öko

Pisikesed edusammud toidu rindel

See oli vist kuu alguses, kui mõtlesin, et võiks ehk Orgu kava järgi süüa tegema hakata… Mõtteks see jäigi 🙂 Oleme terve kuu teinud ikka edasi oma vanu harjumuspäraseid toite. See-eest on mitmed harjumused muutunud paremuse suunas, mille üle mul on ütlemata hea meel.

“Novembris leiba ei osta” oli edukas – ei ostnudki. Küpsetan umbes kaks korda nädalas kolm leiba – kaks tavalist, ühe puuviljadega.

Lisaks otsustasin novembris kohvikoore asemel taas Nele piima ostma hakata. Jah, mulle meeldib koorega kohv rohkem ja mahetootjatelt 10% koort ei saa, vahukoor on liiga rasvane… Aga olgem ausad, pole nii suurt vahet, kas koor või piim, harjumuse asi. Seega ostame nüüd igal neljapäeval liitri piima – päris nädalat see muidugi ei säili, ühe koore peab ostma ikka, aga seda on tunduvalt vähem kui varem.

Vaatasin huvi pärast järele, oktoobris ostsin 25 600g leiba ja ja 20 200ml kohvikoort. 25 kilekotti ja tetrapakendit… Novembris olen rukkijahu paberkotid pliidi all ära põletanud, piima ostan oma pudelisse ja kohvikoort oleme ostnud kuus pakki. Ühesõnaga vähem pakendeid, tervislikum ja odavam kah. Sest mahepiim on odavam kui tavaline kohvikoor ja ise tehtud leib ei ole kindlasti kallim poeleivast, küll aga mahe. Puhas rõõm!

Tänane õhtu möödus söögi rindel eriti usinalt.

Kuna meil olid külalised, andis see põhjuse sushit teha. Saime poolest kilost riisist seitse rulli, maksma läksid need ca €9 ringis ja kolmandiku sellest summast moodustas taluturult ostetud hirmkallis forell (100g €3.20). 500g sushiriisi maksis €1.19, 7 nori lehte €1.72, 75ml riisiäädikat ca €0.50, 135g toorjuustu €0.65, avokaado €0.83, kurk €0.95, tsipake sinki ka kahe rulli vahele. Ei miskit mahedat, aga noh, ega sushi väljas süües ka mahe pole… Küll aga kordi kallim.

2015-11-27 20.08.38

Kuna leib oli otsakorral, olin hommikul taigna hapnema pannud, õhtul sai kergitatud ja küpsetatud. Tegin seekord puuviljaleiva ainult rosinatega, sest Plika teatas, et ploomid talle leiva sees ei maitse. Niisama sööb küll 😀 Aga olgu siis, ka ainult rosinaleib on väga hea, polegi muud vaja.

Leivas, muide, kasutasin viimased korrad suhkru asemel isetehtud datlisiirupit. Suurepärane tulemus, enam suhkruga leiba ei tee! Edaspidi teen küll pigem datlipüree võimalikult vähese veega, et ei peaks tavapärast vee kogust vähendama. Nüüd katsetades sai esimene kord tainast liiga palju, sest siirup oli vedel ja pidin sellevõrra rohkem jahu lisama, teine kord panin tainast hapnema pannes harjumuspärasest vähem vett ja sain tavapärase koguse, aga jah, edaspidi teen jooksvalt paarist datlist ja vähesest veest mögina, see on tõesti imelihtne.

2015-11-27 22.20.06

Ning kuna pühapäeval on esimene advent ja Plika on juba pikalt rääkinud, et tahaks piparkooke teha, siis mõtlesin, et mis seal ikka, keeran kiirelt taigna kokku.

Suhkrusiirupi asemel tegin datlisiirupit – täpsemalt siis valasin viiele kivita datlile peale nii palju vett, et oleks kokku 200ml ja surasin saumikseriga segi. Jahu panin enamuses spelta, aga sekka surasin veidraid jahusid, mis mul aja jooksul külmkappi kogunenud on – kastanijahu, kikerhernejahu, pruunhirsijahu 😛 Neid panin kokku ehk kolmandiku kogu jahukogusest ja minu meelest maitses tainas jumala okeilt. Birgit aga näiteks ütles, et talle ei maitse, herne maitset pidavat tunda olema (ma ei öelnud, mis jahusid panin, ta ise tundis herne maitse ära, järelikult siis oli tunda).

No ma lihtsalt tahtsin katsetada, mis need jahud piparkoogitaigna sees teevad 😀 Vaatame, kuidas valmis koogid maitsevad. Kikerhernejahu siis ehk edaspidi (nii palju) ei pane, kui see kedagi häirima jääb (vaatab, mis perekond arvab), pruunihirsijahu peab ka vähe panema, sest sel on muidu üsna tuntav maitse, kastanijahu see-eest on imemõnus – kergelt magus ja mitte kuidagi häiriv, seda võib panna julgelt.

Esimene kilo on niisiis külmkapis ootamas, pühapäeval ilmselt küpsetame. Tundub, et sai tsipa vedelavõitu, eks järgmine kord võib siis vähem hapukoort panna vms, muna sattus ka üsna suur sinna taignasse. Aga eks sellest saab täpsemalt aru pühapäeval rullides ja valmis kooke süües.

2015-11-27 22.21.55

Kirjutasin täpselt üles, mida ma kasutasin. No et äkki keegi tunneb huvi ja ise saan ka vaadata, kõik läheb ju meelest ära. Hindu panna ei oska, sest kõik asjad olid varasemast kodus olemas:

180g datlisiirupit
120g pruuni suhkrut
20g piparkoogimaitseainet (eelmisest aastast jäi pool pakki alles, oli mingi ökovariant)
150g Saaremaa võid
1 õnnelik muna
80g Nopri hapukoort
275g mahedat Raismikuoja speltapüüli
90g kastanijahu
75g kikerhernejahu
35g pruunhirsijahu
(viimased kolm kõik mahedad ja pärit mu poest)
1tl soodat

Aa, ja muide, et te ei arvaks, et ma siin palehigis mõõdan ja kaalun – antud juhul lihtsalt panin kausi kaalule ja nullisin ära, siis raputasin järjest erinevaid jahusid tunde järgi ja kirjutasin numbrid üles. Enamasti käib küpsetamine puhtalt tunde järgi.

Ootan põnevusega, mis välja tuleb. Esialgu vist teengi tainast kilo kaupa, et saaks katsetada erinevaid variante ja kui leian ideaalse, võib juba korraga rohkem teha. Eelmisel aastal tegin korraga neli erinevat varianti, aga muljeid polnud aega üles kirjutada – nüüd on Exceli tabelis kõik taigna variandid kirjas, aga kes seda enam mäletab, milline neist siis parim oli.

Mäletan, et üks tainas tuli liiga kõva ja mure, nii et tegime sellest lõpuks hoopis kaks koogipõhja – see oli vist riisijahust, kus kasutasin suhkru asemel ka agaavisiirupit ja ei pannud hapukoort. Riisijahust tuli tainas muredam kui nisujahust. Tegin osa tainast agaavi-, osa tavalise suhkrusiirupiga – seal polnud suurt maitse- ega konsistentsi vahet, ainult tervislikkuse aspekt. Tegin osa tainast tavalise, osa palmisuhkruga – nüüd tuleb meelde, et kellegi sõnul pidavat demerara, mida täna kasutasin, piparkoogitaigna sees teraline jääma, aga no mul polnud palmisuhkrut käepärast, peab järgmiste laaride tarbeks varuma. Kui üldse jääb teraline, eks pühapäeval näis.

Kuna meie peres kellelgi gluteenitalumatust pole, siis koju otsustasin sel aastal teha ikkagi nisujahust koogid – ilmselt kasutangi speltat ja sekka panen küll jah neid huvitavaid jahusid, mis nagunii olemas. Emale teen eraldi taigna laktoosivaba või ja tatrajahuga (sest vaatasin, et seda on pool kilo kapis alles, riisijahu on otsas) – nojah, muid “huvitavaid” jahusid võin sinna ka panna.

Piparkoogitaigna tegemine on nii naeruväärselt lihtne, et poest küll ostma ei kisu. Suhkrusiirupit ma ise teha ei viitsi, aga siirupeid on valmis kujul igasuguseid (datlisiirupit teha on õnneks imelihtne). Maitseaineid ma ka väga kokku segada ei viitsi, aga jällegi – on olemas segud. Põhimõtteliselt polegi muud, kui siirup, suhkur ja maitseained potis kokku segada, keema lasta, võitükid sees ära sulatada, jahutada, lisada muna ja hapukoor, soodaga segatud jahu… Ja külmkappi “tõmbama”.

Kuna tuli tuju teha statistikat sellest, mis sööki me novembris ostnud oleme, siis mõtlesin ka sellest kirjutada… Kuna postitus on aga niigi pikk, siis katsun teha lühidalt.

50kg puuvilju (€75) – mandariin, banaan, hurmaa, dattel, pomelo, viinamari, apelsin

3,5kg kuivatatud puuvilju (€29) – rosin, ploom, lisaks veidi kreeka pähkleid

7kg aedvilju (€16) – kirsstomat, kurk, veidi sibulat, porrut ja avokaadot (kartul-porgand-suvikõrvits-küüslauk on Abikaasa õe suvilast, seega neid osta pole vaja)

Pool kilo mungube idandamiseks (idandades kogus kolme-neljakordistub, nii et sellest ikka jagub), viis karpi rohelisi lehti (rukola ja spinat), kolm suurt punti rohelist sibulat (kõik kokku €10)

11kg/l piimatooteid (€32) – piim, kohvikoor, hapukoor, või, juust, toorjuust, sulatatud juust

9kg lihatooteid (€43) – hakkliha, pasteet, peekon, kana (filee, õlad, suitsukana), sink, veiseliha, korra mingid vorstikesed

(ühesõnaga veganlusest on asi kaugel, aga kui hea või halb või erinev tulemus keskmisest on ca 10+10kg piima- ja lihatooteid kuus 4-liikmelise pere kohta – pole õrna aimugi)

650g kala (€6) – vürtsikilu, tursk, forell, tuunikala (lisaks saame vahel Abikaasa perelt kala, sel kuul vast kaks-kolm korda, mida siis praadinud või ahjus teinud)

3kg magusat ja rämpsu (€26) – ühel hommikul, kui midagi süüa polnud, tõi Abikaasa lähedal asuvast kohvikust paar pirukat ja kotikese piparkooke, millalgi lastega poes ostsime mõned kohukesed, Abikaasa on ostnud paar korda šokolaadi ja krõpse, millest mina pole midagi saanud – karjuv ebaõiglus 😀

12kg rukkijahu, 800g gluteenivaba jahusegu emale koogi küpsetamiseks, 3kg pastat, 3kg riisi, 1,5kg pruuni suhkrut, 1kg himaalaja soola, pakk piparkoogimaitseainet, 1kg kohvi, 1 karp mune (siiani oli sellest lõigust kõik mahe, v.a. suhkur, edasi tuleb tavaline kraam), pakk nori lehti, 1,5kg majoneesi, mõned pakid verivorsti, purk jalapenosid, purk ube tomatis, pudelike tšillikastet (kõik kokku €58)… Vist kõik 🙂

Kohvi, pastat ja riisi ostan siis, kui Rimi soodukaga pakub. Mul on tihti terminalis lemmiktoodetele pakkumised, ikka -25% või -35%. Eelmisel kuul ostsin näiteks 10pk tomatipastat, seda seega sel kuul ostnud pole ja ilmselt ei osta ka järgmisel 😛 Jahu ja suhkrut ostan ka korraga suurema koguse, et jaguks – kõiki selliseid asju on ka veel kodus alles, nii et jagub järgmisesse kuusse.

Mahedalt ostan kuivained, õli, kuivatatud puuviljad ja piima, munad on õnnelikelt kanadelt, juurviljad kohalikud, hakkliha talupoest… Aga enamik lihakraamist, piimatoodetest, puuviljadest, kurgist-tomatist ja rohelistest lehtedest on täitsa tavaline (kui just pole suvi, mil on värske kraamiga paremad lood) – seda nii hinna kui ka kättesaadavuse tõttu. Piimatoodete puhul tegelikult saaks paremini, on ju Nopri ja Pajumäe, lihtsalt taluturule kunagi ei satu, peab otsustavalt harjumusi muutma.

Ahjaa, väljas söömas oleme ka käinud. Kinos ostsime popkorni ja koolat, ükskord tegime perekondiku burksiõhtu, korra ostsin tööl hiinaka riisi, abikaasa paar korda kebabi, eile kaks Stefi pitsat… Kõik kokku €52. Tavalisest rohkem 😛 Septembris kulus näiteks väljas söömisele €27 ja oktoobris suisa kõigest €5.

Aga kõik kokku ongi jälle kuskil €350 ja kuu pole veel päris läbi… Samas noh, mul on korralikud varud ka järgmiseks kuuks – pastat, riisi, kohvi ja tomatipastat ilmselt juurde vaja pole. Rukkijahu, rosinaid ja ploome on õige mitu pakki alles, datleid on ka külmkapis neli karpi, sest eelmisel nädalavahetusel olid need -25% 😛

Lühidalt my ass. Ma ei oska teha lühidalt 😀

Lohepostitus. Jälle. Mis teha 😀 Kes ei viitsi, see lihtsalt ei loe.

EDIT: Googeldasin kiirelt keskmiseid tarbimisharjumusi ja kui seda statistikat uskuda, siis ma vist ei peaks meid keskmise eestlasega võrreldes väga põdema – liha- ja piimatooteid tarbime tunduvalt vähem, puuvilju aga 10x rohkem 😀

Sööge datleid, mitte kommi!

Minu eelmise nädala datlipostituse all tekkis arutelu, kas on ikka võimalik, et need datlid on värsked. Hakkas tunduma, et ikka pole. Et kuidas need saavad siis nii kaua säilida. Mind hakkas hirmsasti huvitama, seega kirjutasin eile maaletoojale.

Ja võta näpust, sain juba täna vastuse – ON VÄRSKED! Korjatakse otse puu otsast karpidesse, säilitatakse seejärel ca 0 kraadi juures, kuni jõuavad poodidesse. Tegu on erilise sordiga, mil eriti paks nahk – tänu sellele, jahedas hoidmisele ja kõrgele loodusliku suhkru sisaldusele nii kaua säilivadki.

Kirsiks tordil – selles kasvanduses ei kasutata pestitsiide. Mahemärki nad taotlenud pole, aga datlid on iseenesest täiesti puhtad. Seega põhimõtteliselt suisa ökuvärk.

Kõik vutt-vutt-vutt Rimisse. Vähemalt korra peate ära proovima. Minule igatahes pole enam kommi ega šokolaadi vaja 😛

Ma läksin kah ja ostsin järgmise karbi (esimene sai kahe päevaga otsa):

2015-10-26 13.40.32

Muidugi jah, näiteks Plika otsustas juba peale vaatamisel, et temale ei maitse. Ja temaga paraku ongi nii, et kui ta on oma peas juba millegi suhtes seisukoha võtnud, siis pole lootustki. Aga eks ma julgustan teda ikka edaspidigi maitsma, ehk muudab meelt. Poiss pistab kahe suupoolega.

Teise ringi leiud

Mõtlesin, et võtan ennast lõpuks kätte ja panen üles kõik pildid teise ringi kraamist, mis pole mingil põhjusel siiani blogisse jõudnud.

Kõigepealt mõned ostud eelmisest aastast – vaatasin, et blogis neid nagu polnud. Pole õrna aimugi, palju maksid.

See pluus on polüester ja veidi hakkab juba topiliseks minema, samas on lõige väga mõnus ja olen seda ikka kandnud… Ja mäletan ähmaselt, et oli odav ka. St ostetud vist pigem lõpupoole, mitte uue kauba ajal.

2015-06-27 19.23.08

See pluus on üks mu lemmikuid. Imemõnusast pehmest riidest, huvitava välimusega, kõik need krooked ja muu on täpselt minu maitsele.

2015-07-07 20.22.16

See on üks mu paljudest hallidest seelikutest, mis paistab pildil vist rohkem mustana ja üleüldse ei ole see just ülearu õnnestunud pilt.

2015-06-27 19.27.42

Need kaks kampsikut pildistasin kaugemalt üles juba ostmise ajal, novembris, maksid mõlemad €1.50. Kuna mõlemad on tõesti mõnusad ja armsad, siis leidsin, et väärivad uusi eraldi pilte.

2015-06-27 19.22.01

2015-06-27 19.15.19

Jaanuaris rõõmustasin, et sain väikese raha eest palju head kraami. Kaks päeva tollest postitusest hiljem käisin teises Humanas ja ostsin VEEL kaks seelikut, ilmselt veel odavamalt. Toonase saagi märksõnad olid hall ja roosa, aga ei suutnud ühtki asja ka ostmata jätta… Ja olen kõiki kandnud ka. Must mantel ja lilla sall kokku €2 eest on muidugi parim leid, aga ei, kõik ülejäänud kraam on ka mõnus. …

Puhas ja kodumaine Biominerata

See oli juba 3,5 aastat tagasi, kui ma esimest korda rõõmustasin, et meil on nüüd kodumaine ökopuhastusvahendite tootja Biominerata. Eelmise aasta lõpus pakuti mulle võimalust kõiki nende tooteid proovida. Kuna töötasin selleks hetkeks juba praeguse koha peal, uurisin igaks juhuks kõigepealt, kas see on okei, sest ma teadsin ette, et tahan ju hiljem blogis oma kogemusi jagada ja reklaami teha. Sain loa, kiljusin rõõmust ja lasin endale pakikese saata.

stardikomplekt

Nüüdseks olen ma proovinud ära kõik peale klaasipuhastusvahendi – viimase andsin kasutada kolleegile, sest ma ise olen endiselt vee ja imelapi usku. Aga kolleeg, nagu paljud teised, on harjunud ikka spreid kasutama ja kiitis – ütles, et  tegi kõik kenasti puhtaks, jälgi ei jätnud.

Nõudepesuvahend on mul praeguseks juba peaaegu otsas, olen igati rahul. Samas ma olen muidugi kõigi seni kasutatutega rahul olnud 🙂 Mõni kurdab, et Fairy peseb ikka paremini – no ei ole mina aru saanud, et ökovariandid oleks kuidagi kehvemad. Mul noore ja terve inimesena ei jõudnud tavaline nõudepesuvahend ka kätele hakata – tean, et see on paljudel probleemiks. Aga mäletan, Nele omal ajal ka kiitis, et Biominerata on tema kätele mõnusalt leebe, samas kui mingi muu ökovahend oli liiga vängeks jäänud, seega tundub, et Biominerata on kõrgem klass.

WC-poti puhastusvahend on ka aktiivses kasutuses. Ma võin küll täitsa vabalt oma potti sooda või sidrunhappega küürida ja teeb sama töö ära, aga ma pean ausalt tunnistama, et ma eelistan vahendit – pudelil on ju spetsiaalne peenike ots, millega on lihtne potile “ring peale teha”, nii et vahend imelihtsalt kõigi pragude vahele ulatub. Mugavuse värk 🙂

Ma küsisin kohe alguses, mis vahe on üldpuhastusvahendil ja vannitoa puhastusvahendil. Et kui ma võin esimesega kõike puhastada, siis miks ma peaks üldse eelistama teist. Sain vastuseks, et erinevust on näha just vanni puhul – paneb kohe eriliselt läikima. Mul on vann olemas, katsetasin ära – tegin pool vanni ühe ja pool vanni teise vahendiga. Kusjuures läikis vist tõesti rohkem 😛 Aga pean tunnistama, et sidrunheina lõhn on minu jaoks veidi liiga vänge ja kuna ma olen üsna muretu perenaine, kelle jaoks pole vahet, kas vann läigib veidi rohkem või vähem, siis andsin selle vahendi ka kolleegile kasutada, tema armastab sidrunheina. Uurisin just täna üle, et kuidas meeldib – ütles, et on igati rahul.

Üldpuhastusvahend on kõigist Biominerata toodetest mu konkurentsitu lemmik. See on lihtsalt nii universaalne – kasuta, kus tahes. Ja mis minu jaoks ka hästi oluline – see on imelise apelsinilõhnaga. Ma armastan apelsinilõhna!

Ühesõnaga – kõik tooted on üle prahi, absoluutselt. Ja ikkagi KODUMAINE, ma olen väga-väga suur kohalike ökotoodete austaja. Nii et soovitan soojalt kõigile! Alustuseks on väga mõnus võtta stardikomplekt – saate kõik korraga ära proovida. Vaatan, et sellel on praegu veel soodukas kah, igati hea hind sihukese hulga toodete eest. Ja kui lemmikud on selgunud, võib hiljem säästa pakendeid ja osta viie liitri kaupa. Hah, isegi 25 liitri kaupa saab 😀 Kõik koolisööklad, majutus- ja toitlustusasutused võiks ju seda varianti kasutada!

Minu unistusest on muidugi endiselt puudu pesugeel, aga see olevat töös. Pesugeeli puhul, tunnistan, meeldiks mulle eelkõige lõhnatu variant. Äkki nad teevad, loota ju võib. Lõhnaga võib muidugi ka olla, valik on alati hea, et oleks igale eelistusele midagi.

Aga nende FB lehelt vaatasin, et hoopis vedelseep on kohe-kohe müüki tulemas, praegu saab hääletada lemmikkujunduse poolt ja seesama seep loositakse välja. Ei pea jagama ega midagi, sellised loosimised mulle meeldivad 🙂 Ja kes mind paremini tunnevad, need teavad kohe, milline minu lemmik on 😛

Kes veebist tellida ei taha, leiab lähima edasimüüja siit. Ma muidugi avastasin, et Pärnu koha pealt, khm, on info veidi puudulik. Riiamarii pole sugugi ainus, me Kaubamajakas müüme ka. Ehkki jah, meil on hetkel ainult kolm asja olemas – WC, vannituba ja üldpuhastus. Nõudepesuvahend on otsas ja ma nüüd ootan, et teisi ka rohkem ostetaks, siis saan uue tellimuse sisse anda 😉

Inventuur köögis

Uuel aastal uue hooga, teadagi. Revideerisin kappe, panin esimest korda sulama külmkapi, mis sai ostetud 3,5 aastat tagasi ning panin ühtlasi kirja kõik kodus leiduva söögikraami, et oleks motivatsiooni vähem ja kaalutletumalt süüa osta ning rohkem kappe tühjaks kokata.

Et oleks põnevam ja informatiivsem, siis tavalises kirjas on tavatoit, kaldkirjas mahetoit, alla joonitud on usaldusväärsetest allikatest, OTT kaubaringilt jms kohtadest pärinev kõigi eelduste kohaselt üsna puhas kohalik kraam (ja nagu ma just tõdesin, siis vähemalt Feedly alla joonimist ei näita… mis seal ikka). Harilik seis – kauasäiliv kraam on suuremas osas mahe, värske ja vähem säiliva kraamiga on lood vastupidised.

Värske kraam:
kausitäis mandariine (ca 1,5kg)
kaheksa banaani (ca 1kg)
kolm greipi (ca 900g)
kaks pomelot (ca 2,2kg)
melon (ca 1,5kg)
kurk (ca 300g)
veidi porrut, rukolat, sellerit, rohelist sibulat (kõik üsna närtsinud)

Vähesäiliv:
kohvikoor
veidi hapukoort
veidi võid
pool topsi majoneesi
pool pakki toorjuustu maitserohelisega
karp juustu-küüslaugu-majoneesi möginat (ise tehtud)
pool untsu läinud piparkoogitaignast, millest saab veel ühe koogi põhja
pool purki marineeritud seeni

Kauasäiliv:
kotike mugulsibulaid (ca 600g)
2kg küüslauku (saime hiljuti natuke Abikaasa õe kasvatatuid, augusti lõpus ostsime talvevarudeks 4kg – enam-vähem optimaalne kogus, ilmselt võtaks järgmine kord 5kg)
6,3kg mett (augusti alguses sai soetatud talvevaru 12kg + 500g jõulukingiks – pool aastat läbi ja pool alles, hästi planeeritud)
poolikud teepakid: rahustav tee, kibuvitsatee, köhatee aniisiga, salveileht (viimased kaks kollased pakid apteegist)
ca 1,25kg kohvi
500g riisipastat
ca 850g maisipastat
1,5kg tomatipastat
250g gluteenivaba pitsapõhjapulbrit
160g falafeli tegemise jahu
1kg tatrajahu
1kg tatart
ca 1,2kg odrakruupi
2kg rukkijahu
500g hirsijahu
500g mungube idandamiseks (pluss veel ca 150g on ööseks likku pandud)
250ml valge Modena palsamiäädikas
250ml oliiviõli
1l filtreerimata oliiviõli
tühi pudel riisiklii õli (mental note: osta uus)
veidi sojakastet
veidi viinamarjaseemneõli
veidi maitse ja lõhnata kookosõli
pool väikest pudelit sidrunimahla
veidi rosinaid
kakao
kaarobipulber
karbike mandlipiima tegemisest üle jäänud kuivatatud “mandlijahu” (ema tõi)
veidi arooniasiirupit
suur pudel sõstramahla
ca 2,75kg rafineerimata suhkrut
veidi kama
veidi kartulitärklist
veidi pekaanipähkleid
veidi Dijoni sinepit
1,5 tuubi remulaadi kastet
kolm karpi kala tomatikastmes

Maitseained:
Himaalaja sool
must ja valge terapipar veskites
murulauk
puljongipulber
koriander
vürtsköömen
jahvatatud paprika
tšillikaunad
piparkoogimaitseaine
kardemon
kaneel
vanillipulber
küpsetuspulber
BBQ&grilli ürdisool
persillade (meresool, küüslauk, petersell)
rosmariin
muskaatpähkel
loorberilehed
guljašimaitseaine
ingverijuur

Sügavkülmas:
5 suurt karpi hernesuppi
1 suur karp ube hakklihaga
400g idamaist juurikasegu
600g krevette
ca 300g mereannikokteili (annaks hea meelega ära kellelegi, endale ei meeldi)
10 väikest karpi hakitud murulauku
ca 1,5kg maasikaid
ca 350g pohli
1 väike karp sõstraid
3 suurt karpi tükeldatud rabarberit
16 väikest karpi õunapudi (mass, mis mahla pressimisest üle jäi)
1 väike karp õunamoosi

Leib on praegu Vändra Leiva mittemahe vormileib, sest ma vahepeal ei jõudnud küpsetada ja mu enda juuretis läks tuksi, pean uue muretsema.

Tavaliselt alati olemasolevatest asjadest on hetkel otsas munad, riis, riisijahu, kartulid ja porgandid – esimesed kolm reeglina mahedad, viimased kaks kui mitte mahedad, siis vähemalt OTT ringilt või mõne sõbra-tuttava kasvatatud.

Toas peidus on jõuludega koju siginenud šokolaadivarud, aga need on õnneks otsakorral – kaks väikest šokolaadi, neli Geisha kommi, seitse lutsukommi (viimased on vähemalt mahedad).

Ühesõnaga… Peab küpsetama hakkama 🙂 Tahaks ära kasutada kaarobipulbri, piparkoogimaitseaine, mandlijahu ja selle õunapudi sügavkülmast. Tundub, et nendest saaks edukalt midagi magusat kokku käkerdada. Mitte kõigist korraga, aga nii üldiselt. Mõtlen mõne küpsiste retsepti välja näiteks.

Sõstramahla puhul ma pole üldse kindel, kas tegu on sõstramahlaga, sest meile anti see õunamahla pähe, aga tegu on millegi hapuga. Tundub sobivat hästi mannavahu sisse ja mannavahtu ma armastan, nisu aga teps mitte. Mis mannast võiks veel mannavahtu teha? Me müüme näiteks tatra-, rukki- ja maisimannat… Aga ma ei kujuta ette, kas nendest tehtud mannavaht päriselt süüa kõlbaks. Speltamanna äkki – tiba tervislikum, kui päris harilik nisu, aga siiski piisavalt sarnase maitsega, sest noh, ikkagi NISU?

Tatar meeldib mulle vaid hästi sõmeral kujul, aga toortatrast putru tehes tuleb sihuke pläust, mis mulle üldse ei istu. Ühesõnaga tahaks väga rohkem tatart süüa, gluteenivaba ja muidu kasulik, aga ei oska seda nii valmistada, et maitseks.

Mida hirsijahust teha, pole ka õrna aimugi. Kiire googeldamine ütleb, et lihtsalt küpsetistes muu jahu hulka lisada, eks siis läheb ka küpsisematerjaliks.

Aa, ja siis on mul veel pakk iiri sammalt, millega peaks katsetama, kui viitsiks… Teoreetiliselt peaks saama seda tarretava ainena kasutada, aga esimene katse läks meil igal juhul aia taha.

Üldises plaanis tahaks enim vähendada liha tarbimist ja süüa sellevõrra rohkem kala ning juurikaid. Ja liha tahaks kvaliteetsemat. Ma tean, et mahedat veiseliha on igal pool saada, aga sealiha ja eriti kanaliha puhul ei ole mul õrna aimugi, kust otsida – kas üldse kuskil on? Igal juhul on auahne plaan, et kuniks lihast täiesti loobuda ei suuda, võiks süüa vaid sellist, mille puhul olen kindel, et need loomad on õnnelikult kasvanud. Kui ei ole, siis ei osta. Saab olema keeruline. Vaatame, kuidas õnnestub.

Teine asi, mida tahaks vähendada, on piimatoodete tarbimine. Ideaalis ei sööks üldse, aga noh… Jah. Mida vähem, seda parem 🙂 Ei viitsi kogu aeg kohvi peale mandlikoort osta, kalliks läheb (teised katsetatud taimsed koored kohviga ei meeldinud). Kohvikoort ei saa mahedalt mu meelest kuskilt, vahukoor on selleks liiga rammus – aga kohv maitseb koorega rohkem kui piimaga. Hapukoort me väga tihti ei söö, aga vahel ikka – no seda võiks vähemalt Nopri oma osta, peab rohkem taluturul käimist planeerima. Küpsetama olen harjunud ikka võiga – kookosrasv läheks jube kalliks, mingeid muid taimseid variante hetkel pähe ei torka. Ja muidugi juust! Võileiva peal see mulle ei maitsegi, aga juustu-küüslaugu mögin on suur lemmik, pitsa, pasta ja ahjuroogade peale jne. Juustu puhul muidugi jääb küsimus, kui rõõmsalt on kasvanud Saaremaa Piimatööstuse lehmad (ostame turult lahtiselt Saaremaa juustu ja võid) – kas peaks eelistama Nopri juustu? Nopri lehmad peaks küll õnnelikud olema, kinnitavad kõik, kes asjast teavad. No isiklikult olen kõige enam veendunud  muidugi Nele lehmade heas elus, aga Nele veel juustu ei tee.

Ja ma jumaldan valgehallitusjuustu! Ja poolkõva kitsejuust, mis ma mingi Rimi sooduka ajal ostma juhtusin, oli ka umbehää. Seevastu pehme kitsejuust ei meeldinud…

Majoneesi tegemine tundus vahepeal isegi käppa saavat, aga pagan, ikka ei õnnestu. Viinamarjaseemne õli on tõepoolest nii maitsetu, kui olla saab, aga millegipärast käib majoneesist ikka räige õline maitse üle, ehkki paneme õli vähem, kui retseptis. Närvi ajab. Üldiselt oleks targem majoneesi lihtsalt mitte süüa, aga see on senini olnud üks olulisi komponente igasugu lihata võileivakatete juures – ülalmainitud juustu-küüslaugu mögin, munaga samuti parim jne.

Taimseid võileivamäärdeid oleks vaja, mis tõeliselt hästi maitseksid. Olen ema juures söönud oapasteeti ja siis vist mingit india pähklitest tehtud möginat, aga ausõna – kumbki ei meeldinud kohe mitte kõige vähematki. Avokaado vastu mul pole otseselt midagi, aga paljalt ja suures koguses see mulle ei maitse. Millegagi segatuna võiks tarbida küll, aga millega segada?

Suppe tahaks senisest palju rohkem süüa, kohe pool ajast võiks olla õhtusöögiks supp… Aga need supid, mida me seni teinud oleme, ei eruta kohe üldse. Tõeliselt maitsvaid suppe tahaks, noh. Soovitage retsepte! Kõige eelistatumad oleks lihata variandid 🙂

 Kui suudaks nüüd ikkagi jälle seda nädala menüüd koostama hakata…

Scroll to Top