Lugesin just oma igapäevaseid blogisid ja tundub, et kõigepealt oleks kohustuslik ära mainida kevade lõhn, mida ka mina väljas käies nuusutada ja nautida sain. Mõnus oli, tõesti.
Soh, kohustusliku osaga oleme siis nüüd ühel pool.
Käisin hambaarsti juures. Mingi suvaline Pärnu hambapolikliinikus, sest mu oma arsti aeg tuleb kaks kuud ette panna. Muuhulgas sain teada, et mul on hambakivi ja et ma võiks hoolikamalt hambaid pesta ja hambaniiti kasutada. See on nüüd küll kivi mu eelmiste hambaarstide kapsaaeda. Kui sa näed, et võiks, miks kurat sa siis ei ütle, ah? Tramaivõi. Ma olen kiire ja hooletu inimene, see avaldub ilmselgelt igal pool. Kui ma midagi sellepärast valesti teen, siis oleks teretulnud sellele tähelepanu juhtimine… Ma olen veel nii noor, et mul ei tule pähegi mõte, et mul võiks olla hambakivi ja et ma peaks seda eemaldama. Kas mitte poleks hambaarsti töö seda ise välja pakkuda? Ma tõesti ei usu, et eelmise aasta mais seda hambakivi veel polnud…
Igatahes läks kogu lõbu maksma 447 kr, millest 300 kr jaoks esitasin juba haigekassale taotluse ka. Lõbu pole kahjuks veel läbi, sest mul leiti ühtlasi ka üks auk, mis oli nii jama, et hakati närve suretama. Mis tähendab, et järgmisel esmaspäeval pean minema mürki välja võtma (siis juba Tallinnas) ja tõenäoliselt ei piirdu asi ühe külaskäiguga. Nutt ja hala. Käia ma ju võin, aga nad raiped tahavad selle eest raha saada 🙁
Järgmine pläkk: kujutasin endale ette, et Norman Optika (loe: odavaim koht) müüb täpselt samu läätsi mis Eagle Vision (loe: kallim ja vanasti kliendisõbralikum koht). Tulemus: kuna läätse kumerus on veidi teine, ei saa ma ilma eelneva silmakontrolli ja proovimiseta neilt läätsi tellida, kontroll on ostjale tasuta ainult Pärnus, kust ma lahkun juba täna õhtul ning Tallinnas läheb kogu see jama mulle lisa 150 kr maksma. Kurat, ma ütlen. Miks mul varem meelde ei tulnud Normanist küsimas käia, ma oleks vabalt saanud omale tänaseks silmakontrolli aja ju ka kinni panna. Nutt ja hala jälle.
Ühtlasi andsin alla soovile, mis on mul olnud juba pool aastat ning ostsin ära punase kiviga ninarõnga. Nii hästi läheb mul Londoni jaoks kokku hoidmine… Aga rõngas on aus. Mis rõngast me siin üldse räägime, see lihtsalt täpp ju.
Positiivset ka. Kui hästi läheb, siis on mul Londonis töö ja elukoht olemas. Tuttavate tuttavate kaudu käisin täna nö tööintervjuul, tegemist on ühe peatselt avatava vinoteegi tüüpi baariga Londonis Barbicani linnaosas, palk oleks 7 naela tunnis ja elamine seal lähedal tasuta. Ma nüüd enneaegselt ei tahaks hõisata, sest asi pole veel päris 100% kindel, aga noh… Loodame parimat! Paari päeva jooksul peaks selguma.
Ja kui veel kevadest rääkida, siis ühtlasi ärkavad minus jälle väga teravalt teatud… Vajadused (kui hästi järele mõelda, siis võib selles ka midagi/kedagi muud süüdistada). Igatahes mõtted on lennukad ja ma teen kõik, mis võimalik, et vähem mõelda. See aga paraku ei õnnestu. Krt.
(Ma vabandan. Seda viimast lõiku poleks üldse vaja olnud. Aga no ma lihtsalt pidin)
PS. Mis k*pp Daki blogiga on, et leht maas on?