Ökoräpp
Iiris leidis, väga lahe mu meelest 😀
öko
Aktsioon!
Kessu arvas, mina levitan rõõmuga, sest olen igati päri. Täpsemalt arvab Kessu nii:
Käisin täna turult tulles Nõmme keskuse Humanast läbi. Ja sain jälle müüjaga mõtteid vahetada – nimelt on Humanatel (ja paljudel teistel kaltsukatel ka) totter komme panna laste pükse ja seelikuid selliste “vedruga” puude peale, mis kummiga riideesemed lihtsalt vöökohast kohutavalt välja venitavad. Mul on nii mõnigi asi jäänud sellepärast koju viimata. Nii et iga kord kui ma mõnda (Humana) poodi satun, räägin jälle müüjaga, et ehk saaks käsuliinis ülespoole teada anda, et selline riiete venitamine ei ole normaalne. Taaskasutus on igati tänuväärne, aga kes tahaks osta (eriti Humana üsna krõbedate hindadega) väljavenitatud riideid?
Täna aga hakkasin mõtlema, et kui minusuguseid “virisejaid” oleks rohkem… Kui rohkem kliente üle Eesti sellele puudusele poodides tähelepanu juhiks, kas siis asi muutuks? Minu blogil on küll väike lugejaskond, aga kui need, kel rohkem lugejaid (Tikker? Morme? …) seda üleskutset kah levitaks, siis saaksime äkki tõesti need kohutavad riidepuud Humanatest minema?
Täielik feil
Miski hetk sel kuul hakkasid mu postkasti sadama kirjad kodumaise Hipsiku riidemähkme kohta – täpsemalt kutsed esitlusele. Esimene meil tekitas viisakat huvi – kuna esitlus toimus otse loomulikult Tallinnas, millest mulle miskit tolku polnud, tundsin huvi peamiselt selle vastu, kuidas minu meiliaadress nendeni jõudis.
Nagu arvata oligi, siis oli see blogist üles korjatud (ma seda aadressi lihtsalt mujal ei kasuta) – mis seal ikka, on see ju avalik tõesti, riidemähkmetest olen ka korduvalt kirjutanud. Iseenesest ju meelitav, et keegi viitsib mind “meeles pidada”, mina kui ökosõber peaksin ometigi kodumaise riidemähkme peale rõõmust kõrvu liigutama. Ja no tõesti, eks kogu see ettevõtmine ole ülimalt kiiduväärt küll.
Ainult et kui ma selle kutse veel teist ja kolmandatki korda sain, siis hakkas juba veidike närvidele käima. Igal kutsel oli küll mõnevõrra erinev tekst, aga point jäi samaks – tule sel päeval sinna kohta. Ilmselt olid need saadetud mõttega, et kõigepealt teatame, siis tuletame meelde ja toimumise päeval tuletame veel üks kord meelde, et inimestel oleks ikka kindlasti meeles kohale tulla.
Kohale tulla ei saanud ma kolmest kutsest hoolimata, heameel meelespidamise pärast asendus aga ärritusega rohke spämmi üle.
Hea küll, viimase kutsega samal päeval tuli ka pressiteade. Lugesin selle isegi läbi ja korjasin üles infokillu, et Apteek1 tasuta beebipakis on nüüd muuhulgas Hipsiku mähe. Plika ajal ma seda pakki ei tellinud, sest sisu tundus olevat mõttetu, mul oli kõik vajalik olemas. Samal põhjusel olin selle nüüdki tellimata jätnud.
Aga võimalus saada tasuta proovida kodumaist riidemähet pani mind muidugi ümber mõtlema. Ostma poleks ilmselt hakanud, sest mul on igasugu erinevaid riidemähkmeid juba kodus piisavalt, aga uudishimu oli ju ikka, katsuda ja proovida oleks sellegipoolest tahtnud – et kas on siis sama hea, ehk isegi parem… Äkki isegi nii palju parem, et võiks mõne soetada… Ja vähemalt oskaks teistele riidemähkmetest huvitatutele soovitada, mult ikka aeg-ajalt küsitakse nõu.
Täitsin siis netist tellimuse ära. Kiristasin hambaid, sest sellega kaasnes vaikimisi nõusolek anda kõik oma kontaktid (meil, postiaadress, telefon) umbes kuuele erinevale firmale (SEB pangast igasuguste titekraami tootjateni). Lohutasin ennast sellega, et kui nad hakkavad mingit jama saatma, saan ennast alati noist listidest kustutada.
Tõin paki Kaubamajaka apteegist ära, tulin koju, tegin lahti… No ja mida polnud, oli muidugi Hipsik. Kusjuures ma olin paari värske ema käest kuulnud, et nad sealt Hipsikut ei saanud, aga no nemad said selle paki ka juba kuu aega tagasi. Mõtlesin, et vast nüüd ikka on, kui pressiteade lubab. Küsisin isegi apteegis töötaja käest – too ei teadnud, pakk oli kleeplindiga kinni ka.
Ühesõnaga jah. Tahtsin keskkonnasõbrana proovida kodumaist riidemähet, aga sain selle asemel mõttetult suure ja pooltühja pappkarbi, mis sisaldas:
- hunniku läikpaberil reklaami
- juuni ja juuli pere ja kodu (juuli ja augusti oma sain juba haiglast kaasa)
- paar Pampersi mähet, mida esiteks oma lapsele alla panna ei taha ja teiseks on see suurus talle juba väike
- paar kreemitotsikut, mille koostisosi ma küll lugenud pole, aga olen enam kui kindel, et pärast selle tegemist ei taha ka neid oma lapsele peale määrida (hea küll, Sudocremi isegi võiks, aga samasuguse totsiku sain juba haiglast ja panin väljaskäimise kotti, sest kodus kasutame Bepantheni, sedagi kulub vähe)
- ühe plastikust titelusika, mis mul juba olemas on (Kessu andis, kui omal ajal Plika lisatoiduga alustasin ja avastasin, et Tartu linna hõbelusikas, mida algselt kasutada kavatsesin, nii pisikese suu jaoks veel kaugelt liiga suur on)
- kaks ühekordset kilelina, mis ma, hea küll, ära kasutada võin, aga mida mul jällegi reaalselt vaja pole, sest mul on kolm pestavat olemas ja nendest üldjuhul täiesti piisab
- kaks Pigeoni rinnapatja, aga nüüd, poolteist kuud hiljem, läheb mul rinnapatju vaja minimaalselt, varsti enam ilmselt üldse mitte – augustikuises pulmas, kus ma lekkimisega hädas olin, oleks küll ära kulunud, need pidavat kuulu järgi ühed parimad (ja kalleimad) olema…
- mingi probiootikumi näidise, mida mul ka mingit vajadust proovida pole
Ehk siis terve kastitäis täiesti mõttetut kraami – räme ökofeil ühesõnaga.
Paki sain juba laupäeval – toona polnud aega kirjutada, hiljem unustasin ja kogu see asi olekski ilmselt sinnapaika jäänud. Aga Abikaasa õde, kes juuli lõpus sünnitas, tahtis ka ainult Hipsiku pärast seda pakki tellida – saime teda hoiatada, et pole mõtet…
Viisakas inimene, nagu ma olen, saatsin selle postituse lingi pressiteatele vastuseks – tagasisidet tuleb ju ikka anda…
Bioneeri tasuta e-õpe – kohustuslik kõigile, kes tahavad targemalt elada
Bioneer on säästliku eluviisi portaal, mille uudised mulle juba mitu head kuud readerisse jooksevad. Ega ma neid kõiki kaugeltki ei loe – ainult neid, mis huvitavad tunduvad 😛 Kui aega pole, siis neidki mitte… Ajapuudusest ja hajameelsusest tulenevalt magasin ilmselt maha ka varasemad uudised Bioneeri e-õppest, lugesin sellest esimest korda alles Mormelari blogist, kui asi oli juba käima läinud.
Nüüdseks on mul igatahes registreeritud, senised kaks õppetükki läbi loetud, testid tehtud ja kaasa mõeldud 🙂 Ja minu meelest on tegu täiesti suurepärase algatusega – igaüks võiks ja peaks selle õppe läbi tegema!
Nii et minge ja registreerige ka (ja kui see link miskipärast töötama ei peaks, siis esilehe üleval paremas nurgas on vajalik koht). Saate targemaks kogu selle ökuvärgi koha pealt ja kasulikke nõuandeid, kuidas elada nii, et ise rahul oleks ja ressursse veel tulevastele põlvedele kah jääks. Õpe kestab 38 nädalat, registreerida saab kuni lõpuni, kõik varasemad õppetükid ja testid on ka tagantjärele kättesaadavad.
Auhindu loositakse ka, kui keegi lisamotivatsiooni vajab 😉
Koduperenaise rõõmud
Kuna Pärnu ökopoodidest ega Loodusperest ma soovitut ei leidnud, tõi õeke mulle Rootsist neli 750 ml spreipudelit plekieemaldit – oli soodushinnaga, tavalisest poole odavam, eesti rahas umbes 50 kr pudel. Sihuke ökomärk on peal, olevat eriti karmide nõuetega (tolle lingi all müüdav puhastaja pole kuidagi asjaga seotud, lihtsalt seal oli vajalik märk inglise keeles ära seletatud).
Olla hea kraam, ütleb õeke, kes on ise asja järgi proovinud. Minule oli peamine, et oleks keskkonnasõbralik ja pritsitav, teine kord on hirmus mugav suuremaid määrdunud pindu töödelda. Soodne hind rõõmustas muidugi ka. Aga väikeste plekkide puhul on sapiseep endiselt asendamatu – selle headuse üle rõõmustan ikka ja jälle. Emal on mingi Selveri laadapäevadelt ostetud umbes viiekroonine variant – ja töötab tunduvalt paremini kui suvaline tavaline plekieemaldi.