öko

Roostevabast terasest veepudel?

Ma olen juba aastaid mõelnud, et oleks vaja soetada korduvkasutatavad joogipudelid, aga alati on see mõtteks jäänudki. Nüüd jäi mõte jälle pähe kinni ja otsustasin, et tuleb ära teha – kui veebruari lõpus tulumaksutagastus tuleb, siis võib selle ühe väljamineku vast endale lubada, ülejäänu saab siis planeeritult autoremondi või suviste marjavarude ostmise fondi panna.

Kuna plastik ei tule kõne alla ja klaasi ei viitsi kaasas vedada, siis ongi ainus variant roostevaba teras. Ma olen ehtne naine, nii et kvaliteedi kõrval on mulle välimus täpselt sama oluline, enamik roostevabast terasest pudeleid on aga pigem sportlastele või matkajatele mõeldud stiilis, mis mind vähimatki ei eruta. Ma ei taha termost, ma tahan ikka päris ilusat pudelit 😛

Nii et kvaliteetne ja mugav, ilusa kujuga ja ilusat värvi ja – minu jaoks väga oluline – mati pinnaga. Ma vihkan läikivatele pindadele jäävaid näpujälgi, lisaks on sellised pudelid palju kergemad käest libisema. Aga just nagu kiuste on enamik pudeleid pigem läikivad ja ehkki kõik tootjad pakuvad ka mõningaid matte variante, ei ole need siis sellist värvi, nagu ma sooviks. Ahjaa, topeltseinaga võiks ka olla, et jook pikalt jahe või kuum püsiks. Ma ei teagi, mis väljendit joogipudelite kontekstis eesti keeles kasutada insulated tõlkimiseks? Termospudel tundub nagu ka imelik.

Mis värvi puutub, siis ma sooviks endale kas punast, lillat või roosat, aga punane ei tohi olla liiga hele ega tume, lilla ei tohi olla liiga sinakas ja roosa ei tohi olla liiga hele ega erk 😀 Abikaasale tahaks ilusat (kaitse/pruunikas)rohelist ja lastele mingi ägeda pildiga. Samas ma tean, et Abikaasal on tegelikult värvist üsna suva ja lapsed on õnnelikud selle üle, mis nad saavad, võiks vabalt olla ka ühevärviline. Nii et võib öelda, et MINA olen see, kellel on peas kindlad ideed, millised need pudelid olema peaks, terve perekonna puhul 😀

Mõni aeg tagasi jäi silma Klean Kanteeni ühistellimus. Surfasin nende lehel – selline on näiteks suht okei kujuga, aga matte variante vähe ja ebasobivad, samuti mulle väga ei meeldi see auguga kork ja ka teised korgid, mida pakutakse, ei ole ükski väga minu teema. Toona edasi otsides jäi välimuse poolest silma S’well – no imekaunis, eks, nii palju põnevaid värve ja mustreid. Aga hind muidugi üsna kirves – pluss lähemalt vaadates oli jällegi nii, et kõik värvid, mis meeldisid, olid läikivad, matte variante oli küll palju ja täitsa kenasid, aga ostusoovi ei tekitanud ükski. Pluss Amazonis oli negatiivseid arvustusi liiga palju (positiivseid muidugi kordades rohkem, aga see ei loe) – kui ikka nii mitu inimest kurtis, et pudel paari kuuga tuksi läks, siis mina sellist raha ei riski selle toote alla panna ja ongi kõik.

Nüüd eile tuli see teema jälle meelde ja surfasin edasi, nii UK kui USA Amazonis. Leidsin, et sama kujuga elegantseid pudeleid müüakse igasuguseid… Aga igaühel oli mingi häda 😀

Siin listis on kõik variandid insulated ehk topeltseinaga ja hinnad on pandud 500ml suuruste omad (mõnel üksikul polnud, sel juhul valisin lähima variandi ehk 20oz/ligi 600ml). Ehkki ma juba vaikselt mõtlen, et peaks vist äkki isegi hoopis 25oz/750ml tellima…

Avoin, hetkel soodushinnaga £12.99 – matt, värvivalikut nagu on, aga endale nende seast meeldivat ei leia, lisaks kirjutatakse kommentaarides, et värv kulub kergesti.

Cayman, hetkel soodushinnaga £14,95 – iseenesest kena ja ka arvustused on üsna positiivsed, brushed stainless steel peaks olema suht okei… Aga värv igav 🙂

SHO, soodushind £16.99 – ilusa kujuga ja värviline pudel, aga kehv värvivalik ja kommentaaride kohaselt ka kehv värvi kvaliteet.

Aomerly, hind kõigest £10 – jällegi ilusa kujuga, mati pinnaga ja värviline, aga ükski värv pole õige. Arvustusi eriti pole, nii et kvaliteedi kohta ei tea.

Chilly’s, hind £18.99 – nendest sattusin vaimustusse, sest kaks värvi (punane ja see, mida nad nimetavad roosaks, aga mis on minu meelest ilus lilla) olid täpselt minu maitsele, USA Amazonis oli rohkem arvustusi ja ei olnud midagi halba. Mõtlesin juba, et vohh, selle võibki osta… Siis läksin tootja kodulehele ja alles sealsetelt tootefotodelt sain aru, et pudelid on läikivad, ainult must on matt. No täiega tüng 😀

Hydroflaski kitsas variant oli ka suht okei, umbes nagu Klean Kanteen. Aga igavavõitu punane ja see auguga kork + hind kah.

Mira, $18.97 – täitsa kena punane muuhulgas, aga jällegi kurdetakse arvustustes kehva kvaliteeti.

Earthlust, $28 – palju ilusa disainiga pudeleid, aga avastasin hilinemisega, et topeltseinaga on vaid mõned üksikud ja ma isegi ei saa aru, kas need on matid või läikivad. Amazoni viie aasta tagused ühekorse seinaga pudelite arvustused kurdavad (värvi) kehva kvaliteeti, aga see on ehk nüüdseks paranenud?

Made Sustained, €23.95 – värvivalik kena, muidugi taas matid mulle ei meeldi. Kvaliteedi kohta ei tea, sest seda ei müüda  Amazonis ja inglise keeles ei leia väga midagi.

Sigg, €29.95 – kõik “tavalised” pudelid on läikivad (spordikad matid), aga muidu vist suht kvaliteetne kraam. Tolles testis, millel lingi ma postituse lõppu panin, väidavad nad, et Sigg on alumiiniumist, aga vähemalt see variant, mida mina siin küll lingin, on roostevaba teras…

Eco Vessel, $24.95 – Amazonist leitud varianti, mille korki maapõhja neeti, ma tootja kodukalt ei leidnudki. Seal on näiteks $26.95 eest selline 500ml, kui taoline kork peaks sobima. Mulle väga ei meeldi…

No igatahes… Mingi hetk komistasin kuidagi Lakeni otsa. Pole ka nii elegantne, kui enamik üleval lingituid, vaid pigem Klean Kanteeni ja Hydroflaski sarnane. Silma jäi see firma üldse laste pudelite pärast, aga uurisin edasi ja tundus sümpaatne. Tegu on Hispaania firmaga, aga koduleht, kust saab tooteid ka tellida, on USA oma – ja ka näiteks UK Amazonis on märgitud müüjaks LakenUSA. Samas on kodulehel kirjas, et osadesse Euroopa riikidesse postitatakse vaheladudest, mis ei asu USAs… Ja nad ei tooda Hiinas! See on ka väga tore.

Laste pudelitega on esimene küsimus, mis suuruses need olema peaks. Enamasti on kõik variandid 350ml, aga mu meelest on meie lapsed juba nii suured, et 500ml oleks neile täitsa okei. Neid aga piltidega ei tehta. Ehk ei peakski ostma piltidega, sest kasutavad ju loodetavasti aastaid ja aastaid ja miski hetk oleks see pilt juba teismelisele tobe? No aga nii nunnud on ju! Selle lingi all on 350ml, topeltseinaga ja tundub, et mati pinnaga. Samas tähendab topeltsein automaatselt ka raskemat pudelit ja tootjal on olemas ka tavalised lastepudelid, mille plussiks on suurus – 450ml, ka väga nunnud pildid, eriti see siil palli otsas, ma nii tahaks seda Poisile 😀 Plikale võtaks tolle lillaka, lilledega. No aga need on jällegi läikivad ja ei hoia vett jahedana… Nokk kinni, saba lahti 😛

EDIT: avastasin, et need 450ml ei ole mitte roostevabast terasest, vaid alumiiniumist, seega jääb ära. Ma vist olen siiski seda meelt, et mis iganes ma lastele ostan, võiks see olla ikkagi pigem juba 500ml, mis tähendab, et nunnust pildist võin vist loobuda… Või siiski, vaatasin uuesti neid 350ml variante – seal on ka see siil palli otsas ja kaks väga nunnut tüdrukute oma. Äkki ikka peaks võtma need 😀 Oleks kergem kaasas kanda ja… Saab ju lihtsalt tihemini veega täita.

Endale võiks tellida sellise punase, korgi vahetaks sellise vastu.

Aga ma ikkagi ei tea… Sest need elegantse disainiga on tegelikult ikka palju ilusamad 😛 Ainult et tõesti, ma ei leidnud kõigi mattide variantide hulgast MITTE ÜHTKI värvi, mis oleks mulle ideaalselt sobinud. Muidu võiks täitsa riskida ja tellida mõne noist odavamatest mattidest, mille puhul värvi kvaliteedi üle kurdeti… Ja siis ise katsetada, kui hea või halb on. Aga no kui ei ole ilusat värvi, mida ma siis tellin. Täielik jama, ma ütlen 😀

Ühesõnaga… Ma endiselt absoluutselt pole suutnud mitte kui midagi otsustada. Ja ma reaalselt ei kujuta ette, kas keegi päriselt viitsis neid linke läbi ka klõpsida. Aga vähemalt sain kõik oma leiud enda jaoks ühte kohta kokku ja ennast siin välja elada 😀

Kui kellelgi on soovitusi või kogemusi, andke tuld. Eesti lehtedelt ei leidnud ma midagi, mingi FB leht tuleb küll meelde, mida ma esimese hooga üles ei leia, aga seal vist olid ka kõik läikivad.

EDIT: kirjutan ülalolevasse listi järjest juurde firmad, mis kommentaarides soovitatakse või mis ise veel hiljem leian. Nii on kõik info ühes kohas koos, raudselt satub siia tulevikus palju googeldajaid.

Siin on üks VÄGA põhjalik test (nii pikk, et ma alles ise ka loen seda), üks vahva tsitaat sealt kah:

It costs $29, holds just more than 33 ounces and looks like Darth Vader should be drinking out of it. But it was the only bottle I tested to fail my overnight leak test. It’s safe to say that the Force was not strong with this one.

Siin on teine test, kus oli vähe “osalejaid”, aga selle eest ekstreemsed olud 🙂

Pisikesed edusammud toidu rindel

See oli vist kuu alguses, kui mõtlesin, et võiks ehk Orgu kava järgi süüa tegema hakata… Mõtteks see jäigi 🙂 Oleme terve kuu teinud ikka edasi oma vanu harjumuspäraseid toite. See-eest on mitmed harjumused muutunud paremuse suunas, mille üle mul on ütlemata hea meel.

“Novembris leiba ei osta” oli edukas – ei ostnudki. Küpsetan umbes kaks korda nädalas kolm leiba – kaks tavalist, ühe puuviljadega.

Lisaks otsustasin novembris kohvikoore asemel taas Nele piima ostma hakata. Jah, mulle meeldib koorega kohv rohkem ja mahetootjatelt 10% koort ei saa, vahukoor on liiga rasvane… Aga olgem ausad, pole nii suurt vahet, kas koor või piim, harjumuse asi. Seega ostame nüüd igal neljapäeval liitri piima – päris nädalat see muidugi ei säili, ühe koore peab ostma ikka, aga seda on tunduvalt vähem kui varem.

Vaatasin huvi pärast järele, oktoobris ostsin 25 600g leiba ja ja 20 200ml kohvikoort. 25 kilekotti ja tetrapakendit… Novembris olen rukkijahu paberkotid pliidi all ära põletanud, piima ostan oma pudelisse ja kohvikoort oleme ostnud kuus pakki. Ühesõnaga vähem pakendeid, tervislikum ja odavam kah. Sest mahepiim on odavam kui tavaline kohvikoor ja ise tehtud leib ei ole kindlasti kallim poeleivast, küll aga mahe. Puhas rõõm!

Tänane õhtu möödus söögi rindel eriti usinalt.

Kuna meil olid külalised, andis see põhjuse sushit teha. Saime poolest kilost riisist seitse rulli, maksma läksid need ca €9 ringis ja kolmandiku sellest summast moodustas taluturult ostetud hirmkallis forell (100g €3.20). 500g sushiriisi maksis €1.19, 7 nori lehte €1.72, 75ml riisiäädikat ca €0.50, 135g toorjuustu €0.65, avokaado €0.83, kurk €0.95, tsipake sinki ka kahe rulli vahele. Ei miskit mahedat, aga noh, ega sushi väljas süües ka mahe pole… Küll aga kordi kallim.

2015-11-27 20.08.38

Kuna leib oli otsakorral, olin hommikul taigna hapnema pannud, õhtul sai kergitatud ja küpsetatud. Tegin seekord puuviljaleiva ainult rosinatega, sest Plika teatas, et ploomid talle leiva sees ei maitse. Niisama sööb küll 😀 Aga olgu siis, ka ainult rosinaleib on väga hea, polegi muud vaja.

Leivas, muide, kasutasin viimased korrad suhkru asemel isetehtud datlisiirupit. Suurepärane tulemus, enam suhkruga leiba ei tee! Edaspidi teen küll pigem datlipüree võimalikult vähese veega, et ei peaks tavapärast vee kogust vähendama. Nüüd katsetades sai esimene kord tainast liiga palju, sest siirup oli vedel ja pidin sellevõrra rohkem jahu lisama, teine kord panin tainast hapnema pannes harjumuspärasest vähem vett ja sain tavapärase koguse, aga jah, edaspidi teen jooksvalt paarist datlist ja vähesest veest mögina, see on tõesti imelihtne.

2015-11-27 22.20.06

Ning kuna pühapäeval on esimene advent ja Plika on juba pikalt rääkinud, et tahaks piparkooke teha, siis mõtlesin, et mis seal ikka, keeran kiirelt taigna kokku.

Suhkrusiirupi asemel tegin datlisiirupit – täpsemalt siis valasin viiele kivita datlile peale nii palju vett, et oleks kokku 200ml ja surasin saumikseriga segi. Jahu panin enamuses spelta, aga sekka surasin veidraid jahusid, mis mul aja jooksul külmkappi kogunenud on – kastanijahu, kikerhernejahu, pruunhirsijahu 😛 Neid panin kokku ehk kolmandiku kogu jahukogusest ja minu meelest maitses tainas jumala okeilt. Birgit aga näiteks ütles, et talle ei maitse, herne maitset pidavat tunda olema (ma ei öelnud, mis jahusid panin, ta ise tundis herne maitse ära, järelikult siis oli tunda).

No ma lihtsalt tahtsin katsetada, mis need jahud piparkoogitaigna sees teevad 😀 Vaatame, kuidas valmis koogid maitsevad. Kikerhernejahu siis ehk edaspidi (nii palju) ei pane, kui see kedagi häirima jääb (vaatab, mis perekond arvab), pruunihirsijahu peab ka vähe panema, sest sel on muidu üsna tuntav maitse, kastanijahu see-eest on imemõnus – kergelt magus ja mitte kuidagi häiriv, seda võib panna julgelt.

Esimene kilo on niisiis külmkapis ootamas, pühapäeval ilmselt küpsetame. Tundub, et sai tsipa vedelavõitu, eks järgmine kord võib siis vähem hapukoort panna vms, muna sattus ka üsna suur sinna taignasse. Aga eks sellest saab täpsemalt aru pühapäeval rullides ja valmis kooke süües.

2015-11-27 22.21.55

Kirjutasin täpselt üles, mida ma kasutasin. No et äkki keegi tunneb huvi ja ise saan ka vaadata, kõik läheb ju meelest ära. Hindu panna ei oska, sest kõik asjad olid varasemast kodus olemas:

180g datlisiirupit
120g pruuni suhkrut
20g piparkoogimaitseainet (eelmisest aastast jäi pool pakki alles, oli mingi ökovariant)
150g Saaremaa võid
1 õnnelik muna
80g Nopri hapukoort
275g mahedat Raismikuoja speltapüüli
90g kastanijahu
75g kikerhernejahu
35g pruunhirsijahu
(viimased kolm kõik mahedad ja pärit mu poest)
1tl soodat

Aa, ja muide, et te ei arvaks, et ma siin palehigis mõõdan ja kaalun – antud juhul lihtsalt panin kausi kaalule ja nullisin ära, siis raputasin järjest erinevaid jahusid tunde järgi ja kirjutasin numbrid üles. Enamasti käib küpsetamine puhtalt tunde järgi.

Ootan põnevusega, mis välja tuleb. Esialgu vist teengi tainast kilo kaupa, et saaks katsetada erinevaid variante ja kui leian ideaalse, võib juba korraga rohkem teha. Eelmisel aastal tegin korraga neli erinevat varianti, aga muljeid polnud aega üles kirjutada – nüüd on Exceli tabelis kõik taigna variandid kirjas, aga kes seda enam mäletab, milline neist siis parim oli.

Mäletan, et üks tainas tuli liiga kõva ja mure, nii et tegime sellest lõpuks hoopis kaks koogipõhja – see oli vist riisijahust, kus kasutasin suhkru asemel ka agaavisiirupit ja ei pannud hapukoort. Riisijahust tuli tainas muredam kui nisujahust. Tegin osa tainast agaavi-, osa tavalise suhkrusiirupiga – seal polnud suurt maitse- ega konsistentsi vahet, ainult tervislikkuse aspekt. Tegin osa tainast tavalise, osa palmisuhkruga – nüüd tuleb meelde, et kellegi sõnul pidavat demerara, mida täna kasutasin, piparkoogitaigna sees teraline jääma, aga no mul polnud palmisuhkrut käepärast, peab järgmiste laaride tarbeks varuma. Kui üldse jääb teraline, eks pühapäeval näis.

Kuna meie peres kellelgi gluteenitalumatust pole, siis koju otsustasin sel aastal teha ikkagi nisujahust koogid – ilmselt kasutangi speltat ja sekka panen küll jah neid huvitavaid jahusid, mis nagunii olemas. Emale teen eraldi taigna laktoosivaba või ja tatrajahuga (sest vaatasin, et seda on pool kilo kapis alles, riisijahu on otsas) – nojah, muid “huvitavaid” jahusid võin sinna ka panna.

Piparkoogitaigna tegemine on nii naeruväärselt lihtne, et poest küll ostma ei kisu. Suhkrusiirupit ma ise teha ei viitsi, aga siirupeid on valmis kujul igasuguseid (datlisiirupit teha on õnneks imelihtne). Maitseaineid ma ka väga kokku segada ei viitsi, aga jällegi – on olemas segud. Põhimõtteliselt polegi muud, kui siirup, suhkur ja maitseained potis kokku segada, keema lasta, võitükid sees ära sulatada, jahutada, lisada muna ja hapukoor, soodaga segatud jahu… Ja külmkappi “tõmbama”.

Kuna tuli tuju teha statistikat sellest, mis sööki me novembris ostnud oleme, siis mõtlesin ka sellest kirjutada… Kuna postitus on aga niigi pikk, siis katsun teha lühidalt.

50kg puuvilju (€75) – mandariin, banaan, hurmaa, dattel, pomelo, viinamari, apelsin

3,5kg kuivatatud puuvilju (€29) – rosin, ploom, lisaks veidi kreeka pähkleid

7kg aedvilju (€16) – kirsstomat, kurk, veidi sibulat, porrut ja avokaadot (kartul-porgand-suvikõrvits-küüslauk on Abikaasa õe suvilast, seega neid osta pole vaja)

Pool kilo mungube idandamiseks (idandades kogus kolme-neljakordistub, nii et sellest ikka jagub), viis karpi rohelisi lehti (rukola ja spinat), kolm suurt punti rohelist sibulat (kõik kokku €10)

11kg/l piimatooteid (€32) – piim, kohvikoor, hapukoor, või, juust, toorjuust, sulatatud juust

9kg lihatooteid (€43) – hakkliha, pasteet, peekon, kana (filee, õlad, suitsukana), sink, veiseliha, korra mingid vorstikesed

(ühesõnaga veganlusest on asi kaugel, aga kui hea või halb või erinev tulemus keskmisest on ca 10+10kg piima- ja lihatooteid kuus 4-liikmelise pere kohta – pole õrna aimugi)

650g kala (€6) – vürtsikilu, tursk, forell, tuunikala (lisaks saame vahel Abikaasa perelt kala, sel kuul vast kaks-kolm korda, mida siis praadinud või ahjus teinud)

3kg magusat ja rämpsu (€26) – ühel hommikul, kui midagi süüa polnud, tõi Abikaasa lähedal asuvast kohvikust paar pirukat ja kotikese piparkooke, millalgi lastega poes ostsime mõned kohukesed, Abikaasa on ostnud paar korda šokolaadi ja krõpse, millest mina pole midagi saanud – karjuv ebaõiglus 😀

12kg rukkijahu, 800g gluteenivaba jahusegu emale koogi küpsetamiseks, 3kg pastat, 3kg riisi, 1,5kg pruuni suhkrut, 1kg himaalaja soola, pakk piparkoogimaitseainet, 1kg kohvi, 1 karp mune (siiani oli sellest lõigust kõik mahe, v.a. suhkur, edasi tuleb tavaline kraam), pakk nori lehti, 1,5kg majoneesi, mõned pakid verivorsti, purk jalapenosid, purk ube tomatis, pudelike tšillikastet (kõik kokku €58)… Vist kõik 🙂

Kohvi, pastat ja riisi ostan siis, kui Rimi soodukaga pakub. Mul on tihti terminalis lemmiktoodetele pakkumised, ikka -25% või -35%. Eelmisel kuul ostsin näiteks 10pk tomatipastat, seda seega sel kuul ostnud pole ja ilmselt ei osta ka järgmisel 😛 Jahu ja suhkrut ostan ka korraga suurema koguse, et jaguks – kõiki selliseid asju on ka veel kodus alles, nii et jagub järgmisesse kuusse.

Mahedalt ostan kuivained, õli, kuivatatud puuviljad ja piima, munad on õnnelikelt kanadelt, juurviljad kohalikud, hakkliha talupoest… Aga enamik lihakraamist, piimatoodetest, puuviljadest, kurgist-tomatist ja rohelistest lehtedest on täitsa tavaline (kui just pole suvi, mil on värske kraamiga paremad lood) – seda nii hinna kui ka kättesaadavuse tõttu. Piimatoodete puhul tegelikult saaks paremini, on ju Nopri ja Pajumäe, lihtsalt taluturule kunagi ei satu, peab otsustavalt harjumusi muutma.

Ahjaa, väljas söömas oleme ka käinud. Kinos ostsime popkorni ja koolat, ükskord tegime perekondiku burksiõhtu, korra ostsin tööl hiinaka riisi, abikaasa paar korda kebabi, eile kaks Stefi pitsat… Kõik kokku €52. Tavalisest rohkem 😛 Septembris kulus näiteks väljas söömisele €27 ja oktoobris suisa kõigest €5.

Aga kõik kokku ongi jälle kuskil €350 ja kuu pole veel päris läbi… Samas noh, mul on korralikud varud ka järgmiseks kuuks – pastat, riisi, kohvi ja tomatipastat ilmselt juurde vaja pole. Rukkijahu, rosinaid ja ploome on õige mitu pakki alles, datleid on ka külmkapis neli karpi, sest eelmisel nädalavahetusel olid need -25% 😛

Lühidalt my ass. Ma ei oska teha lühidalt 😀

Lohepostitus. Jälle. Mis teha 😀 Kes ei viitsi, see lihtsalt ei loe.

EDIT: Googeldasin kiirelt keskmiseid tarbimisharjumusi ja kui seda statistikat uskuda, siis ma vist ei peaks meid keskmise eestlasega võrreldes väga põdema – liha- ja piimatooteid tarbime tunduvalt vähem, puuvilju aga 10x rohkem 😀

Sööge datleid, mitte kommi!

Minu eelmise nädala datlipostituse all tekkis arutelu, kas on ikka võimalik, et need datlid on värsked. Hakkas tunduma, et ikka pole. Et kuidas need saavad siis nii kaua säilida. Mind hakkas hirmsasti huvitama, seega kirjutasin eile maaletoojale.

Ja võta näpust, sain juba täna vastuse – ON VÄRSKED! Korjatakse otse puu otsast karpidesse, säilitatakse seejärel ca 0 kraadi juures, kuni jõuavad poodidesse. Tegu on erilise sordiga, mil eriti paks nahk – tänu sellele, jahedas hoidmisele ja kõrgele loodusliku suhkru sisaldusele nii kaua säilivadki.

Kirsiks tordil – selles kasvanduses ei kasutata pestitsiide. Mahemärki nad taotlenud pole, aga datlid on iseenesest täiesti puhtad. Seega põhimõtteliselt suisa ökuvärk.

Kõik vutt-vutt-vutt Rimisse. Vähemalt korra peate ära proovima. Minule igatahes pole enam kommi ega šokolaadi vaja 😛

Ma läksin kah ja ostsin järgmise karbi (esimene sai kahe päevaga otsa):

2015-10-26 13.40.32

Muidugi jah, näiteks Plika otsustas juba peale vaatamisel, et temale ei maitse. Ja temaga paraku ongi nii, et kui ta on oma peas juba millegi suhtes seisukoha võtnud, siis pole lootustki. Aga eks ma julgustan teda ikka edaspidigi maitsma, ehk muudab meelt. Poiss pistab kahe suupoolega.

Teise ringi leiud

Mõtlesin, et võtan ennast lõpuks kätte ja panen üles kõik pildid teise ringi kraamist, mis pole mingil põhjusel siiani blogisse jõudnud.

Kõigepealt mõned ostud eelmisest aastast – vaatasin, et blogis neid nagu polnud. Pole õrna aimugi, palju maksid.

See pluus on polüester ja veidi hakkab juba topiliseks minema, samas on lõige väga mõnus ja olen seda ikka kandnud… Ja mäletan ähmaselt, et oli odav ka. St ostetud vist pigem lõpupoole, mitte uue kauba ajal.

2015-06-27 19.23.08

See pluus on üks mu lemmikuid. Imemõnusast pehmest riidest, huvitava välimusega, kõik need krooked ja muu on täpselt minu maitsele.

2015-07-07 20.22.16

See on üks mu paljudest hallidest seelikutest, mis paistab pildil vist rohkem mustana ja üleüldse ei ole see just ülearu õnnestunud pilt.

2015-06-27 19.27.42

Need kaks kampsikut pildistasin kaugemalt üles juba ostmise ajal, novembris, maksid mõlemad €1.50. Kuna mõlemad on tõesti mõnusad ja armsad, siis leidsin, et väärivad uusi eraldi pilte.

2015-06-27 19.22.01

2015-06-27 19.15.19

Jaanuaris rõõmustasin, et sain väikese raha eest palju head kraami. Kaks päeva tollest postitusest hiljem käisin teises Humanas ja ostsin VEEL kaks seelikut, ilmselt veel odavamalt. Toonase saagi märksõnad olid hall ja roosa, aga ei suutnud ühtki asja ka ostmata jätta… Ja olen kõiki kandnud ka. Must mantel ja lilla sall kokku €2 eest on muidugi parim leid, aga ei, kõik ülejäänud kraam on ka mõnus. …

Puhas ja kodumaine Biominerata

See oli juba 3,5 aastat tagasi, kui ma esimest korda rõõmustasin, et meil on nüüd kodumaine ökopuhastusvahendite tootja Biominerata. Eelmise aasta lõpus pakuti mulle võimalust kõiki nende tooteid proovida. Kuna töötasin selleks hetkeks juba praeguse koha peal, uurisin igaks juhuks kõigepealt, kas see on okei, sest ma teadsin ette, et tahan ju hiljem blogis oma kogemusi jagada ja reklaami teha. Sain loa, kiljusin rõõmust ja lasin endale pakikese saata.

stardikomplekt

Nüüdseks olen ma proovinud ära kõik peale klaasipuhastusvahendi – viimase andsin kasutada kolleegile, sest ma ise olen endiselt vee ja imelapi usku. Aga kolleeg, nagu paljud teised, on harjunud ikka spreid kasutama ja kiitis – ütles, et  tegi kõik kenasti puhtaks, jälgi ei jätnud.

Nõudepesuvahend on mul praeguseks juba peaaegu otsas, olen igati rahul. Samas ma olen muidugi kõigi seni kasutatutega rahul olnud 🙂 Mõni kurdab, et Fairy peseb ikka paremini – no ei ole mina aru saanud, et ökovariandid oleks kuidagi kehvemad. Mul noore ja terve inimesena ei jõudnud tavaline nõudepesuvahend ka kätele hakata – tean, et see on paljudel probleemiks. Aga mäletan, Nele omal ajal ka kiitis, et Biominerata on tema kätele mõnusalt leebe, samas kui mingi muu ökovahend oli liiga vängeks jäänud, seega tundub, et Biominerata on kõrgem klass.

WC-poti puhastusvahend on ka aktiivses kasutuses. Ma võin küll täitsa vabalt oma potti sooda või sidrunhappega küürida ja teeb sama töö ära, aga ma pean ausalt tunnistama, et ma eelistan vahendit – pudelil on ju spetsiaalne peenike ots, millega on lihtne potile “ring peale teha”, nii et vahend imelihtsalt kõigi pragude vahele ulatub. Mugavuse värk 🙂

Ma küsisin kohe alguses, mis vahe on üldpuhastusvahendil ja vannitoa puhastusvahendil. Et kui ma võin esimesega kõike puhastada, siis miks ma peaks üldse eelistama teist. Sain vastuseks, et erinevust on näha just vanni puhul – paneb kohe eriliselt läikima. Mul on vann olemas, katsetasin ära – tegin pool vanni ühe ja pool vanni teise vahendiga. Kusjuures läikis vist tõesti rohkem 😛 Aga pean tunnistama, et sidrunheina lõhn on minu jaoks veidi liiga vänge ja kuna ma olen üsna muretu perenaine, kelle jaoks pole vahet, kas vann läigib veidi rohkem või vähem, siis andsin selle vahendi ka kolleegile kasutada, tema armastab sidrunheina. Uurisin just täna üle, et kuidas meeldib – ütles, et on igati rahul.

Üldpuhastusvahend on kõigist Biominerata toodetest mu konkurentsitu lemmik. See on lihtsalt nii universaalne – kasuta, kus tahes. Ja mis minu jaoks ka hästi oluline – see on imelise apelsinilõhnaga. Ma armastan apelsinilõhna!

Ühesõnaga – kõik tooted on üle prahi, absoluutselt. Ja ikkagi KODUMAINE, ma olen väga-väga suur kohalike ökotoodete austaja. Nii et soovitan soojalt kõigile! Alustuseks on väga mõnus võtta stardikomplekt – saate kõik korraga ära proovida. Vaatan, et sellel on praegu veel soodukas kah, igati hea hind sihukese hulga toodete eest. Ja kui lemmikud on selgunud, võib hiljem säästa pakendeid ja osta viie liitri kaupa. Hah, isegi 25 liitri kaupa saab 😀 Kõik koolisööklad, majutus- ja toitlustusasutused võiks ju seda varianti kasutada!

Minu unistusest on muidugi endiselt puudu pesugeel, aga see olevat töös. Pesugeeli puhul, tunnistan, meeldiks mulle eelkõige lõhnatu variant. Äkki nad teevad, loota ju võib. Lõhnaga võib muidugi ka olla, valik on alati hea, et oleks igale eelistusele midagi.

Aga nende FB lehelt vaatasin, et hoopis vedelseep on kohe-kohe müüki tulemas, praegu saab hääletada lemmikkujunduse poolt ja seesama seep loositakse välja. Ei pea jagama ega midagi, sellised loosimised mulle meeldivad 🙂 Ja kes mind paremini tunnevad, need teavad kohe, milline minu lemmik on 😛

Kes veebist tellida ei taha, leiab lähima edasimüüja siit. Ma muidugi avastasin, et Pärnu koha pealt, khm, on info veidi puudulik. Riiamarii pole sugugi ainus, me Kaubamajakas müüme ka. Ehkki jah, meil on hetkel ainult kolm asja olemas – WC, vannituba ja üldpuhastus. Nõudepesuvahend on otsas ja ma nüüd ootan, et teisi ka rohkem ostetaks, siis saan uue tellimuse sisse anda 😉

Scroll to Top