidu suht sama, 11.90/€1.61 kg), lisaks seekord ka greipi (17.90/€2.43 kg), kaalikat (14.90/€2.02 kg) ja maguskartulit (19.90/€2.70 kg) – või kutsutakse seda eesti keeles pigem bataadiks? Pole seda varem proovinud, Alice soovitas, vaatame siis 😛 Kirsstomateid kah ühe karbi – see on minu nõrkus, kallid on, 500 g 26.90/€3.65 – aga kuradi head ja magusad 😛

Ostmata jäi tavapärane brokoli ja lillkapsas (neid oli veel kodus), porru ja seller (õhtuseks ajaks olid ainult koledad alles, peab mujalt vaatama) ning rohelised lehed – kogemus näitab, et nädalavahetusel me seda salatit kunagi teha ei jõua ja esmaspäevaks on lehed juba ligased, nii et ostame neid edaspidi kodupoest vahetult enne tegemist – õnneks neil suurt hinnavahet pole. Samuti ostame millalgi nädala jooksul 2 kg paki külmutatud kanatiibu (49.90/€6.77) – kuna meil sügavkülma ja pole lähema paari päeva jooksul plaanis neist kokata, siis jätsime täna veel poodi.

Nii, mis veel… Mahedad täisteraspagetid (500 g 17.30/€2.35), mahemunad majoneesi jaoks (6 tk 20.90/€2.84), maherosinad (66.60/€9.04 kg). Sealihalõigud (42 kr/€5.07 kg – tavaline värske liha hind on jällegi alates 80 kr ja lõppeb tugevasti üle 100), või (500g 26.90/€3,65), juust (61.80/€8.39 kg), kuivatatud ploomid (250g 16.50/€2.24), kuivatatud aprikoosid (250 g 18.80/€2.55).

Esimesel pildil on tavaline, teisel mahekraam.

IMG_5075

IMG_5078

Ja oligi 1900 krooni läinud nagu niuhti. No esialgne plaan oli meil saada hakkama 4000 krooniga kuus. Pärast paari nädalat teadlikku tervislikku toitu mõtlesime, et no okei, 5000 kr. Nüüd mõtlen, et suva, olgu või 6000 kr – mulle on olulisem, et toit oleks tõesti tervislik. Eks näis, mis kuu lõpuks kokku tuleb… See nädal sai küll ostetud palju asju, mida jagub tunduvalt kauem kui nädalaks. Kaerahelbed, kruubid, seemned, moos, riis, oad, tärklis, õli, tuunikala, maapähklivõi…

Nüüd on nii palju varusid, et tuleb köögikappe muudest asjadest tühjendama hakata, muidu ei mahuta seda kraami kuskile ära. Õnneks saan oma ravimiriiuli vannituppa ümber kolida – Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et seal on seinal esmaabikapp. Seinal on tõesti päris mitu kappi, kus enamjaolt on mingi tehnika värk, elektri ja boileri jne… Aga üks kapp, tuleb välja, on mõeldud just ravimikapiks – mõnusalt kõrgel, nii et lapsed ei pääse sellele mingi nipiga ligi. Väga kena 😀

Oeh, selle postituse kirjutamine oli täitsa väsitav. Aga päev oli ikkagi super. Nii palju häid avastusi mahetoidu vallas – mul on alati suur rahulolu, kui jälle kuskilt midagi soodsamalt leian 🙂

Tasapisi

/ lasteaed, norra, rõõm / Leave a Comment

Saime täna laste õiged D-numbrid kätte, juhhei. Panin nad just netis lasteaiajärjekorda 😛 Nüüd on vaja minna helsestasjoni, kust saab kinnituse, et lapsed ei oska norra keelt ja peavad integreeruma, sellega peaks saama eelisjärjekorda. Ehkki ma ei saanud eelisjärjekorra tingimusi lugedes päris täpselt aru, kas ainult sellest piisab või peavad vanemad lisaks olema ka mitte inglise keele oskajad 😀 No loodame, et ehk piisab sellestki, kui üks tingimus on täidetud. Need reeglid on muidugi riiklike lasteaedade omad ja eralasteaiad ei pruugi neid nii palju arvestada… Paraku on kolm lähimat lasteaeda kõik erakad.

Esmaspäeval Abikaasa muidugi töötab ja teisipäeval magab, aga noh, nädala alguses saab aja kinni panna ja ehk kolmapäeval kohale minna. Ja siis juba ühe soojaga lasterahasid taotlema kah – Eesti arvele see kuu enam midagi ei tulnud, success.

Mm, kui nüüd hästi järele mõelda, siis karta on, et helsestasjon peab siiski ootama – meil on nimelt auto tuksis ja Abikaasa rendikas on kaheistmeline. Lasterahasid taotlema saame minna, kui lapsed niikauaks Külli hoida viime (täna käisime niiviisi nädala toitu ostmas), aga helsestasjoni tuleb nad ju kaasa võtta 😛 Meil on auto viimane remont jaanuari lõpust siiani maksmata, esmaspäeval peaks veidi raha laekuma, siis saab ära maksta, pärast mida saab paluda neil auto üle vaadata ja teada, mis siis nüüd viga on. Aga selle vea parandamiseks (ja hoidke te nüüd kõik pöidlaid ja varbaid, et oleks parandatav ja maksaks võimalikult vähe :D) pole kindlalt raha enne, kui Abikaasa kuu teises pooles oma põhipalga saab… Mis tähendab, et pooleteiseks kuni kaheks nädalaks jääb see helsestasjoni käik vist ootele. Kui just töökoda pole nõus jälle remondi ära tegema ja maksmisega tiba ootama… No äkki sebib nad ära.

Va keeleõpe ei taha edeneda. Õhtuti on niiii raske ennast asjalikuks sundida, ainult logeleda tahaks. Praegu mõtlen, et KUI õnnestuks lastele kiirelt lasteaiakohad saada, siis annaks see võimaluse päeva esimeses pooles värske peaga segamatult keelt õppida. Samas jälle oleks rohkem lootust saada lapsed ühte rühma, kui nad läheksid lasteaeda alles augustis pärast Poisi kolmandat sünnipäeva, nad oleks siis kolm kuud aastase vanusevahega. Turvatunde mõttes oleks ühes rühmas mõnus. Noh, ma usun, et paljuski on see suhtlemise küsimus, kui ma lasteaias mõne normaalse inimese peale satun ja ta ära veenan, siis ehk ikka saab ühte rühma. No ja pole üldse kindel, kas enne augustit kohti saabki, sest praegu pole üheski meie valitud lasteaias vabu kohti, ametlikult peab panema järjekorda 1. märtsiks, et saada koht augustis ja me väga tahaks saada just kodulähedasse, kuhu saab jalutada, mitte 3,6 või 4 km kaugusele…

Ah, läheb täpselt nii, nagu minema peab. Vähemalt asjad liiguvad natuke, see on hea.

Edusammud isetegemise rindel

/ norra, rõõm, toitumine / 4 Comments

Söögiga on võõral maal alguses ikka raske – peab kohaliku toiduga harjuma. Enamik asju leiab ju samalaadsed igalt poolt, aga kust mida osta jne, muutus on ikkagi suur.

Hakkasin alles selle aasta alguses oste kirja panema – enne lihtsalt ei viitsinud. Need võõrkeelsed tšekid tundusid liiga tüütud 😀 Jaanuaris alustasin nii, et kirjutasin kõrvuti lahtritesse norra- ja eestikeelsed nimetused. Kuu ajaga on kõik põhiline selge, nii et nüüd loen juba tšekke nagu proff. Seega võtsin lõpuks ette ja panin tagantjärele kirja ka eelmiste kuude ostud – pakun, et vähemalt 95% tšekkidest olid kenasti alles. Toidu hindadest kirjutan põhjalikumalt mõni teine kord, praegu ei viitsi.

Analüüsisime oma rahalist seisu (nagu teate, tänu autole üsna halb) ja toitumisharjumusi ning leidsime, et tuleb otsustavalt asju muuta. No esiteks kokku hoida, hinnad on siin väga erinevad. Teiseks tervislikumalt toituda, mis ühtlasi ka mõneti kokkuhoiule kaasa aitab 😀 Mahedat joont katsume ikka edasi ajada, aga vaatame hetkel väga palju hindu ja kui hinnavahe on suur, siis ostame tavalist. No näiteks mahelihast üldse mitte ei unistagi. Õnneks on paljude asjade puhul hinnavahe nii väike, et mahe pole probleem – mõned asjad on jabural kombel isegi odavamad (näiteks tavaline hapukoor maksis 14.60 ja mahe 14.20 – sama firma, sama kogus).

Meil on juba pikka aega olnud kombeks osta võimalikult palju algaineid ja teha neist siis ise süüa – sel kombel on kindel, MIDA me täpselt sööme.

Üks asi, mille lõpuks ometi ette võtsin, on leiva küpsetamine. Leib-sai on siin kallid – leib ei maitse eriti hästi, sai on jälle ebatervislik. Oleme vahelduva eduga mõlemat söönud, pittasid kah. Aga juba laste pärast ei taha valget saia ja pittat tihti koju… Juba ammu mõtlesin, et pean ise leiba küpsetama hakkama, aga seni oli see vaid mõtteks jäänud – lubasin, et kohe-kohe küsin kuskilt foorumist, kas mõnel kohalikul eestlasel on juuretist jagada… Lõpuks ostsin rukkijahu (õnneks müüakse igas poes), segasin vee ja keefiriga, praegu käärib kenasti boileri peal (meie ainus stabiilne soojem koht – ühtki radikat ju pole ja vesipõrandaküte põrandaid soojaks ei tee). Tõenäoliselt läheb veidi aega, et see korralikult “käima” läheks, aga kui esimesed korrad ei kerki, saan taigna alati vormist välja võtta ja hoopis õhukesed krõbedad koorikleivad teha. Eks näis. Homme läheb esimene laar ahju 😛

No leiba olen varemgi küpsetanud, selles pole seega midagi uut, juuretise tegemine vaid. Teine asi, millega me täna hakkama saime, tundub aga hoopis suurem töövõit – MAJONEES.

Kuna head sinki ega vorsti pole me siit leidnud, aga võileibu tahaks vahel ikka süüa, oleme teinud rohkelt juustu-küüslauguvõiet. Tegime seda palju Eestiski, seal sõime koos singiga 😀 Nüüd siis niisama, vahel kurki vms peale. Riivitud juust, purustatud küüslauk ja majonees, maitsestamiseks soola-pipart. Imelihtne ja mõnus.

Majonees on siin ka üsna kallis, ostame peamiselt Hellmann’si. Oleme kohalikku varianti ka proovinud – veidike odavam, erilist hinnavahet pole, aga selle pakendid on nii ebamugavad, et läksime lõpuks ikka Hellmann’si peale tagasi. Majoneesist loobumine pole meile vastuvõetav ja selle koostis on pikalt pinnuks silmas olnud – sisaldab ju igasugu kräppi. Eestis proovisin korra ise teha, aga õli oli nii halb, et maitse käis räigelt üle ja uuesti ei jõudnudki proovida. No Eestis oli mingi puhtam variant, Lehtsala oma, kasutasime seda.

Eelmise aasta lõpus lugesin ühest blogist, kuidas selle autor tegi Nami-Nami video järgi majoneesi ja tundis ennast võlurina. Sellest ajast saadik oli mul kange himu järele proovida, kas minul tuleb ka nii lihtsalt välja (too esimene kord kasutasin mingit muud retsepti ja vahustasin vist tavalise mikseriga). Nüüd, positiivsete toitumisharjumuste muutmise rindel, muutus majoneesi isetegemine jälle aktuaalseks ning kui ma sellest juhtumisi Küllile rääkisin ja neilt saumikseri laenuks sain, oli asi otsustatud. Oli vaja vaid sinepit, mis põhjamaades võib sageli olla magus ja ebasobiv. Õnneks oli Nami-Nami retseptis mainitud Dijoni sinepit ja selle nime järgi saigi poest ära toodud.

Tegime seekord kõige odavama rafineeritud päevalilleõliga, mis kunagi ammu poest praadimiseks ostetud sai – ja TULIGI VÄLJA! Oligi tõesti nii lihtne – viskasime kõik koostisosad suvalises järjekorras ühte anumasse, mikserdasime veidi ja mõnus paks majonees oli valmis. Esimese hooga oli õli maitse ikka natuke liiga tuntav, aga lisasime veidi soola ja veel kaks teelusikatäit sinepit, lõpuks paar tera suhkrut ka… Väga hea sai – testisime koos Hellmann’siga ja meie oma oli parem – õigemini mina olin ainus, kes ei suutnud lemmikut valida, Abikaasa ja Külli ning tema mees valisid võitjaks meie oma.

Novot siis. Võidurõõm. Nüüd tuleb ainult leida sobiv külmpressiõli, mis maitselt majoneesi sobiks, sest rafineeritud õli on kahjulik ja ma kasutan seda võimalusel minimaalselt. Ega muuks polegi vaja kui praadimiseks ja sedagi teeme tihti võiga… Kui vaja lihtsalt eelmise päeva toitu üles soojendada, ei kasuta reeglina mingit lisa rasvainet.

Googeldasin ja lugesin – rapsi- ja päevalilleõli, nagu ka Nami-Namis soovitatakse, tunduvad parimad olevat. Eks läheme jahile, loodetavasti leiame sobivad külmpressitud variandid.

Nüüd vist ei tohikski olla meie poest ostetavate toitude hulgas ühtki, millel oleks rohkem kui paar koostisainet. Äge!

Üks asi, mida vaja veel otsida, on moos. Eestis oli hea – maasikad sügavkülma ja korras. Ega me suured moosisööjad pole – laste pudrule läheb enamasti mesi ja pannkookidele samuti, aga MINA olen see, kes pudrule ja pannkookidele moosi tahab, mesi on liiga magus. Pannkooke me küpsetame pigem harva ja putru ma ka iga päev ei söö, aga olen hakanud vahel koos lastega sööma, sest leidsime nüüd sobiva hinnaga mahekaerahelbed ja need maitsevad mulle ka (Eestis tegime odra- ja rukkihelvestest, siin leidsime algul vaid neljaviljahelbed – ükski neist mulle eriti ei maitsenud, puhas kaerahelves on parim). Niisiis tuleb leida moos, mis on suhkruta. Mahepoe variante ma juba uurisin, aga äkki leiab tavapoest mõne soodsama variandi, mis oleks magustatud viinamarjamahlaga vms… No näis.

Esimene norra keele õppetund

/ norra, rõõm / 5 Comments

IMG_4906

Õpik sai juba eelmisel reedel koju toodud, aga alles nüüd sain mahti lahti teha 😛 Närisin ennast tänase õhtuga läbi esimesest üheksast leheküljest – kolm lehekülge sissejuhatust ja kuus lehekülge hääldust. Homme võin siis esimese õppetüki kallale asuda 😀

Igasugu kasulikke asju sain teada. Osa oli väga lihtne ja loogiline, mõned asjad jällegi jaburad. No ja lõppkokkuvõttes kõik meelde kindlasti ei jäänud, aga ma kirjutasin enda jaoks eesti keeles olulisema lühidalt märkmikku ümber ja homme on plaanis teha paberilipikud, kus ühel pool on küsimus ja teisel pool vastus. No näiteks – nimeta tähed, mida norra tähestikus hääldatakse teistmoodi kui eesti omas. Teisele poole siis vastuseks kõik tähed – h ja k näiteks hääldatakse hoo ja koo jne. Või siis – millal hääldatakse täishäälikuid pikalt ja millal lühikeselt? Jne jne jne. Sellised lipikud on õppimiseks mõnusad, sest neid saab segada ja nii suvalises järjekorras õpitut kogu aeg korrata. Siiani olen kasutanud taolisi lipikuid lihtsalt sõnade õppimiseks, peamiselt kunagistes prantsuse keele tundides, norrakeelsete sõnade ja väljendite jaoks teen kindlasti ka – siis on hea sõnu mõlemat pidi õppida. Aga jah, seekord teen ka grammatiliste küsimustega lipikud, kasuks ikka.

Homme päeval ehk kordan täna õhtul läbi vaadatut ja teen lipikuid, õhtul hakkan esimest õppetükki läbi võtma. Loodetavasti innukust jagub – sünnipäevaks peab ju õpik läbi olema 😛

See tuleb ka veel välja mõelda, mismoodi Abikaasa keelt õppima hakkab – mul on õhtuti hea rahulik aeg, aga temal ju sellist aega polegi. Teeme näiteks nii, et mina töötan õhtul ühe õppetüki läbi (ja teen paremal juhul lipikud ka valmis), järgmisel päeval õpib Abikaasa ja mina tema kõrvalt kordan. Näiteks. No eks näis 🙂

Kusjuures ma üldse ei välista, et ma hakkan seda olulisemat eesti keeles kirjapandut – kõigepealt märkmikku, siis lipikutele – ka blogisse ümber trükkima. No nii kinnistamise mõttes. Äkki kedagi huvitab kah 😀 Aga seda ma veel vaatan… Kas on aega ja viitsimist.

Algus on igatahes tehtud, see on peamine. Ja siiamaani olen ma sellest õpikust küll vägagi vaimustuses – hästi lihtsalt ja loogiliselt on kõik lahti seletatud. Lihtsalt vahel on jabur, kui öeldakse, et selles sõnas hääldatakse a nagu sõnas cat ehk siis ä, eks… Ja tuuakse kohe järele kaks näidet, kus mina kuulen ikkagi a, mitte ä 😀 Aga noh, ma olen alles nii algaja, küllap see kõik ajaga külge jääb.

Nüüd on kell jälle hirmus palju ja aeg magama minna.

Ostetud!

/ norra, reisimine, rõõm / 2 Comments

Keegi ei taha miskipärast ühepäevase etteteatamisega puhkust planeerida – huvitav küll, miks 😀

No ema moosisin vähemalt ära – pole teine veel Norrast äragi saanud, kui järgmised piletid juba ostetud. 16-25. mai on ta jälle siin.

Ja ise ostsime ka Eesti piletid ära – 7-21. august. Puhkuseasendajaga on küll veel lahtine, aga meil on seitse kuud aega, nii et kui kohalikest tuttavatest ei saa asja, võime kellegi Eestist mobiliseerida. Piletid neljale olid €235, võtsime ühe kohvri Eesti suunal ja kaks tagasilennuks, lisaks veel €5 kaardimaksetasu, kokku €300. Nelja inimese Norra-reisi kohta on see tõsiselt hea diil ja ma olen hirmrõõmus – kartsin siiani, et ehk ei jõuagi suvel Eestisse.

Paar tundi on aega, kui keegi tahab veel tulla 😀

Scroll to Top