Ma tahaks JALAGA anda sellele. Pidevalt sõidab siit mööda ja laseb oma muusikat, just Plika lõunaune ajal. Ja pooled korrad ärkab Plika selle peale hüsteeriliselt nuttes üles ning magama enam ei jää. Nii ka täna. Ainult et täna jäi Plika tavalise ühe asemel alles kolmveerand kaks magama. ARGH. Vihkan. Ja mitte midagi teha ei saa.
Hea küll, kuu aja pärast oleme siit läinud. Ei mingid lärmavaid jäätiseautosid siis enam.
Mingi hetk uurides, kuhu Plika kadus, avastasime ta köögist – istus oma toolis, kahvel käes, ja matsutas. Kuna Maris imestas, kuidas Plika ikka sinna kõrgesse tooli saab, tõstsime ta põrandale ja palusime kordusetendust. Ega Plika kade pole, kohe saime ka 🙂
Kui me nädalavahetusel suures poes käime, siis saab alati sellel mänguväljakul peatus tehtud, et Plika vahelduseks ka mujal mürgeldada saaks.
…siis võiks neid seitse ka olla, nagu Abikaasa järjekindlalt nõuab.
Plika on lihtsalt nii lahe! Jah, potistreik endiselt, viimase poole aasta jooksul pole kümnele sõnale midagi lisaks õppinud jne jne, aga ta muutub iga päevaga järjest osavamaks, saab nii palju rohkem aru, talle saab juba igasugu asju seletada, nii et ta mind ka kuulab…
Ühesõnaga jah, mis ma siin seitsmest räägin, ootaks kõigepealt ära, et esimene rääkimagi hakkaks. Kahese rasket iga ja nii edasi. Mida suuremad lapsed, seda suuremad ja keerulisemad mured ju. Aga praegu tundub küll, et andke aga minna.
Eile öösel, kui Maris ja Abikaasa poole kahe paiku koju jõudsid, polnud kellelgi und. Kolme paiku alles sättisime magama. Plika hakkas just see hetk voodis läbi une vigisema, nii et Abikaasa tõstis ta natukeseks suurde voodisse. 95% ajast magab Plika hommikuni oma voodis, aga nood mõned korrad ta lihtsalt on nii nunnu, et ei raatsi kuidagi voodisse tagasi panna, jätame enda vahele magama. Eile rääkisime Abikaasaga sosinal ja naersime millegi üle. Plika hakkas läbi une ka naerma. See pani meid veel rohkem naerma ja Plika naeris ka edasi. No niiviisi täitsa kõva häälega ja laginal, üles ise kordagi ei ärganud. Nii me siis kõõksusime kõik kolmekesi naeru käes.
Hommikul ärkasin kell pool kaheksa selle peale, et Plika oli mulle näkku roninud 😀 Lõhnadest tulenevalt ei olnud aega voodis uneleda, kiiremas korras vannituppa mähet vahetama ja peput pesema… Katsusin veel suigatada, Plika turnis järgmised tund aega voodis meie otsas ringi ja keeras tuba sassi, siis tõusis Abikaasa koos temaga, mina sain üheksani voodis mõnuleda.
Ilusad hommikud. Ilus elu 🙂
Kirjutan vahelduseks maisematest asjadest, mis ka suurt rõõmu valmistada võivad – täna oli perekondlik shoppamispäev. Mis reaalis tähendas seda, et kõigepealt käisime Primarkis ja TK Maxxis Abikaasa asju ostmas, siis käisin mina natuke üksi ringi, kuni Abikaasa magava Plikaga kohvikus istus, mitte midagi küll ära ei ostnud, ainult seitset Mothercare’i ja H&Mi imetamisrinnahoidjat proovisin (ilusad olid, aga ükski ei istunud), siis käisime hiinakas buffet-lõunal (jook + nii palju, kui süüa jõuad £5.50 nägu, njämm) ning lõpuks Primarkis Plikale riideid ostmas. Ega ma endale ei üritanudki suurt midagi leida, paneks sellega ainult Abikaasa närve proovile – küll jõuab Marise ja Krissuga shopata, naiste värk.
Abikaasa riideid ma enamasti pildistada ei viitsi, kui just midagi überägedat pole, aga Plikale soetatu üle tundsin küll siirast rõõmu, mida tahaks teiega jagada. £20.50/370 kr eest saime talle teksad, pikad ja lühikesed suvised püksid, seeliku, kaks lühikeste käistega pluusi… Lisaks veel täiesti plaaniväliselt kuus väiksemas suuruses lühikeste käistega värvilist bodyt – no need olid nii nunnud ja odavad, ei saanud kuidagi ostmata jätta. Otsest vajadust ju polnud, samas olemasolevatest 0-3 kuud lühikeste käistega bodydest on neljast kolm pigem plikalikud (rohkema või vähema roosaga) ning 6-9 kuud bodysid ongi vist ainult üks… Seega kõhuelanikule kuluvad ära küll 🙂 Roosa body jääb ilmselt väikest õde ootama, küll too kunagi ikka tuleb 😛 Või siis ehk mõnele tulevasele titale kingiks, näis.
Teksad maksid £5/90 kr, kollased püksid £4/72 kr, väikesed bodyd £2/36 kr kahene komplekt, lühikeste käistega särgid £2/36 kr kahene komplekt, lühikesed püksid £2/36 kr ja seelik £1.50/27 kr (seeliku all on muide veel samast riidest lühikesed püksid, nö ühes tükis – väga praktiline, ei pea mähet välgutama). Kui nüüd ühe ilusa mütsi ja mõned 22-23 suuruses lahtised kingad leiaks (21 suurusest on Plika kohe-kohe välja kasvamas), siis vist ongi suvegarderoob olemas.
Primarki koduosakonnast leidsin kaks mõnusalt suurt ja pehmet käterätti (£2/36 kr tk) ning 133×150 cm piknikulina (£5/90 kr) – see oli nii mõnusalt värviline (mulle laimiroheline ja türkiis mõlemad väga meeldivad) ja praktiline, alt kilega ja saab ilusti väikseks kokku pakkida.
Oo, ja veel üks väga praktiline emotsiooniost – käsipagasi mõõtudes kohver (£30/540 kr). Jalutasin lihtsalt TK maxxis mööda ja sattusin pisikestest nunnudest kohvritest vaimustusse. Alguses vaatasime üht veidi odavamat punasekirjut, aga sellel olid kehvad rattad ning lõpuks hakkas väljavalitu rohkemgi meeldima – must on praktiline, ei määrdu, muster annab omapära ja nunnufaktori. Mõnusalt tugev, ei lagune paari korraga laiali, rattad on ka kindlalt kinnitatud ja kummist… Me ju lendame iga aasta reeglina vähemalt kaks korda, seni oli meil käsipagasiks Abikaasa seljakott ja minu spordikott, nüüdsest on palju mugavam ja mahub rohkem.
Lisaks sai meie Tähtvere kodu noorima elaniku garderoobile tema emme palvel kõvasti täiendust ostetud. Päris kõike küll ei leidnud, aga nagu alguses mainitud, saab kindlasti veel rohkem kui korra shopatud, sealhulgas vajadusel kõike tagasi viia või ümber vahetada…
Jaa, mulle meeldivad ilusad asjad. Eriti siis, kui need nii soodsad on 😛