plika

Ausõna, mul on Plika toitmisest täiesti kõrini. Kui teist korda alustasime, seekord siis purgitoitudega, sõi ta algul täiesti normaalselt, aga viimasel ajal on jälle üks jama ja pirtsutamine. Üle poole purgi pole ta kunagi söönud (tähendab, ma pole proovinud andagi, viimased suutäied olen alati pidanud talle hädaga sisse meelitama), aga nüüd on vaja umbes kolmandast ampsust alates toidu vahele kätt suhu toppida või lusikat enda kätte haarata… Ja siis süles vingerdada ja kisada ja… Täna õhtul jäi niigi väikesest portsust pool alles ja püree oli kõikvõimalikes ja võimatutes kohtades, näiteks kõrva taga.

Asi pole selles ka, et talle ei maitseks, sedasama püreed sõi ta alguses rõõmuga.

Ma lihtsalt ei viitsi, noh. Ma lähen närvi. Minu poolest võiks ta vabalt süüa ainult kamapalle, vett ja tissi – neist kolmest ei keeldu ta kunagi.

Aga jajah, vaheldus ja vitamiinid ja kasvava lapse vajadused… No krt küll.

Mis putrudesse puutub, siis isegi Hippi oma ei läinud eriti kaubaks. Sõi nelja lusikatäie asemel kaheksa ja jättis ülejäänu ikka alles.

Krista kirjutas ka kunagi, kuidas tema noorem plika ei söönudki peaaegu midagi, kuni ta aastasena tissist võõrutati ja pärast seda sai kõik korda. Mul on hirmus tahtmine käega lüüa.

Aga ei saa ju. Raamatud ütlevad, et laps peab sööma.

Võib-olla peaks lihtsalt nädalakese vahet pidama ja siis uuesti proovima. Meil saidki just kõik purgitoidud otsa. Annakski lihtsalt natuke aega ainult kamapalle ja vett ja tissi…

Bhh.