Leivast ja saiast
Aasta algusest peale küpsetasin kõik leiva ise, aga siis läksid ilmad soojaks ja maikuus jäi juuretis kappi seisma. Nüüd üritasin üle pikema aja küpsetada, aga juuretis ei ole siiani ennast piisavalt kogunud, ilmselt on targem uus muretseda. Koorikleivad olid küll head, aga…
Ma ei tea, suvel lihtsalt ei viitsi pidevalt küpsetada. Ja suvel ei ole miskipärast ka nii väga leiva isu. Nagu toiduks tahaks hästi palju kerget ja värsket, samamoodi ka leivarindel – must rukkileib lihtsalt ei eruta ega tekita isu, tahaks midagi pehmemat ja õhulisemat.
Nii olengi taaskord poesaiade libedal teel. Eelmisel suvel sõime ainult Saibi, mis oli alguses imeline, aga viskas lõpuks täiesti üle. Selle suve lemmikud on Leiburi uued röstsaiad. Tol hetkel, kui leiva küpsetamine ära jäi ja oli vaja midagi poest haarata, oli noil just soodushind, lisaks jäi silma väga kena kujundus ning ka sai ise nägi äärmiselt isuäratav välja.
Ja kurat, no on hea. Oleme söönud palju nii mitmevilja kui 100% rukkijahust rösti. Kui Abikaasa vahepeal kogemata mingi Kuldse-sarja saia koju tõi, pani see nina kirtsutama, sest nägi nii valge ja pläss välja. Üldse ei isutanud. Aga nood uued, need on mõnusalt tumedad. Ja jumala eest, ma saan aru, et tegelikult on see puhas emotsioon, sisu on ikka kõigil üsna sama.
Mulle üldse ei meeldi poest leiba-saia osta. No ei usu ma sellesse, et kui sai pikemat aega jube pehme ja värske ja õhuline püsib, et selle koostises siis midagi väga tervislikku on. Leiva pakendeid lugedes kerkib ka vahel kulm, sest ise tehes ju tean, mida sisse panen – maitseb hästi ja ei näe põhjust kõige selle ülejäänu jaoks. Rääkimata sellest, et ma olen mahedate koostisainete austaja. Ja Vändra Leiva toodang on ammu ära tüütanud.
Aga jah… Ei suuda sundida ennast suvel pidevalt küpsetama. Saia ega sepiku küpsetamist pole ka kunagi proovinud. Loen Ragne blogist, et juuretisega saab ka saia teha. Aga no see sai seal pildil mind oma välimuselt nii väga ei ahvatle 😛 Ja nagu öeldud, ma suvel eriti ei viitsi ka… Ehk oleks siin lahenduseks leivaküpsetusmasin? Tahaks ju ise teha, sest siis tean täpselt, millest mu toit koosneb ning saan osta kvaliteetse tooraine – masinaga oleks see ise tegemine palju lihtsam, viskan ainult asjad sisse ja… Ah, ma ei tea. Eelistan küll juuretisega tooteid pärmile, aga no poe saiades on ka nagunii pärm sees.
Sel suvel muidugi mingit masinat ostma ei hakka, aga pikemas perspektiivis ehk… Seni pole vast väga hullu, kui veel paar kuud Leiburi toodete peal elame. Lähevad ilmad külmemaks ja elu kodusemaks, küll tuleb siis ka leiva küpsetamise ja söömise isu tagasi, olen selles üsna kindel. Jajaa, muidugi on nüüd tööle minek ees ja elu läheb sellevõrra hoopis kiiremaks, aga ega see leiva küpsetamine nii palju aega ka võta, lihtsalt hea oleks, kui igal vabal hetkel väljas ringi ei leegiks, nagu see praeguste soojade ilmadega kipub olema.
Praegune lemmik on igatahes mitmeviljaröst. Saia välimus on hunnitu ja pakend on ka nii mõnus (hea turundus ühesõnaga, ma oskan seda hinnata, jätab kohe igati tervisliku mulje). Rukkiröst on ka hea ja ilmselgelt tervislikum, aga too mitmeviljaröst on ikkagi kõige mõnusam. Las ma siis patustan kolm kuud 🙂
See silt E-ainete vaba on mu meelest muidugi üks suur reklaamimull. Ma eriti ei usu, et toodete koostises midagi reaalselt muudeti, lihtsalt löödi silt peale. Ja see on vist nagunii ainult nisujahust saiadel – et rukkijahust midagi nii pehmet ja õhulist teha, on ikka emulgaatoreid ja paksendajaid vaja. Mitte et ma reaalselt midagi tööstuslikust saiaküpsetusest teaks, lihtsalt loen, et nii 100% rukkijahust röstil kui Saibil on need kolm E-ainet endiselt sees (ja kui nüüd võrdlema hakata, siis koostis muus osas nagunii üsna sama).
No ühesõnaga, ma pole kunagi olnud seda tüüpi, kes hambad ristis tervislikku või mahedat taga ajab, kui parasjagu üldse ei viitsi või millegi muu järele isutab. Kui isutab, siis ostangi, aga kuna mõistusega mõeldes see mulle ikkagi ei meeldi, siis on lootust, et saab pikemas perspektiivis oma toitumisharjumusi ikkagi tervislikumas suunas muudetud. Tasapisi!