öko

Maailma parim hambahari: kaks nädalat hiljem

/ kehahooldus, rõõm / 5 Comments

Esialgne vaimustus pole kahanenud, otse vastupidi – iga kord, kui hambaid pesema lähen, rõõmustan nagu väike laps. Pärast tänahommikust hambapesu otsustasin, et oleks patt seda vaimustust enda teada hoida, tootjale peab pai tegema. Niisiis võtsin kätte ja saatsin Jordanile fännikirja 🙂

Ahjaa, võimalike kirjavigade kallal paluks mitte norida, ma pole ammu inglise keeles kirjutanud 😛

to contact@jordan.no
date 21 January 2011 09:14
subject Thank you for the best toothbrush in the whole world!
mailed-by gmail.com

Hi,

I’ve had problems with gingivitis and bleeding gums for as long as I can remember – in addition I’ve been pregnant and/or breastfeeding for the last three years, that doesn’t help.

I’ve always bought soft brushes as most dentists say it’s best for your gums. I’ve surely used more than 20 different toothbrushes over 26 years of my life. They were all the same – different colours and shapes, but basically the same. Besides soft, good looks and reasonable price I’ve never had any other preferences.

Until a couple a weeks ago I stumbled over your Clean Between brush. The first time I used it my gums were squealing in pure delight – I’ve never felt anything quite so soft before, the difference is enourmous! I wrote about it in my blog, several readers commented the same – if you try it, you’ll never buy anything else.

I’m working on my gingivitis – got special toothpaste from my dentist etc, I’m sure it’s all helps. But the bleeding problem vanished on the very first day I started using your wonderful brush.

So I just wanted to say a big THANK YOU. I could have never imagined I would be so enthused about something so simple as a toothbrush. But I truly am – and I think they should get rid of all the rubbish they are selling under the name of toothbrushes so all people could enjoy your magic brush.

I’ve been using this brush for two weeks and I’m still amazed of the difference every single morning and evening. Thank you!

All the best!

A very happy customer from Estonia

Maailma parim hambahari!

/ kehahooldus, rõõm / 9 Comments

Tähendab, eks, pealkiri on ilmselgelt kunstiline liialdus ja kindlasti on kõige efektiivsemad hoopis elektrihambaharjad, aga see kõik pole oluline. Ma ei oleks elu sees uskunud, et ma saan ühest HAMBAHARJAST sedaviisi vaimustusse sattuda 😀 Hambahari on hambahari, mis sest ikka, eks. On küll erinevad firmad ja kujud ja reklaamlaused, aga tegelikkuses on kõik suht sama. Siiani olen ostes lihtsalt vaadanud, et poleks liiga kallis ja näeks kena välja ning soft kindlasti – ma olen juba ammu igalt poolt lugenud, et see on hammastele parim, mul kehvad igemed ka.

No see viimane soft, mis ma Maximast ostsin, ei kõlba kassi saba allagi – vastik kange ja liiga lai kah veel. Aga ostetud sai ja kõigega harjub… No igatahes – Plika hambahari on kummikattega, mille ta oli katki närinud, hari ise ka täitsa läbi, mõtlesin talle uue osta ja no siis ühtlasi meile ka uued. Vaatasin lihtsalt mingi odavama softi ja võtsin…

Oo, ja kui ma selle suhu panin, siis ma ruigasin rõõmust, ausõna. Ma poleks elu sees uskunud, et üks hambahari saab nii pehme olla! Minu igemed ei hakanud esimest korda aastate jooksul veritsema! Tähendab, te ei pea mulle ütlema, et see on haigus ja sellega tuleks tegeleda, olen olnud loru, aga nüüd tegelen sajaga. Lihtsalt suurepärane, et uus hambahari kaasa aitab ja rohkem ei kahjusta.

Pakendil reklaamib, et eriti pehmed ja ülipeened mikrotipp harjased tagavad õrna ja põhjaliku puhastuse – no kena on, eks! Igatahes uskumatu – olen elu jooksul kindlasti mitmekümne erinevat sorti harjadega pesnud, ühelgi ei teinud suuremat vahet, aga sellega on vahe meeletult suur. Ja nii mõnus on hambaid pesta! Hakkan kohe neli korda päevas pesema 😀

Nali naljaks… Hea asi on. Maksis Selkus €2.17. Jordan clean between… Sihuke:

Väike plaanimatu osturetk

/ poiss, rõõm, taaskasutus, teise ringi mood / Leave a Comment

Jajaa, ma ju olen siin viimased paar postitust kirjutanud, kuidas kõige pealt meeletult kokku hoida üritan, selle valguses tundub praegune jutt eriti… Võlts 😛 Aga läks nii, et emal jäi klient tulemata ja mul oli vaja üks pakk saata ja läksime pärast seda poodi, kus kõrval oli Humana, kus oli uus kaup, kust ma tahtsin Plikale pluuse vaadata (sest neid on tal reaalselt VAJA).

Mis ma siis ostsin? Endale kampsuni ja Poisile kombe 😛

Kampsun on punane ja väga sarnane sellele, mis mul poes juba seljas oli. Too sai ostetud Primarkist sügisel 2008, et mahutada paisuvat kõhtu – oli odav (£6/110 kr) ja nägi algul väga hea välja, oligi mõeldud nö ajutiseks kasutamiseks. Kuna aga midagi paremat ei olnud, käib nüüdseks juba kolmandat aastat, on üpris väsinud ja topiline (100% akrüül, mis sest tahta). Lisaks oleks võinud käised pikemad olla ja kõrge kaelus oli küll ilus lai, aga vajus kogu aeg ära.

CIMG1934Uus kampsun on H&M, maksis 149 krooni – kaltsuka kohta kallis. Aga ainult 61% akrüül, 16% mohäär, 10% vill, 12% polüamiid, 1% elastaan. Mõnusalt pehme ja paras, täpselt õige pikkusega käised ning mis kõige ägedam – kah selline suur mõnus kaelus, nagu mulle meeldib, aga see on kahekordne ja toekas – esimene, mis tõesti ka hästi istub ja kuskile ei vaju. Natuke soonikut ja ilusad nööbid kah… Superluks. Pildi peal ei paista pooltki nii kena, kui tegelikult seljas on. Mul polnudki ühtki esinduslikuma välimusega sooja kampsunit 😛

Poisile kombet ostes kahtlesin, kas mul seda ikka reaalselt vaja on – teadsin, et umbes samas suuruses on üks juba kodus olemas, aga see meeldis mulle lihtsalt nii väga, et ei suutnud ostmata jätta. Otsustasin, et kuna teine on nagunii tasuta saadud, võin selle 69-kroonise väljamineku ju teha, hiljem poleks mingi probleem sama raha eest maha müüa.

Kodus avastasin aga kombesid võrreldes suure rõõmuga, et liiast pole miskit. Meil on hetkel kasutuses kaks kombet – Kratilt saadud numpsik kollane Lenne kottkombe, väidetavalt 0-6 kuud, ning mu enda Rootsist ostetud käpajälgedega fliiskombe (SEK78/125 kr), väidetavalt 62 suurus (tegelikult esimesel suurust see kirjas pole ja teisel oli maha kulunud ning kaltsuka poolt käsitsi peale kirjutatud). Esimene on soojem, seda kasutame kärus, teist autosõitudel, sest kottkombe rihmaaugust meie turvahälli rihmad läbi ei mahu ja üleüldse oleks tal nii paksu kombega autos palav.

CIMG1930

Kratilt saime veel õhema fliiskombe, millel jällegi suurust sees polnud, aga olevat umbes 74. Too Kapp Ahli kombe, mille nüüd Humanast ostsin, oli kah 74 suurus. Kodus võrreldes leidsin aga, et minu ostetu on esiteks siiski suurem ja teiseks tunduvalt soojem (ma ei ole küll kindel, kas kevad-sügis või talvekombe, ma ikka ei tee sel vahet). Lisaks avastasin hoolikamal uurimisel, et see kollane kottkombe meid vist küll päris pool aastat ei teeni – see oleks võimalik sellises vankris, kus on korv ja turvarihmu pole, aga meil on ainult käru, kus rihmad kogu aeg kinni – rihma augu järgi otsustades on see kombe pigem 62 suurus ehk kuni kolm kuud, hiljem ei saa enam hästi läbi.

Nii et mul on nüüd ees ootamas nii suurem autosõidu- kui kärukombe. Super! Minu meelest on lapse talvekombega turvahälli toppimine täielik kuritegu, kui pole just plaanis hiljem pikalt väljas olla – autoga sõidame meie aga ainult siis, kui on vaja kiirelt ja mugavalt kuskile kohale jõuda, sel puhul meil käru kaasas polegi ning lapsel on palju inimlikum olla, kui seljas õhem kombe, millele vähestel õues läbitud meetritel saab teki peale visata. No ja meie mitte just kõige kinnisema käru puhul tuleb nagunii isegi soojale kombele vastavalt ilmale igasugu lisakihte ja tekke ja kotte lisaks, jalakott ja vihmakile aitavad kah vajadusel sooja hoida.

CIMG1931Huvitav on muidugi see, et Poiss on praegu 64 cm pikk ja see väidetavalt 62 suuruses fliiskombe on talle hetkel isegi natuke suur, kasvuruumi jätkub. Samas kollane kott-kombe, mis on eelmisega võrreldes suht sama mõõtu, on juba viimase piiri peal, ega kaua enam ei kasuta. Et ei teagi… Eks nad vast mõlemad suuremat sorti 62 ole, hall fliiskombe vast näiteks 68 ja no see pruun on igatahes 74, selles pole kahtlust. Ja eks erinevate firmade suurused ongi erinevad, see on paratamatus.

Igal juhul on mul hirmus hea meel. Nüüd oleme küll igakülgselt kevadeni varustatud.

Kui nüüd veel Plikale mõned pikkade käistega pikemat sorti pluusid leiaks, mis iga väiksema liigutuse peale püksist välja ei tuleks… Ja talveks oleks vist ka ikka midagi juurde vaja… Või ma ka ei tea, iseenesest on tal Lenne soojad traksipüksid ja mingisugune mitte kõige õhem jope, lisaks saime Kratilt villase aluskombe, mille võiks külmemate ilmadega neile alla panna… Äkki saame niisama hakkama. Kui muidugi jälle püsiv -20 ei tule 😛 Kellelgi pole 92/98 suuruses talvekombet üle, mida mulle kinkida või müüa tahaks?

Vahelduseks natuke lastest ka

/ plika, poiss, roheline lastekasvatus / 6 Comments

Käisime täna kolme kuu ja kahe aasta tehnokontrollis.

Poiss:

3870 (sünd) -> 5600 (1 kuu +1730) -> 6530 (2 kuud +930) -> 7250 (3 kuud +720)

53 (sünd) -> 58 (1 kuu +5) -> 60 (2 kuud +2) -> 64 (3 kuud +4)

Plika:

3320 (sünd) -> 4950 (1 kuu +1630) -> 5910 (2 kuud +960) -> 6630 (3 kuud +720) -> 7020 (4,5 kuud +390) -> 7450 (6 kuud +430) -> 7790 (7 kuud +340) -> 8350 (8 kuud +560) -> 8900 (9 kuud +550) -> 11,6 kg (2 aastat)

50 (sünd) -> 55 (1 kuu +5) -> 57 (2 kuud +2) -> 62 (3 kuud +5) -> 66 (4,5 kuud +4) -> 69 (6 kuud +3) -> 70 (7 kuud +1) -> 72 (8 kuud +2) -> 74,5 (9 kuud +2,5) -> 88,5 (2 aastat)

Nagu näha, siis numbrid suurenevad endiselt väga sarnaselt. Mis Plika tänasesse kaalumisse puutub, siis seda ma just puhta kullana ei võtaks, nende tavaliste kaalude peal ei saa kuigi täpselt, minu meelest kaalus ta 11,6 juba kunagi siis, kui ma Londonis rasedana UH-s käisin ja oodates Plika ära kaalusin… Aga noh, ega seal suurt vahet ju polegi.

Eile käisin Poisiga massaažis, tagasi kutsuti juba uue kuu alguseks. Ei hoia veel piisavalt kindlalt pead vms. No tal oli teiste omaealistega võrreldes ka kõige suurem pea, nii et ma ei imesta 😛 Samas kõhuli olles ajab pead innuga kasvõi kuklasse (see juhtub peamiselt oma voodis, sest voodikarusselli ju muidu ei näe :D).

Mis veel Poisi arengu kohta öelda? Asju haarata talle meeldib, aga ainult siis, kui tuju on. Öine magamine on lihtsalt super – kaks viimast ööd on söögipausid olnud 10h ja 11h. Üleeile sai kaheksast tissi, jäi enne poolt kümmet magama, millalgi öösel vigises, mille peale ta kõhuli keerasin ning siis ärkas alles kuuest. Pärast tissi põõnas üheksani.

Eile õhtul sai tissi üheksast, magama jäi enne kümmet, öösel kolme paiku vigises, keerasin ta kõhuli… Ja magas kaheksani!

Minu rinnad pole muidugi sellise asjaga veel harjunud, hommikul oli täitsa vaevaline olla. Aga no kui Poiss samas vaimus jätkab, küllap harjuvad siis kiirelt.

Nii hea öise une taga on minu meelest peamiselt põhjus, et Poisile meeldib nüüd jälle kõhuli magada – alguses ta tegi seda, siis tükk aega üldse ei tahtnud, nüüd sobib jälle. Kui ta vanasti öösel vigisema hakkas, ei olnud muud teha, kui ta tissi otsa tõsta, aga nüüd piisab rahustamiseks kõhuli keeramisest. Ja kuna ta on juba kolmekuune, siis ma julgen teda ööuneks ka nii jätta, enne tahtsin ikka kogu aeg kontrollida…

Kusjuures magama on Poiss nood kaks viimast õhtut ise jäänud. Me küll käisime temaga enne mõnda aega ringi, aga voodisse pannes oli ta veel uniselt ärkvel. Niheles natuke ja siis juba magaski. Päevaunede ajal tuleb see ka vahel välja. Nii et ma olen väga rahul 😛

Mõlemad lapsed said täna viisikvaktsiini süsti. Poiss ei teinud teist nägugi, vahtis mähkimislaua kohal rippuvaid hobuseid. Plikaga mängis vanaema hommikul arsti – et arstitädi teeb suts (näpistas) ja siis naerame. Noo, Plika vaatas siis hoolega seal igasugu mänguasju, arstitädi tegi suts… Ja mõni sekund hiljem oli jorr lahti. Eks me rahustasime ta üpris kärmelt maha, viisime muude asjadega tähelepanu kõrvale. Aga kui talle meelde tuli, siis jorises igaks juhuks veel.

Õnneks teda enne kooliminekut nüüd torkima ei pea, selleks ajaks on vast ununenud 😀

Vaktsineerimiskabineti arsti suhtumine ei meeldinud mulle kohe mitte üks raas. Nojah, vanakooli värk… Kui luges, et Poisi B-hepatiidi aastaseks saamiseni edasi lükkasin, siis ütles: nojah, kui te tahate last niiviisi piinata. Jajah, tõepoolest, see süst võib ju kibe olla, aga ega see ei tähenda, et väike beebi, kes ei oska ennast veel nii kõvahäälselt väljendada, seda kibedust ei tunneks… Seekord ma tõesti ei tahtnud riskida liigsete vaktsiinide ühele ajale kuhjamisega, B-hepatiit pole ka asi, mida nii väike saaks esimese eluaasta jooksul nii kergelt üles korjata.

Plika puhul sain ma pragada, et vaktsineerimispass pole korralikult täidetud – mul ununes see ükskord koju, nii et arst ei saanud ise sisse kirjutada ja kleepse panna, seega kirjutasin tema soovitusel õigetesse kohtadesse ise kuupäevad, et oleks kirjas, et tehtud. Ja siis oli muidugi probleem, et on ainult kuupäevad, ilma lisainfota. Mis siis, et iga vaktsiini jaoks on eraldi jaotus, nii et oli väga hästi aru saada, mis mille kohta käib.

Meie perearsti õde oli tulnud sinna kabinetti Poisi kaarti ära tooma ja ma kuulsin, kuidas ta arstilt küsis, mis ta selle keeldumise avaldusega teeb (mulle jäi mulje, et ta lihtsalt tahtis teada, kuhu kausta see käib vms, ühesõnaga paberimajanduslik küsimus). Arst vastas: hoiate enda juures ja ise annate aru (pigem sellise suhtumisega, et ise olete nii lollid, kui lasete oma patsientidel lapsi mitte vaktsineerida).

Et jah, khm-khm… Ma ei ole mõtetelugeja, ma ainult kirjeldasin situatsioone ja muljet, mis minul sellisest suhtumisest jäi. Selle arsti meelest on riiklik vaktsineerimiskava ilmselt püha lehm ja kõik emad, kes oma lapse heaolule mõeldes mõnda sutsu edasi lükata (või, jumal hoidku, sellest üldse keelduda) tahavad, on riigivaenlased.

My ass… Ma saaks aru, et ta üritaks mind siis ümber veenda (ja sedagi peaks sel juhul tegema viisakalt ja argumenteeritult), kui ma täielik vaktsiinivastane oleks… Aga peale mumpsi-leetrite-punetiste saavad nagunii kõik tehtud, võib-olla see ka kunagi hiljem, eks ole näha, kuidas vahepeal põdemisega lood on.

Keeruline teema see vaktsiiniteema. Ega minagi kindel pole, mis on kõige õigem, olen lihtsalt palju mõelnud ja oma sisetunde järgi nii otsustanud. Lihtsalt meeletult närvidele käib, kui kellegi meelest on ainult üks tee ainuõige ja need, kes teisiti talitavad, teevad automaatselt valesti. Perearst on meil õnneks selle koha pealt väga mõistlik, austab ema otsuseid, ei tee halvustavat nägu ega ürita ümber veenda.

Aga mis seal ikka… Igasuguste inimestega tuleb suhelda, ega muudmoodi ei saagi 🙂 Mul on toredad terved lapsed, see on peamine.

Dilemma

/ öko / 11 Comments

Oleksin vee kokkuhoiu pärast rõõmuga nõus ennast duši all käies nii pesema, et lasen veel joosta vaid siis, kui seda reaalselt vaja on – ehk algul märjaks tegemiseks, hiljem loputamiseks. Miks ma seda aga ei tee? Sest ma olen meeletu külmavares ning mulle peab kogu aeg kuum vesi selga jooksma – nii palju ma ennast ka nõus ohverdama pole, et keskkonna nimel pestes iga kord külmast lõdisen.

Alternatiiv oleks vannituba nii kuumaks kütta, et ma lõdisema ei peaks. See aga kulutaks elektrit. Nii palju oleks võimalik elektri kokkuhoiule kaasa aidata, et vannituba võiks lihtsalt võimalikult väike ruum olla – see oleks pmst täiesti teostatav, sest kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis saame pikemas perspektiivis uues kodus magamistoa juurde oma pisikese vannitoa, mida keegi teine peale meie kahe ei kasuta, see on mu ammune unistus (pikemas perspektiivis sellepärast, et esimesed paar-kolm aastat kulub raha kindlasti olulisemate asjade peale kui teise vannitoa välja ehitamine… aga mõte on ja koht oleks ka). Hetkel tuleb soe vesi üldse puuküttest, aga kauaks see vast nii ei jää.

Mis on keskkonnasõbralikum? Vee või elektri kulutamine? 😛 Igasugu muid lahendusi võib muidugi kah välja pakkuda, aga külmetama ma nõus ei ole!

Scroll to Top