roheline lastekasvatus

RiidemÀhkmete lummuses

Õeke on kĂ”iges sĂŒĂŒdi. Ta muudkui kĂŒsib mult MSNis riidemĂ€hkmete kohta nĂ”u ja nĂ€itab linke, et ma aitaks valida, mida osta. Jubeda isu ajas peale. No ja ma just leidsin mingit mĂ€het googeldades veel eestikeelse riidemĂ€hkmeblogi ka. Loen praegu ja kohe hirmsasti kiheleb. Tahaks osta igasugu erinevaid variante ja neid proovida.

Ma muidugi ei tee seda, mul on kĂ”ik vajalik olemas. Kasutan Poisil juba pikemat aega M suuruses mĂ€hkmepĂŒkse, millest Plika vĂ€lja kasvada ei jĂ”udnudki, enne hakkas potil kĂ€ima, igaks juhuks on L ka ootamas. 15 volditavat marlit (ja sinna peale kĂ€ivad fliislapid, et pepu kuiv pĂŒsiks) ning kuus fitted mĂ€het lĂ”unaunede jaoks. Öösel ja vĂ€ljas kĂ€imiseks Muumi pĂŒksmĂ€hkmed.

Nii et kĂ”ik vajalik on olemas ja raha on arukamatessegi kohtadesse panna. Hirmus kiusatus on aga veel ĂŒks titt teha, et oleks pĂ”hjust uusi riidekaid muretseda 😀 Hea kĂŒll, aega on selle kiire asjaga. KĂŒll aga on mul auahne kavatsus kolmandaga ainult riidekatega hakkama saada – ka vĂ€ljas ja öösel.

Tegelikult oleks mĂ”ned AIOd ju juba praegu tĂ€iesti Ă”igustatud vĂ€ljaminek. Uuena ma neid poest kĂŒll osta ei raatsi, aga osta.ee pakkumistel vĂ”iks ju silma peal hoida. MĂ”ni booster lisaks ja vĂ”iks öösel ka riidekaga olla… Ja tegelikult vĂ”iks fitted mĂ€hkmeid ka mĂ”ni rohkem olla, siis kasutaks neid ka vĂ€ljas kĂ€ies. Praegused kuus kuluvad kolme pĂ€evaga pĂ€evaste unede ajal Ă€ra, tihemini ma enamasti pesu pesta ei viitsi, muuks ĂŒhesĂ”naga ei jĂ€tku.

TÀhendab, koduaias mÀngimas kÀib Poiss ilmselgelt ikka marliga, aga pikemad kÀigud on siiani Muumiga olnud. Peaks usinamaks hakkama.

Plikal on öösel ikka veel mĂ€he all. MĂ”tlen, et peab selle vist lihtsalt Ă€ra vĂ”tma – ta on juba nii vana ju. LĂ”unaune ajal juhtub Ă”nnetusi haruharva (samas kaks viimast pĂ€eva jĂ€rjest on juhtunud), Ă€kki oleks temaga ka öösel nii nagu PĂ”rgukizil – et alguses ehk paar ööd peaks mĂ€rga voodipesu vahetama, aga siis oleks korras. VĂ”ib-olla ta tĂ”esti laseb mĂ€hkmesse harjumusest, kuna see ON all.

Peab proovima. Voodilinad on Plikal nagunii niiskuskindlad – kahju ainult, et ma neid vaid kolm ostsin. Olid omal ajal hea hinnaga, nĂŒĂŒd neid seal poes enam ei mĂŒĂŒda. Oh, well… Peab siis lihtsalt vajadusel veidi tihemini pesu pesema.

RiidemĂ€hkmed on igatahes super Ă€gedad, see on tĂ”eline hobi. Ma kohe ei salli ĂŒhekordseid mĂ€hkmeid – kui kodus alla panen (no nĂ€iteks kui ma pole viitsinud Ă”igel ajal pesu pesta, nii et kĂ”ik riidekad ĂŒhel hetkel mustad on), siis on tunne, nagu viskaks raha prĂŒgikasti 😀

Suts ökojuttu ka vahelduseks

Esiteks oli Bioneeris tĂ€na ĂŒks tore aus artikkel riidemĂ€hkmete kasutamisest. Mina kĂŒll kasutan peamiselt tavalisi volditavaid mĂ€hkmeid pealispĂŒkstega ja kuhjan neid “kuivalt” kaanega Ă€mbrisse, mille sisu ca kolme pĂ€eva tagant koos teiste asjadega Ă€ra pesen… Otsa saanud sapiseebi asemele vĂ”tsin ka hiljuti siin elanud memmekese varudest veneaegse pesuseebi, mis tundub isegi paremini toimivat. Aga ĂŒldiselt oli mĂ”nusalt kirjutatud, kĂ”igist plussidest ja miinustest, ma olen tĂ€itsa nĂ”us.

Teiseks natuke reklaami – Eestis toodetakse nĂŒĂŒd ka keskkonnasĂ”bralikke puhastusvahendeid, Minerata on sarja nimeks. Ma ise pole kĂŒll veel proovinud, aga kui miski otsa saab, siis on kindlasti kavas – nĂ”udepesuvahendit kiidab nĂ€iteks PĂ€rnu ökopoe mĂŒĂŒja vĂ€ga ja ĂŒldpuhastusvahend on mu meelest ka kĂ”ige mugavam spreipudelis, no juhuks, kui ei viitsi ise ÀÀdikast-soodast kokku segada (ma pole siiani viitsinud). Kui neil nĂŒĂŒd pesupesemisvahendid ka tuleks, oleks kohe superluks. VĂ”iks olla pesugeel ja pihustatav plekieemaldi (ilusad unistused, eks).

Ma ei tea, kas ma olen liialt laisk vĂ”i mis, aga suuremaid mÀÀrdunud pindu, mis niisama masinas puhtaks ei lĂ€he ja vajavad seega eelnevat töötlemist, on mu meelest jube tĂŒĂŒtu vĂ€ikese seebiga hÔÔruda – no nĂ€iteks mÀÀrdunud köögirĂ€tikuid ning plekke, mis on kaltsuvaibal vĂ”i voodilinal, on tuhat korda mĂ”nusam ja kiirem spreiga pritsida. Viimati Ă”ekesel Rootsis kĂŒlas kĂ€ies varusin neli suurt pudelit, millest kaks ja pool veel alles on – tĂ€itsa saab nii ka, aga nati tobe on ju kogu aeg Rootsist vedada. Oleks abiks, kui mĂ”nda taolist kasvĂ”i Eestisse sissegi toodaks… Aga kĂ”ige etem oleks muidugi, kui Eestis toodetaks 🙂

Vaktsineerimisest

Loen siis praegu Egle Oja ja Madleen Simsoni raamatut “Toidu mĂ”ju lapse ajule, arengule ja kĂ€itumisele. See on nii keeruline ja paks, et paneb pea tolmama – peaks koju ostma, et oleks olemas, saaks aeglaselt ja oma tempos lugeda, sĂŒveneda.

Igal juhul ma praegu loen diagonaalis, et ennast natukenegi rohkem kurssi viia. Vaktsineerimise kohta kÀivat lugesin vÀheke pÔhjalikumalt.

No ma olen alati teadnud, et vaktsiinid on ĂŒks paras Ă€ri ja seega ei saa nende lauspropageerimist pĂ€ris tĂ”e pĂ€he vĂ”tta. Samas ajavad paduvastased ka vahel harja punaseks. Objektiivset infot on jube raske saada – mina oma aruga ei oska eristada, kelle jutt Ă”ige on, ma pole nii tark.

Plika on saanud kÔik plaani jÀrgi, va MMR, selle jÀtsin tegemata, plaanis oli ehk hiljem. Poisil jÀtsin lisaks B-hepatiidi tegemata, mÔtlesin aastaselt alustada, eks nÀis.

Ja mina olen ka mĂ”elnud, et no need on ju ikka nii rasked haigused, vast ikka teeme Ă€ra, nĂŒĂŒd on see viisikvaktsiin ju puhastatud ka ja… Mitmelt poolt olen lugenud argumente, et pĂ€rast vaktsineerima hakkamist kĂ”ik need haigused kadusid. See tundus ka vĂ€ga loogiline.

Aga vot nĂŒĂŒd ma lugesin sellest raamatust midagi vĂ€ga huvitavat – et tĂ”epoolest, nĂ€idatakse graafikuid, kust on nĂ€ha, et vaktsineerimise algusest alates nende haigusjuhtude arv ĂŒhiskonnas jĂ€rjest vĂ€heneb, kuni kohati praktiliselt kaob. AGA ei mainita, et tegelikult algas vĂ€henemine juba ENNE vaktsineerimise algust – need haigused on 20. sajandi jooksul lÀÀne ĂŒhiskonnast kadunud pigem tĂ€nu elementaarse hĂŒgieeni levikule, linnade sanitaarse olukorra paranemisele ning inimeste ĂŒldise vaesuse ja sellest pĂ”hjustatud pĂ”duruse vĂ€henemisele.

SĂ€h sulle kooki moosiga. Ma pikemalt ei viitsi kirjutada, aga mĂ”tlema pani kĂŒll. Ma nĂŒĂŒd loen edasi. Diskussioon on teretulnud!

Vahelduseks natuke lastest ka

KÀisime tÀna kolme kuu ja kahe aasta tehnokontrollis.

Poiss:

3870 (sĂŒnd) -> 5600 (1 kuu +1730) -> 6530 (2 kuud +930) -> 7250 (3 kuud +720)

53 (sĂŒnd) -> 58 (1 kuu +5) -> 60 (2 kuud +2) -> 64 (3 kuud +4)

Plika:

3320 (sĂŒnd) -> 4950 (1 kuu +1630) -> 5910 (2 kuud +960) -> 6630 (3 kuud +720) -> 7020 (4,5 kuud +390) -> 7450 (6 kuud +430) -> 7790 (7 kuud +340) -> 8350 (8 kuud +560) -> 8900 (9 kuud +550) -> 11,6 kg (2 aastat)

50 (sĂŒnd) -> 55 (1 kuu +5) -> 57 (2 kuud +2) -> 62 (3 kuud +5) -> 66 (4,5 kuud +4) -> 69 (6 kuud +3) -> 70 (7 kuud +1) -> 72 (8 kuud +2) -> 74,5 (9 kuud +2,5) -> 88,5 (2 aastat)

Nagu nĂ€ha, siis numbrid suurenevad endiselt vĂ€ga sarnaselt. Mis Plika tĂ€nasesse kaalumisse puutub, siis seda ma just puhta kullana ei vĂ”taks, nende tavaliste kaalude peal ei saa kuigi tĂ€pselt, minu meelest kaalus ta 11,6 juba kunagi siis, kui ma Londonis rasedana UH-s kĂ€isin ja oodates Plika Ă€ra kaalusin… Aga noh, ega seal suurt vahet ju polegi.

Eile kĂ€isin Poisiga massaaĆŸis, tagasi kutsuti juba uue kuu alguseks. Ei hoia veel piisavalt kindlalt pead vms. No tal oli teiste omaealistega vĂ”rreldes ka kĂ”ige suurem pea, nii et ma ei imesta 😛 Samas kĂ”huli olles ajab pead innuga kasvĂ”i kuklasse (see juhtub peamiselt oma voodis, sest voodikarusselli ju muidu ei nĂ€e :D).

Mis veel Poisi arengu kohta öelda? Asju haarata talle meeldib, aga ainult siis, kui tuju on. Öine magamine on lihtsalt super – kaks viimast ööd on söögipausid olnud 10h ja 11h. Üleeile sai kaheksast tissi, jĂ€i enne poolt kĂŒmmet magama, millalgi öösel vigises, mille peale ta kĂ”huli keerasin ning siis Ă€rkas alles kuuest. PĂ€rast tissi pÔÔnas ĂŒheksani.

Eile Ă”htul sai tissi ĂŒheksast, magama jĂ€i enne kĂŒmmet, öösel kolme paiku vigises, keerasin ta kĂ”huli… Ja magas kaheksani!

Minu rinnad pole muidugi sellise asjaga veel harjunud, hommikul oli tĂ€itsa vaevaline olla. Aga no kui Poiss samas vaimus jĂ€tkab, kĂŒllap harjuvad siis kiirelt.

Nii hea öise une taga on minu meelest peamiselt pĂ”hjus, et Poisile meeldib nĂŒĂŒd jĂ€lle kĂ”huli magada – alguses ta tegi seda, siis tĂŒkk aega ĂŒldse ei tahtnud, nĂŒĂŒd sobib jĂ€lle. Kui ta vanasti öösel vigisema hakkas, ei olnud muud teha, kui ta tissi otsa tĂ”sta, aga nĂŒĂŒd piisab rahustamiseks kĂ”huli keeramisest. Ja kuna ta on juba kolmekuune, siis ma julgen teda ööuneks ka nii jĂ€tta, enne tahtsin ikka kogu aeg kontrollida…

Kusjuures magama on Poiss nood kaks viimast Ă”htut ise jÀÀnud. Me kĂŒll kĂ€isime temaga enne mĂ”nda aega ringi, aga voodisse pannes oli ta veel uniselt Ă€rkvel. Niheles natuke ja siis juba magaski. PĂ€evaunede ajal tuleb see ka vahel vĂ€lja. Nii et ma olen vĂ€ga rahul 😛

MĂ”lemad lapsed said tĂ€na viisikvaktsiini sĂŒsti. Poiss ei teinud teist nĂ€gugi, vahtis mĂ€hkimislaua kohal rippuvaid hobuseid. Plikaga mĂ€ngis vanaema hommikul arsti – et arstitĂ€di teeb suts (nĂ€pistas) ja siis naerame. Noo, Plika vaatas siis hoolega seal igasugu mĂ€nguasju, arstitĂ€di tegi suts… Ja mĂ”ni sekund hiljem oli jorr lahti. Eks me rahustasime ta ĂŒpris kĂ€rmelt maha, viisime muude asjadega tĂ€helepanu kĂ”rvale. Aga kui talle meelde tuli, siis jorises igaks juhuks veel.

Õnneks teda enne kooliminekut nĂŒĂŒd torkima ei pea, selleks ajaks on vast ununenud 😀

Vaktsineerimiskabineti arsti suhtumine ei meeldinud mulle kohe mitte ĂŒks raas. Nojah, vanakooli vĂ€rk… Kui luges, et Poisi B-hepatiidi aastaseks saamiseni edasi lĂŒkkasin, siis ĂŒtles: nojah, kui te tahate last niiviisi piinata. Jajah, tĂ”epoolest, see sĂŒst vĂ”ib ju kibe olla, aga ega see ei tĂ€henda, et vĂ€ike beebi, kes ei oska ennast veel nii kĂ”vahÀÀlselt vĂ€ljendada, seda kibedust ei tunneks… Seekord ma tĂ”esti ei tahtnud riskida liigsete vaktsiinide ĂŒhele ajale kuhjamisega, B-hepatiit pole ka asi, mida nii vĂ€ike saaks esimese eluaasta jooksul nii kergelt ĂŒles korjata.

Plika puhul sain ma pragada, et vaktsineerimispass pole korralikult tĂ€idetud – mul ununes see ĂŒkskord koju, nii et arst ei saanud ise sisse kirjutada ja kleepse panna, seega kirjutasin tema soovitusel Ă”igetesse kohtadesse ise kuupĂ€evad, et oleks kirjas, et tehtud. Ja siis oli muidugi probleem, et on ainult kuupĂ€evad, ilma lisainfota. Mis siis, et iga vaktsiini jaoks on eraldi jaotus, nii et oli vĂ€ga hĂ€sti aru saada, mis mille kohta kĂ€ib.

Meie perearsti Ă”de oli tulnud sinna kabinetti Poisi kaarti Ă€ra tooma ja ma kuulsin, kuidas ta arstilt kĂŒsis, mis ta selle keeldumise avaldusega teeb (mulle jĂ€i mulje, et ta lihtsalt tahtis teada, kuhu kausta see kĂ€ib vms, ĂŒhesĂ”naga paberimajanduslik kĂŒsimus). Arst vastas: hoiate enda juures ja ise annate aru (pigem sellise suhtumisega, et ise olete nii lollid, kui lasete oma patsientidel lapsi mitte vaktsineerida).

Et jah, khm-khm… Ma ei ole mĂ”tetelugeja, ma ainult kirjeldasin situatsioone ja muljet, mis minul sellisest suhtumisest jĂ€i. Selle arsti meelest on riiklik vaktsineerimiskava ilmselt pĂŒha lehm ja kĂ”ik emad, kes oma lapse heaolule mĂ”eldes mĂ”nda sutsu edasi lĂŒkata (vĂ”i, jumal hoidku, sellest ĂŒldse keelduda) tahavad, on riigivaenlased.

My ass… Ma saaks aru, et ta ĂŒritaks mind siis ĂŒmber veenda (ja sedagi peaks sel juhul tegema viisakalt ja argumenteeritult), kui ma tĂ€ielik vaktsiinivastane oleks… Aga peale mumpsi-leetrite-punetiste saavad nagunii kĂ”ik tehtud, vĂ”ib-olla see ka kunagi hiljem, eks ole nĂ€ha, kuidas vahepeal pĂ”demisega lood on.

Keeruline teema see vaktsiiniteema. Ega minagi kindel pole, mis on kĂ”ige Ă”igem, olen lihtsalt palju mĂ”elnud ja oma sisetunde jĂ€rgi nii otsustanud. Lihtsalt meeletult nĂ€rvidele kĂ€ib, kui kellegi meelest on ainult ĂŒks tee ainuĂ”ige ja need, kes teisiti talitavad, teevad automaatselt valesti. Perearst on meil Ă”nneks selle koha pealt vĂ€ga mĂ”istlik, austab ema otsuseid, ei tee halvustavat nĂ€gu ega ĂŒrita ĂŒmber veenda.

Aga mis seal ikka… Igasuguste inimestega tuleb suhelda, ega muudmoodi ei saagi 🙂 Mul on toredad terved lapsed, see on peamine.

RiidemÀhkmete imeline ja vÀrviline maailm

NĂŒĂŒd on pĂ”hjust jĂ€lle kĂ”ike riidemĂ€hkmendusega seotut uurida – endale tĂ€iendust vaja, Ă”eke hakkab ka kasutama ja Rootsis nii head valikut pole, nii et mina olen tema pĂ”hiline varustaja.

Plikaga oli seis selline, et kuni tema 11-kuuseks saamiseni olid meil kasutuses Bambino Mio mĂ€hkmepĂŒksid ja tavalised marlist vĂ”i mĂ€hkmeriidest mĂ€hkmed. Alguses oli meil ainult ĂŒks paar Kessu kingitud small suuruses pĂŒkse (siin postituses on pildid nĂ€ha, need tĂ€hekestega), saime nendega ĂŒle poole aasta hakkama. Vahepeal pidime muidugi ka kodus Moltexeid kasutama, sest kui ĂŒhed pĂŒksid paksema kraamiga kokku said, oli vaja neid pesta ja kuivatada. Ema Ă”mbles kĂŒmme marlimĂ€het, kuskilt beebipoest sain viis 15 krooni/tk maksvat mĂ€hkmeriidest mĂ€het, hiljem ostsin kahe Tartu neiu kĂ€est kaks paari riidest mĂ€hkmepĂŒkse ja nendega tuli ka kaks mĂ€hkmeriidest mĂ€het kaasa.

Kui Bambino Mio esimene suurus tĂ€itsa vĂ€ikseks jĂ€i, ostsin kohe kolmanda suuruse, kilodelt paistis sobivat. Tegelikkuses oli aga liiga suur, Plika on peenike. Nii me siis kasutasime neid liiga suuri pĂŒkse ja riidest pĂŒkse (millest ĂŒhed olid natuke veekindlad, teised tĂ€itsa puuvillast, sisemus oli aga mĂ”lemal tavaline puuvill, nii et pĂŒksid said koos mĂ€hkmega niiskeks ja tuli kohe pessu panna) ja olemasolevat 17 mĂ€het ja saime hakkama… Aga ma polnud kuigi suures vaimustuses.

Kui Plika oli 10,5 kuud vana, kolisime tagasi Londonisse ja seal hakkasin ma riidemĂ€hkmete teemat sĂŒgavamalt uurima. Kui seni olid minu teadmised piirdunud sellega, et on marlist vĂ”i muust materjalist suured volditavad mĂ€hkmed (muslim/terry/flannel squares) vĂ”i siis Bambino Mio originaali tĂŒĂŒpi paksemad mĂ€hkmed (prefolds), mida tuli vĂ€hem voltida ja mis kuivasid aeglasemalt, siis avastasin, et on olemas ka sihukesed mĂ€hkmed, mis on sama kujuga kui ĂŒmbrispĂŒksidki (shaped/fitted nappies) – kĂ€ivad kinni kas trukkidega, krĂ”psuga vĂ”i snappi ehk nappy nippaga (kaasaegne ja ohutu variant haaknĂ”eltest). Ning kui tavaline mĂ€hkmesĂŒsteem on mĂ€he ja veekindel pealispĂŒks, siis on olemas ka all in one (AIO) mĂ€hkmed, millel on nö ĂŒhes tĂŒkis imav sisu ja veekindel kest – kasutatakse tĂ€pselt samamoodi nagu ĂŒhekordseid mĂ€hkmeid, ainult prĂŒgikasti asemel lĂ€hevad pesumasinasse. Ja siis veel AIOde sarnane variant pocket nappies, mis on ĂŒhes tĂŒkis, aga sisu (mis mĂ”nedel on ĂŒht otsa pidi mĂ€hkme kĂŒlge Ă”mmeldud, osadel eraldi) saab kiiremaks kuivamiseks vĂ€lja tĂ”mmata.

AIOd on kahtlemata kĂ”ige mugavamad, aga nende miinus on esiteks hind – kui kaheosalise mĂ€hkmesĂŒsteemi puhul piisab kolmest paarist pealispĂŒkstest ja 15-20 mĂ€hkmest, siis AIOsid endid ongi vaja 15-20 osta. Lisaks kuivavad need tunduvalt aeglasemalt ning nad ei pruugi pĂ€ris nii hĂ€sti istuda kui kaheosaline sĂŒsteem, seega vĂ”ivad vĂ€heke kergemini lekkida.

Lisaks on UK riidemĂ€hkmenduses veel mĂ”ned osad. Esiteks boosters ehk ristkĂŒlikukujulised imavad tĂŒkid, mida saab tavalisse riidemĂ€hkmesse lisaks sisse panna – nĂ€iteks vĂ€ljaskĂ€imise, lĂ”unaune ja ööune ajaks, kui vaja pikemalt ĂŒhe mĂ€hkmega lĂ€bi saada. Teiseks liners – Eestis on mĂŒĂŒgil mĂ€hkmepaberid, mida ĂŒmber riidemĂ€hkme panna, et oleks suuremat hĂ€da hea potist alla lasta, UK-s on vĂ€ga levinud ka fliisist linerid, mille pealt on samuti kergem kĂ”ik potti raputada, lisaks on nende pluss see, et fliis on pisikese pepu vastas mĂ”nusalt pehme ja kuiv, sest juhib niiskuse mĂ€hkmesse ja jÀÀb ise suhteliselt kuivaks – seega ei ole hĂ€da, kui mĂ€rg mĂ€he vĂ€heke kauemaks alla jÀÀb.

Mis puutub mĂ€hkmete materjali, siis UK-s kasutatakse marlisid (muslin) enamasti vaid vastsĂŒndinutel – hiljem on pĂ”hilised materjalid frotee (terry), bambus (bamboo), mikrofiiber (microfibre), flanell (brushed cotton/flannel), kanep (hemp)… Bambus ja kanep imavad hĂ€sti ja kuivavad kauem, mikrofiiber pole nö naturaalne, aga mĂ”nus pehme, hĂ€sti imav ja kuivab kiiresti… Jne jne jne.

No ja siis veel muidugi pealispĂŒksid (wraps) – nĂ”ukaaegsete higistama panevate kilepĂŒkste aeg on möödanik, nĂŒĂŒd on olemas mĂ”nusad Ă”hku lĂ€bilaskvad veekindlad materjalid – enimkasutatav materjal on PUL. PĂ€ris palju kasutatakse ka villaheiepĂŒkse, need on Eestis ka suht popid, endal kogemus puudub – mul on eelarvamus pealispĂŒkste vastu, mis pole tĂ€iesti veekindlad, olgu need siis kui naturaalsed ja hingavad tahes 😛 Aga teised kiidavad kĂŒll… UK-s on veel ka fliisist pealispĂŒksid, Eesti valikus pole neid nĂ€inud.

Mm… Mis veel? PaelmĂ€hkmed on ka olemas, olen kuulnud kiidusĂ”nu mitmelt poolt (st foorumitest lugenud, just Eesti omadest), aga ise pole proovinud, tavalised tunduvad mugavamad. Neile on ka pealispĂŒkse vaja.

KĂ”ige levinumad suurused on mĂ€hkmetel ja pĂŒkstel small (kuni 4,5 kg), medium (kuni 10,5 kg) ja large (kuni 15 kg vms). Kohati on olemas ka XS eriti pisikestele vĂ”i enneaegselt sĂŒndinutele ning XL suurematele lastele (siinmaal ju potitama eriti varakult ei hakata). Ma need kilod vĂ”tsin praegu peast, vĂ”in vahemikes natuke eksida, aga umbes sinnakanti jÀÀvad. Plika nĂ€itel – peenikesemat sorti plika sai small suurusega hakkama ĂŒle kuue kuu (no lĂ”pus olid liiga vĂ€iksed, ilmselt oleks 4-5 kuusena tulnud medium vĂ”tta), medium on siiani paras ja large ootab oma jĂ€rge.

MĂ”ned mĂ€hkmed ja mĂ€hkmepĂŒksid on ka all size ehk birth to potty (BTP) – neil on hirmpalju trukke, millega annab suurust reguleerida, hea vĂ”imalus raha sÀÀsta, ei pea erinevaid suurusi ostma. MĂ”ned kĂŒll ĂŒtlevad, et vastsĂŒndinu jalas jÀÀb see variant liiga paks vĂ”i lihtsalt suur ning osad jÀÀvad liiga ruttu vĂ€ikseks, teised jĂ€lle kiidavad hirmsasti ja on vĂ€ga rahul.

Suuruste jutt kĂ€is siis eelkĂ”ige shaped/fitted mĂ€hkmete kohta, tavalised volditavad (marli jms) on kĂŒll ka mitmes-setmes suuruses, aga piisab tĂ€iesti, kui osta keskmine suurus ja vastavalt vajadusele voltida, ĂŒks suurus ajab asja suurepĂ€raselt Ă€ra.

Alguses tundus kogu see mĂ€hkmeteadus tĂ€ielik hiina keel, aga miski hetk kĂ€is plĂ”ks ja kĂ”ik tundus jĂ€rsku vĂ€ga arusaadav 😛 Netis on palju reviewsid ja teste, kust saab teiste kogemusi lugeda ja enda valikut natuke kergemaks teha… On tohutult palju erinevaid netipoode, mis mĂŒĂŒvad tohutult paljude erinevate firmade toodangut… Vaatasin ja valisin ja vĂ”rdlesin hindu, tegin juba mingi valiku Ă€ra ning avastasin siis eBay, kust saab kasutatud kraami vĂ”i muidu soodsaid diile.

LĂ”puks tellisin 10 ökomarlist mĂ€het (hiljem avastasin, et eBayst saab sutsu odavamalt), ĂŒhed Bambinexi one size mĂ€hkmepĂŒksid (siin postituses need rohelised, olen vĂ€ga rahul), kolm paari medium suuruses Mothercare Rikki pealispĂŒkse (neid kiidetakse igal pool hirmsasti, vĂ€ga popid on – ja on head tĂ”esti… Mul on rainforest, savanna ja wetlands mustriga), tuleviku tarbeks on L suuruses maasikatega ja tĂŒrkiissinised tĂ€hekestega pĂŒksid (mĂ”lemad TotsBotsi omad) ning aktiivses kasutuses on ka 20 fliisist linerit, eBays on odavad ja palju erinevaid vahvad vĂ€rvilisi (neid oleks suht kerge ka ise fliisist vĂ€lja lĂ”igata). Veidi hiljem ostsin veel viis Motherease’i one size shaped mĂ€het (kolm valget ja kaks punast :D), mis on sama popid ja head kui nende pealispĂŒksidki ning ĂŒhe Nature Babies mikrofiibrist mĂ€hkme, millel on vahva kĂ€pajĂ€lgedega sisemus.

Panen siia nĂ€ite mĂ”ttes ĂŒhe eBayst vĂ”etud suvalise mitte kĂ”ige parema kvaliteediga foto lineritest, mul endal on vikerkaarevĂ€rvilised (vasakult kolmas), konnadega (pole siin) ja punased lammastega (kĂ”ige paremal on sama helesinine variant).

liners

KĂ”ige viimasena lisandus mu mĂ€hkmevarusse seitse small suuruses shaped mĂ€het, tellisin need veel enne, kui teisest rasedusest teada sain – eks salamisi lootsin, et lĂ€heb vaja ja Ă”eke tahtis ka laenata, leidsin lihtsalt eBayst soodsa pakkumise.

CIMG9568

KĂ”ik peale marlikate ongi pĂ€rit eBayst ja ĂŒpris soodsate hindadega – kui ĂŒks shaped mĂ€he vĂ”i ĂŒks paar pealispĂŒkse maksavad ÂŁ8-12 kandis, siis eBayst saab samad asjad kĂ€tte tĂŒkihinnaga ÂŁ2-5… Kasutatud mĂ€hkmeid seal enam mĂŒĂŒa ei lubata (on samal pulgal kasutatud aluspesuga – idiootsus mu meelest), kĂŒll aga on seal nĂ€iteks sellised mĂ€hkmed, mida on kasutatud nĂ€idistena (UK-s on igal piirkonnal oma nappie ladies, kelle saab koju kutsuda, et nad erinevate mĂ€hkmetega demo teeks ja riidemĂ€hkmeid tutvustaks) – lĂ€bipestud, aga beebide peal kasutamata, mĂ€hkimist nĂ€idatakse nt sobivas suuruses mĂ€ngukaru peal… Ja pealispĂŒkse on kasutatult ka. Kasutatud mĂ€hkmeid mĂŒĂŒakse igasugustel muudel lehtedel, kus ma pole eriti viitsinud ringi surfata, sest olen eBayst kĂ”ik vajaliku kĂ€tte saanud.

Ootan huviga one size mĂ€hete ja mĂ€hkmepĂŒkste katsetamist jĂ€rgmise beebi peal – ostsin need ju siis, kui Plika oli juba pea aastane, talle sobivad suurepĂ€raselt. Eks augustis ole nĂ€ha, kas ka nii vĂ€ikseks annab teha, et vastsĂŒndinule sobivad.

Aa… Aga miks ma ĂŒldse tĂ€na seda postitust kirjutama hakkasin… Jahin hetkel small suuruses ĂŒmbrispĂŒkse, mis kĂ”igepealt koos nonde seitsme mĂ€hkmega Ă”ekesele lĂ€hevad ning augustis tagasi minu kĂ€tte rĂ€ndavad. MĂ”tlesin juba need Ă€ra osta, aga otsisin netist alustuseks reviewsid ning avastasin, et neid pĂŒkse on palju Ă€gedamates vĂ€rvides… VĂ€ga kiidetakse ja UK-s toodetud kah veel…

Nii et ma ikkagi ei osta veel ja passin hoolega peale – ehk tuleb eBaysse muid vĂ€rve ka. ÂŁ4.50 nelja paari eest oleks kĂŒll supersoodne, aga no mingi edevus mul ikka on ja kui ma saan ÂŁ2-3 eest ĂŒhe paari Ă€gedaid lillasid vms, olen tĂ€itsa rahul. Kaks kuud on aega, small suurust liigub turul hĂ€sti palju ka – nii kiiresti kasvab ju vĂ€lja, et ei jĂ”uta “lĂ€bi” kanda.

ÜhesĂ”naga riidemĂ€hkmeid ja pealispĂŒkse on nii palju erinevaid ja lahedaid ja vĂ€rvilisi, et nende kasutamine on nĂŒĂŒd tĂ”eline nauding. Palju lĂ”busam, kui igavad ĂŒhekordsed mĂ€hkmed, keskkonna ja raha sÀÀstmisest rÀÀkimata. Ja ĂŒks vĂ€ga hea point veel – kui me ise peaks valima, kas kanname paberist vĂ”i riidest pĂŒkse, siis poleks mingit kahtlust, kumma valiksime 😉 Aga miks peaks oma lapsele, kĂ”ige kallimale varale, kogu aeg paberit alla toppima? VĂ€ljas kĂ€ies ja öösiti muidugi, mugavus maksab… Meil igatahes lĂ€heb enamasti ainult ĂŒks mĂ€he öösel, lĂ”unauned ja lĂŒhemad kĂ€igud kĂ€ivad paksemate shaped mĂ€hkmetega, muul ajal kodus olles kasutame tavalisi marlisid. Jah, neid peab tihemini vahetama, kui tavalisi mĂ€hkmeid, aga see on hea pĂ”hjus lapsega pidevalt tegeleda ja pepule ka kindlasti parem kui tavalised keemiat tĂ€is variandid. Kui kasutada pĂ”hikohaga riidemĂ€hkmeid, pole mingi probleem ĂŒlejÀÀnud puhkudeks veidi kallimad ĂŒhekordsed ökomĂ€hkmed osta – Moltexeid mĂŒĂŒakse Eestis kĂ”igis Selverites, Loodusperedes, ehk veel kuskil.

Kui kellelgi tekkis huvi riidemÀhkmendusega katsetada (mis on ilmselgelt selle postituse peamine eesmÀrk), siis hea leht alushariduseks on Looduspere riidemÀhkmete ABC ja Pereklubi foorumi riidemÀhkemte teema.

Kust osta saab? KĂ”igepealt eelistame muidugi kodumaist – Kreenholmi kauplustes maksab 6tk riidemĂ€hkmete komplekt 69.- ja ĂŒks flanellmĂ€he 24.-, Tartu neiude Eleni ja Anni Ă”mmeldud mĂ€hkmepĂŒkste ja mĂ€hkmete valikuga saab tutvuda siin. Loodusperes on hea valik ja toredad mĂŒĂŒjad, kes hea meelega kĂ”ike seletavad, Taevakarva Kutsu poodides mĂŒĂŒakse Bambino Mio tooteid. Googeldades leiab kindlasti veel pakkujaid.

KĂ”ige odavamalt ja lihtsamalt saab lĂ€bi kahtlemata nii, kui osta vĂ”i Ă”mmelda umbes 15-20 marlist vĂ”i mĂ€hkmeriidest mĂ€het (mĂ”lemad kuivavad ĂŒlikiiresti, isiklikult eelistan mĂ€hkmeriidest variante, sest need ei lĂ€he nii palju vormist vĂ€lja ega kortsu) ning 2-3 paari pealispĂŒkse ja 2-3 pĂ€eva varu ongi olemas. MĂ€hkmed on ĂŒhtviisi soodsad nii Kreenholmis kui Eleni ja Anni kĂ€est ostes – ise vĂ”taks viimastelt, mulle meeldib alati kohalikke tegijaid toetada 🙂 PealispĂŒksid ostaksin mina kindlasti PUList, need on veekindlad, lasevad pepul hingata ja on seest ka kilejad, st ei lĂ€he iga pissiga mĂ€rjaks – piisab, kui Ă”htul lĂ€bi loputada, no ja suurema hĂ€da puhul saavad tihti pĂŒkste ÀÀred mustaks, siis ka muidugi. Kolme paariga on kĂ”ige lihtsam. Ja muud polegi rangelt vĂ”ttes vaja. Mina soovitan soojalt juurde veel fliisist mĂ€hkmekatteid, mida on superlihtne ise vĂ€lja lĂ”igata (ma ei tea, et keegi neid Eestis mĂŒĂŒks) – hoiavad pepu kuivemana ja teevad suurema hĂ€da Ă€ra viskamise mugavamaks.

Kui raha on rohkem, siis shaped variante mĂŒĂŒakse Eestis ka, Loodusperes kindlasti ja ilmselt mujalgi. Need istuvad mugavamalt, imavad rohkem, suurema hĂ€da korral jÀÀvad ĂŒmbrispĂŒksid tĂ”enĂ€olisemalt kuivaks. Ja kellel on viitsimist eBays vĂ”i mujal netis surfata, siis on muidugi eriti lai valik kĂ€epĂ€rast, mina nĂ€iteks vĂ”in vabalt aidata kĂ”iki, kes midagi UK-st soovivad. Niisama nĂ”u annan muidugi ka hea meelega.

Mis mĂ€hkmete hoiustamisse ja pesemisse puutub, siis kogumiseks sobib tavaline kaanega Ă€mber (ei pea vees leotama, vĂ”ib tĂ€itsa niisama), plekke saab suurepĂ€raselt vĂ€lja nĂ€iteks sapiseebiga ja masinpesu 40 kraadiga on tĂ€itsa okei. Kord kuus vĂ”ib teha mĂ€hkmete sĂŒvapuhastust ja pesumasina katlakivitĂ”rjet 90 kraadi ja pudeli ÀÀdikaga. Kuni laps on ainult rinnapiima peal ja seega midagi eriti haisvat ei tooda, vĂ”ib mĂ€hkmed vabalt igal Ă”htul pĂ€rast lapse vannitamist samas vees Ă€ra loputada – hiljem ma peseks siiski pigem masinas.

Ja nii lihtne see kĂ”ik ongi! 🙂

Scroll to Top