Noor kirjandushuviline
Nagu hiljuti mainisin, avastas Plika mÔned pÀevad tagasi raamaturiiuli. Siin piltidel ongi too kÔige esimene kord:
Nagu hiljuti mainisin, avastas Plika mÔned pÀevad tagasi raamaturiiuli. Siin piltidel ongi too kÔige esimene kord:
Kessu kirjutab ka.
Mh, ja Vaska toodud Meerikamaa ĆĄokolaad ei olnud rangelt vĂ”ttes Plika kink, lihtsalt pressis ennast pildile đ
TÀnane pÀev oli nii ilus ja kÔik kukkus nii hÀsti vÀlja, et suisa rÔÔm kohe.
Aga lugu algas tegelikult juba eile Ôhtul, kui Vaska siia jÔudis.
KÔigepealt saadeti pÀev Àra, nagu igal Ôhtul. Siis lÀks Plika tuttu.
Vaska kÀis pÀikeseloojangus aeda pildistamas:
Ja Meest, kes oli lĂ”puks vikati Ă€ra parandanud ja hilisĂ”htuni niitis ning riisus, sest aed pidi kĂŒlaliste tulekuks ikka korda saama. Etteruttavalt vĂ”ib Ă€ra öelda. et vĂ€ljas oli liiga mĂ€rg, seega grillimisplaanid ei teostunud ning aias ei kĂ€inud keegi đ
Salat oli plaanis kĂŒll Ă”htul valmis teha, aga mĂ”tteks see jĂ€igi. Selle asemel tegime sĂŒĂŒa, jĂ”ime siidrit, rÀÀkisime Vaska USA-seiklustest ja minu pulmaplaanidest ning saime magama alles peale ĂŒhte. Plika aitas ĂŒldisele elevusele omalt poolt kaasa sellega, et oksendas ĂŒlielegantselt meie voodisse kogu oma mao sisu (sĂŒĂŒdistan vĂ€hest krooksumist ja liigset nihverdamist), nii et pidin voodipesu vahetama ja kattemadratsi Ă€ra vĂ”tma. VĂ€hemalt oli sellest reaalne kasu – rikutud said ainult lina ja madratsi ĂŒmbris (mĂ”lemad pestavad), kattemadratsi sisu ja suur madrats jĂ€id puutumata.
TĂ€na hommikul nĂ€gi meie elamine vĂ€lja, nagu sellest oleks kaos ĂŒle kĂ€inud. Ănneks jĂ”udis Mehe perekond suhteliselt varakult kohale, nii et Mehe, tema ema ja Vaska ĂŒhendjĂ”udude tulemusel sai salat peaaegu valmis ja kĂ”ik vajalik tehtud.
Lapsed lÔbutsesid samal ajal madratsirulli sees ronides:
Kirikusse jĂ”udsid ristiemad varem kui meie, hiljaks me Ă”nneks ei jÀÀnud. Ahhaa, ristivanemad, aga miks just nemad, on mult kĂŒsitud. PĂ€rast mĂ”ningat mĂ”tlemist jĂ”udsime jĂ€reldusele, et ei ole mĂ”tet kedagi sellepĂ€rast spetsiaalselt leeri saatma hakata, seega valisime oma sĂ”prusringkonnast inimesed, kes olid juba leeritatud-ristitud ning ĂŒhtlasi ka Plikaga head sĂ”brad. Sestap oli valik lihtne ja ainuvĂ”imalik – Kessu ja Haide đ
Ristimistalitus ise oli mĂ”nusalt vĂ€ike ja tore ja pĂŒhalik… Ja ĂŒleĂŒldse on ikka ĂŒtlemata hea meel, et me just Maarja kirikusse sattusime, seal on tĂ”eliselt mĂ”nus ja hea tunne.
Plika, kes polnud suure inimsumma tĂ”ttu silmatĂ€itki maganud, pidas terve talituse aja ilusti vastu (jutustas kĂŒll omas keeles nii, et kirikuĂ”petaja pidi teda kohati ĂŒle rÀÀkima) ning vajus magama niipea, kui saalist vĂ€lja astusime:
Siis lĂ€ksime tagasi koju, kus Plika magusasti edasi magas, sel ajal kui Mehe perekond aitas tal salatitega ĂŒhele poole saada ja minu ema muid vajalikke asju toimetas, nii et mina sain lihtsalt valges kleidis ringi hĂ”ljuda, et tĂ€iesti kasutu ja ilus olla đ
Vaska, kel olid vahepeal omad kÀigud, jÔudis ka meile tagasi, pildistas veel lilli ja loomi ja inimesi:
Ja siis me tegime koos pilti. Et kontrasti suurendada, panin kontsad ka alla đ
Selleks ajaks, kui pidulaud valmis, otsustas ka Plika ĂŒles Ă€rgata:
Muuseas avastas ta eile raamaturiiulid ja on nĂŒĂŒd suur kirjandushuviline:
LÔbu oli laialt, sest kÔik tegelesid temaga:
Vanaema sussi oli niiii hea nÀppida:
Ja vanaisaga oli lihtsalt hea mÀngida:
Nii et kĂ”ik kukkus paremini vĂ€lja, kui oleks osanud lootagi ja tĂ”eliselt tore pĂ€ev oli đ
Plika sai muuseas igasugu vahvaid kinke, aga ma ei jĂ”ua neid praegu pildistama hakata, sest lĂ€heme sĂ”itu – Piia tĂ€histab maal hommikust saati oma vĂ€rsket kĂ”rgharitust ja me tahaks ka lĂ”puks natukeseks sinna jĂ”uda.